Leidsid 7 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Otsaju e suuraju". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
suuraju, fourth, poolkerad, otsaju, juttkeha, hallaine, valgeaine, perifeersete, mantel, corpus, striatumjupool, sagarad, otsmikusagar, kiirusagar, kuklasagar, oimusagar, suurajukoor, psühholoogiallik, olga, kelanatoomiline, toonus, mantlis, haistmisega, perifeerne, meelte, jagab, motivatsioongressioon, tajumine, sensoorse, kuulmine, kuulmise· http://www.youtube.com/watch?v=g6KpIrKCDwg&feature=related Somaatiline närvisüsteem Kesknärvisüsteem: peaaju ja seljaaju Piirdenärvisüsteem: pea- ja seljaaju närvid · Peaaju Piirdenärvisüsteem · seljaaju · selgroolülid Peaaju ehitus Suuraju Taalamus Mõhnkeha Keskaju Hüpotaalamus Väikeaju Ajuripats Piklikaju Ajusild Väikeaju, piklikaju, ajusild · Piklikaju ajusild Hingamine, vereringe-süda Neelamine Aevastamine, okserefleks · Väikeaju- koordinatsioon ja tasakaal · Ajusild · Tähelepanu, ärkvelolek · Uni, näolihased väikeaju
Erakordse mäluga inimesed, sünesteesia MÄLUTEHNIKA e. mnemoonika On oskus kasutada ja treenida oma mälu (mälukunst). Tuleneb Kreeka mälujumalanna Mnemosyne - (Uranose ja Gaia tütar, sünnitas Zeusile 9 muusat) nimest I mälureegel - peab olema positiivne sisendus ja tahe ma tahan seda meelde jätta see jääb mulle meelde Öeldakse: homseks õpid- homme tead, eksamiks õpid-eksamil tead, eluks õpid- elus tead! Peaaju koosneb: suuraju (cerebrum, telencephalon); selle poolkerades paiknevad õõned külgmised ajuvatsakesed: I ajuvatsake vasakus, II ajuvatsake paremas poolkeras vaheaju (diencephalon); vaheajus paikneb III ajuvatsake keskaju (mesencephalon) sild (pons) ja väikeaju (cerebellum); silla piirkonnas paikneb IV ajuvatsake piklikaju (medulla oblongata). Keskaju, sild ja piklikaju moodustavad ajutüve. Ajuvatsakesed on ühenduses seljaaju tsentraalkanaliga.
- Kaasasündinud e tingimatud refleksid · toitumisrefleksid (imemis- ja neelamisrefleks, põie ja pärasoole reflektoorne tühjendamine) · kaitserefleksid (pupillirefleks, aevastamine jt) - Omandatud e tingitud refleksid (Need on teadmised, oskused, harjumused, kombed jne. Tingitud refleksid on muutlikumad, võivad isegi kustuda, kui neid esilekutsunud tegurite mõju kaob. Tingitud refleksid on seotud kõrgema närvitalitlusega e suuraju koore tegevusega. Tingimatud refleksid on seotud madalama närvitalitlusega (selja- ja piklikajuga)). 4) Neuronite arvu järgi refleksikaares - Monosünaptilised refleksid refleksikaarde kuulub motoorne ja sensoorne neuron (vaid somaatilised motoorsed refleksid) - Polüsünaptilised refleksid aferentse ja eferentse neuroni vahel on üks või mitu vaheneuronit (kõik vistseraalsed refleksid) Motoorne talitlus ?
Seljaaju lõpeb täiskasvanul III nimmelüli kõrgusel koonusja teravikuga ajukoonusega. See omakorda lõpeb selgrookanalit pidi alla õndralülideni ulatuva lõppniidiga. Seljaaju laiendeid, mis paiknevad piirkondades, kust algavad üla- ja alajäsemetesse suunduvad närvid, nimetatakse vastavalt kaela- ja nimmeristluupaisumuseks. Seljaaju ristiläbilõike pinnal on selgesti eristatavad hall- ja valgeaine. Hallaine, mis ümbritseb seljaaju tsentraalkanalit, koosneb neuronite kehadest, dendriitidest ja gliiarakkudest. Seljaaju ristiläbilõike pinnal on hallaines eristatavad ees- ja tagasarved, kaela- ja rinnapiirkonnas ka külgsarved. Terminit "sarved" kasutatakse ristiläbilõike kirjeldamisel. Seljaaju kui tervikliku silinderja moodustise puhul räägitakse aga vastavalt ees-, taga- ja kesksammastest. Eessammastes paiknevad motoorsete neuronite kehad
Päriselt teada ei ole kuidas toimub. Rakud ’ronivad’ mööda radiaalseid gliiarakke. Ajukoore kihid arenevad seestpoolt väljapoole, alumiste kihtide neuronid migreeruvad varem ja iga järgnev kiht ladestub eelneva peale. Rakkude migratsiooniga seotud häired: sile ajukoor, käärude ja vagude puudumine (need on olulised sest see annab rohkem koepinda); liiga palju kääre – ei võimalda nii head suhtlemist; liiga suured käärud; topelt ajukoor; hallaine moodustis valgeaine sees või vtsakeste seinas – rakud ei migreerunud, tekitab krampe Neuronite väljakujunemise ja funktsionaalsuse põhimõtteid (dendriitide kasv, sünapsite teke,müeliniseerumine, apoptoos) On algne struktuur. Rakud toodavad reliini, mis annab signaali, et rakud peaksid nüüd seisma jääma, ilma signaalita kuhjuksid kokku ja kihistust ei teki. Kui neuronid on välja kujunenud hakkavad omavahel suhtlema. Dendriidid arenevad pärast sündi. Loovad ühendusi neuronite vahel
NEUROPSÜHHOLOOGIA PAITA; KALLISTA; SILITA oma last ja üksteist jnejne. See on väga hea ajule Trakt ehk juhtetee. Taalamus võtab sensoorse info vastu ja saadab edasi nt posttsentraalkääru. pärast Neuropsühholoogia sissejuhatus ja sensoorne süsteem sporti vabanevad endorfiinid ja siis tunneme end hästi. TEE SPORTI! Aju loob kogu aeg seoseid. Kui aju ei kasuta, siis ta hakkab ühendusi ära kustutama jne. *PAROKAMBER* -ruum, kus rõhuga surutakse CO hemoglobiiniküljest ära. Geneetikal ka suur tähtsus ja ka kogemused, positive elamus jne, mis elu jooksul (eriti 3 KÜSIMUSJÄRGMISEKS KORRAKS:? Milline sensoorse süsteemi osa viib sensoorse info esimese a jooksul) saame.Kõik saab alguse meie ajutööst. Aju tahab positiivset keskkon
aktiivsuse pidurdamises; *Fiksaatorlihaste aktiivuse optimaalses tõusus. Liigutuse algatamisel on esmajärguline tähtsus nelja gruppi kuuluvate neuronite koostööl: *Sünergistlihaste- motoneuronid; *Sünergistlihaste pidurdavad lülineuronid; *Antangonistlihste-motoneuronid; *Antagonistlihste pidurdavad lülineuronid. Motoneuronpuul ühte lihast või selle pead innerveeriv motoneuronite kogum seljaaju hallaine esiservades Motoorne ühik närvi-lihasaparaadi põhiline morfofunktsionaalne element, mille moodustavad alfa-motoneuron koos selle poolt innerveeritavate lihaskiududega Morfoloogilise kriteeriumi alusel: Suured m. ühikud kiired lihaskiud, kõrge erutuslävi, kiire erutusjuhtivus Väikesed m. ühikud aeglased lihaskiud, madal erutuslävi, aeglane erutusjuhtivus Füsioloogilise kriteeriumi alusel: *Aeglased, *Kiired väsimusresistentsed, *Kiired kiireltväsivad NÄRVISÜSTEEM
annaabi.ee 
