1. Mis värvi peavad olema jooned? Kuidas neid nimetatakse? FIVB Maailma ja Ametlikel Võistlustel peavad jooned olema valged. Mänguväljak ja vaba- ala peavad olema erinevat värvi. Piirjooned Mänguväljakut piiravad kaks külg- ja kaks otsajoont. Külg- ja otsajooned kuuluvad mänguväljaku mõõtmetesse. Keskjoon Keskjoone telg jaotab mänguväljaku kaheks võrdseks 9 x 9 m väljakuks, kusjuures joone kogu laius kuulub täies ulatuses mõlemale väljakule võrdselt. See joon kulgeb võrgu all ühest külgjoonest teiseni. Ründejoon Kummalgi väljakupoolel on ründejoon joonistatud nii, et tema tagumine äär on 3 m kaugusel keskjoone teljest tagapool. See joon märgib ründeala. 2.Mis on pallinguala
Võistlejad kolonnis stardijoone taga, pall kolonni esimese käes. Stardikäsklusel annab esimene võistleja palli üle pea kolonnis teisele võistlejale, see omakorda jalgevahelt kolmandale, kolmas üle pea neljandale jne. kuni viimane saab palli, roomab kaaslaste jalgevahelt koos palliga ette, asetab palli stardist 3m kaugusel olevasse ämbrisse, jookseb rõngani, poeb sellest läbi, poeb läbi keskjoonel asuva tunneli, jookseb enne võrkpalli otsajoont asuva rõngani, teeb sellega viis sulghüpet (tiirutab rõngast nagu hüpitsat), alustab enne võrkpalli otsajoont vähikõnniga (jalad ees) liikumist ümber korvpalli otsajoonel asuva tähise ja liigub vähikõnniga tagasi üle võrkpalli otsajoone, jookseb ämbrini, võtab palli, jookseb kolonni esimeseks ja annab palli üle pea järgmisele, järgmine jalgevahelt järgmisele jne. III TEATEVÕISTLUS Vahendid: teatepulk, ämber
servimiseks ülesviskamist, kuni selle momendini, kui pallivahetus on lõppenud punktiga või uue palli andmisega. Uus pall antakse löögivahetuse puhul, kui punkti ei loeta. Punkt antakse resultatiivselt lõppenud löögivahetuse järel. Mängija puudutab lennult palli, kui ta puudutab mängus olevat vastase löödud palli, mis lendab tema lauapoole suunas ja ei ole veel põrganud temapoolse laua mängupinnale ning ei ole ka ületanud temapoolset laua otsajoont või selle mõttelist pikendust. Võrgukomplekti hulka kuulub võrk koos võrgu kinnituspostidega. Pall loetakse lennanuks üle või ümber võrgukomplekti, kui see lendab vastase lauapoolele ükskõik kust, välja arvatud võrgu külje ja võrgupostide vahelt või võrgu alaserva ja laua mängupinna vahelt. SERV Servija peab seisma otsajoone taga ning pall peab olema mängupinna tasemest kõrgemal. Servija peab seejärel
mängijate traumeerimiseks. Keelatud on mängida konarlikel või libedatel pindadel. 1.2.2. Siseväljakute kate peab olema heledavärviline. 1.2.2. Välisväljaku kalle on lubatud kuni 5 mm meetri kohta. Keelatud on kasutada kõvast materjalist valmistatud piirjooni. 1.3.1. Kõikide joonte laius on 5 cm. Jooned peavad olema heledad ja erinema väljaku värvusest ning mistahes teiste joonte värvusest. 1.3.2. Piirjooned Mänguväljakut piiravad kaks külg- ja kaks otsajoont. Külg- ja otsajooned kuuluvad mänguväljaku mõõtmetesse. 1.3.3. Keskjoon Keskjoone telg jaotab mänguväljaku kaheks võrdseks 9 x 9 m väljakuks, kusjuures joone kogu laius kuulub täies ulatuses mõlemale väljakule võrdselt. See joon kulgeb võrgu all ühest külgjoonest teiseni. 1.3.4. Ründejoon , Kummalgi väljakupoolel on ründejoon joonistatud nii, et tema tagumine äär on 3 m kaugusel keskjoone teljest tagapool. See joon märgib ründeala. 1.4.1
Mänguväljaku kohal peab olema vähemalt 7 m kõrgune vaba ruum. FIVB Maailma ja Ametlikel Võistlustel peab vaba-ala laius olema külgjoontest vähemalt 5 m ja otsajoontest 8 m. Vaba mänguruumi kõrgus peab olema vähemalt 12,5 m väljaku pinnast. JOONED VÄLJAKUL Kõikide joonte laius on 5 cm. Jooned peavad olema heledad ja erinema väljaku värvusest ning mistahes teiste joonte värvusest. Piirjooned Mänguväljakut piiravad kaks külg- ja kaks otsajoont. Külg- ja otsajooned kuuluvad mänguväljaku mõõtmetesse. Keskjoon Keskjoone telg jaotab mänguväljaku kaheks võrdseks 9 x 9 m väljakuks, kusjuures joone kogu laius kuulub täies ulatuses mõlemale väljakule võrdselt. See joon kulgeb võrgu all ühest külgjoonest teiseni. Ründejoon Kummalgi väljakupoolel on ründejoon joonistatud nii, et tema tagumine äär on 3 m kaugusel keskjoone teljest tagapool. See joon märgib ründeala. FIVB Maailma ja Ametlikel Võistlustel on ründejoon
Teine liigub altsöödu lähteasendisse/ juurdevõtusammudega külje söödab palli altsööduga tagasi. suunas ja söödab pallid altsööduga tagasi. 35. Paariliste vahekaugus on 9 m. Üks paariline söödab ülaltsööduga pika söödu, teine söödab palli 37. Servi harjutus paaris- ülaltsööduga tagasi. Järgmise üks on ühel pool otsajoont söödu söödab esimene teine teisel pool. Ühel mängija ülaltsööduga 4-5 m paarilistest on pall. See, kellel kaugusele. Paariline söödab on pall, servib. Paariline võtab tagasi altsööduga. vastu ning püüab palli kinni. 36. Üks paariline söödab teisele kord paremale, kord 38. Paariliste vahekaugus on 9 m. Üks paariline söödab ülaltsööduga pika söödu, teine
Kummagi grupi viimasele liikmele pistetakse vöö või värvli vahele sall või rätik. See on lohe saba. Märguande peale alustavad grupid liikumist. Eesmärgiks on teise grupi saba endale saada ja oma saba hoida. Kaotajaks jääb grupp, mis oma sabast ilma jääb või laiali laguneb. Mustad ja valged Mängijad jagatakse kahte rühma, ühed on „mustad“, teised „valged“. Mõlemad rühmad asetuvad vastakuti võrkpalli kolme meetri joontele. Kummagi rühma jaoks on peale võrkpalli otsajoont „priiplats“. Mängujuht seisab kahe rühma vahekohal. Mängujuht vastavalt soovile hüüab „valge“ ja vastav rühm hakkab põgenema oma priiplatsi poole. Mustad pöörduvad ringi ja katsuvad valgeid kinni püüda. Kui mängujuht hüüab välja „mustad“, põgenevad mustad, ja valged ajavad neid taga. Mängijad, kes on kinni püütud langevad mängust välja. Mäng kestab seni, kuni ühe võistkonna mängijad on kõik kinni püütud. Plaksumäng
59. Kamikaze 44 a. Kaitses 2 ees 2 taga ees 1 blokeerib, teine julgestab tagumised vastavalt bloki tagant välja. Rünnakul tagumine, kes vastu ei võtnud läheb tõstma.rünnak piki piiri või diagonaalis. b. 3x4 tiimi, iga 35 punkti järel vahetus. c. 11 punkti mäng, vaba tiim teeb üldfüüsilist samal ajal. 60. Venelane 1. Kolonnis kahel pool otsajoont. Palling põrkega maast üle võrgu. Altsööduga söödetakse vastasele. Peale söötu vahetub platsilolev mängija. Mängitakse punktide peale, kes palli maha laseb, kaotab punkti vastasele. 61. Venelane 2. Platsil 2 mängijat. Nagu tavaline mäng, aga iga elementi teeb uus inimene. Nt. vastuvõtt, sööt ja lööma tuleb juba otsajoone tagant uus. 62. Venelane 3. Platsil 2 mängijat, 3 palli
Siseväljakute kate peab olema heledavärviline. FIVB Maailma ja Ametlikel Võistlustel peavad jooned olema valged. Mänguväljak ja vaba-ala peavad olema erinevat värvi. Välisväljaku kalle on lubatud kuni 5 mm meetri kohta. Keelatud on kasutada kõvast materjalist valmistatud piirjooni. JOONED VÄLJAKUL Kõikide joonte laius on 5 cm. Jooned peavad olema heledad ja erinema väljaku värvusest ning mistahes teiste joonte värvusest. piirijooned Mänguväljakut piiravad kaks külg- ja kaks otsajoont. Külg- ja otsajooned kuuluvad mänguväljaku mõõtmetesse. Keskjoon Keskjoone telg jaotab mänguväljaku kaheks võrdseks 9 x 9 m väljakuks, kusjuures joone kogu laius kuulub täies ulatuses mõlemale väljakule võrdselt. See joon kulgeb võrgu all ühest külgjoonest teiseni. Ründejoon Kummalgi väljakupoolel on ründejoon joonistatud nii, et tema tagumine äär on 3 m kaugusel keskjoone teljest tagapool. See joon märgib ründeala. FIVB Maailma
annaabi.ee 
