Kui läbijooksu ajal võistleja takerdub hoonööri, siis see kord ei loe. Tegevus kestab 1 minuti ja võidab võistkond, kes sooritab selle ajaga rohkem läbijookse. VÕISTLUSED KOLGA-JAANIS 1999.a. I TEATEVÕISTLUS Vahendid: väike kummipall, ämber, hüpits 2 tähist Võistlejal on käes väike kummipall, ta jookseb sellega ümber 12m kaugusel oleva tähise ja asetab palli stardist mõne meetri kaugusel asuvasse ämbrisse jookseb siis võrkpalli otsajoonel asuva tähise taha, kus asub hüpits, teeb hüpitsaga 10 sulghüpet, jookseb ämbri juurde, võtab palli, jookseb veelkord ümber esimese tähise ja viib palli järgmisele võistlejale. II TEATEVÕISTLUS Vahendid: võrkpall, ämber, 2 võimlemisrõngast, riidest tunnel, tähis Võistlejad kolonnis stardijoone taga, pall kolonni esimese käes. Stardikäsklusel annab esimene võistleja palli üle pea kolonnis teisele võistlejale, see omakorda jalgevahelt kolmandale, kolmas üle
palli teisele. Teine mängija liigub koonuste ümber põrgatades palli ja viskab korvi. 1 - Kolonniharjutus - Kaks palli Esimene mängija viskab vabaviske, võtab 123 4 lauapalli, söödab palli kolmandale. Teine viskab vabaviske, võtab lauapalli, söödab palli neljandale. Ringselt - Individuaalne harjutus - Üks pall Mängija liigub koonuste ümber põrgatades ja läheb sammudesse. 1 - Individuaalne harjutus - Üks pall Mängija seisab otsajoonel palliga, söödab palli keskjoonele ja jätkab hüpete või jalgada tööga koonuseni liikuda, siis spurdib pallini ja läheb sammudesse vastaskorvi. 1 - Individuaalne harjutus - Üks pall Esimene mängija liigub koonuste ümber põrgatades palli. Keskjoonel esimene söödab kolmandale, spurdib korvi poole, 3 saab palli söödu kolmandalt ja läheb sammudesse. 2 1 - Kolmeliikmeline harjutus - Üks pall Mängija söödab vastu
sinna kolonni lõppu. (Joonis5.) Harjutus 4. Joonis6. Mängijal on 2 viset. Kui ta viskab 1-e mööda- spurdib keskjooneni, kui eksib mõlemaga- spurdib vastas otsajooneni . Harjutus 5. Joonis7. Peale viset- 1 ootab kuni 2 on valmis söötma ja spurdib uuele kohale ja teeb uue viske 10 korda, siis kohad vahetuvad. Harjutus 6. Joonis8. Asetus. Paarilised pallidega. Üks mängijatest otsajoonel ja teine u3 meetrit eespool. Reeglid: Tagumine mängija peab eespool liikuva kaaslase kinni püüdma. Kas käega või palliga puudutama. Märgi finis või lõpeta viskega! Start vile peale! Kasuta erinevaid: - põrgatus viise ( käevahetusega posti juures, vaheldumisi v & p, ainult 1-e käega) - stardi asendeid ( põlvitus, iste, lamang, seljaga liikumise suunas jne.) - koonuse asetusi ( ühel joonel, väikeste vahedega) Harjutud 7. Joonis9. Põrgatus paigal + spurt ette
Kes lõpetab ründe viskega. Harjutus 68. Joonis73. Koostöö katete kasutamisel: Ründaja 1 teeb põrgatuselt katte seisvale kaasmängijale 2, kes viib palli põrgatusega vastuliikuvale ründajale 3 ja teeb katte liikumisel. Harjutus 69. Joonis74. JOOKS + PIDURDUS + PÖÖRE - Jooks ette, hüppega pidurdus, kaks järjestikust pööret 180 kraadi ja spurt endises suunas. Tee pöördeid üle mõlema jala ja nii ette kui ka taha! Harjutus 70. Joonis75. Asetus- 4 kolonni otsajoonel. Välimised on kaitsed ja sisemised on ründajad. Töö: Kõik neli peavad jooksma ümber posti. Üks ründajatest põrgatab sinna. Tagasi 2x2. Harjutus 71. joonis76. 3x4 vastu poolel väljal. Kaitse jätkab kuni suudab ründajad üle mängida. Max 4 korda. Iga kaitse poolt tehtud viga (alates 2-st veast) loetakse sisseviskena. Muuda: punkti saab ainult kaitses, st kui võtad ära ja saad õiguse jätkata kaitses. Kui ründaja viskab sisse- saab tulla kaitsesse, et punkti teha.
sinna kolonni lõppu. (Joonis5.) Harjutus 4. Joonis6. Mängijal on 2 viset. Kui ta viskab 1-e mööda- spurdib keskjooneni, kui eksib mõlemaga- spurdib vastas otsajooneni . Harjutus 5. Joonis7. Peale viset- 1 ootab kuni 2 on valmis söötma ja spurdib uuele kohale ja teeb uue viske 10 korda, siis kohad vahetuvad. Harjutus 6. Joonis8. Asetus. Paarilised pallidega. Üks mängijatest otsajoonel ja teine u3 meetrit eespool. Reeglid: Tagumine mängija peab eespool liikuva kaaslase kinni püüdma. Kas käega või palliga puudutama. Märgi finis või lõpeta viskega! Start vile peale! Kasuta erinevaid: - põrgatus viise ( käevahetusega posti juures, vaheldumisi v & p, ainult 1-e käega) - stardi asendeid ( põlvitus, iste, lamang, seljaga liikumise suunas jne.) - koonuse asetusi ( ühel joonel, väikeste vahedega) Harjutud 7. Joonis9. Põrgatus paigal + spurt ette
küljejoone tagant. Mängust visatud korvi või viimase tabava vabaviske järel tuleb ühel korvi visanud võistkonna vastaste mängijatest pall mängu panna oma korvitaguse otsajoone tagant, eeltoodu kehtib ka juhul, kui kohtunik on ulatanud palli mängijale või tema käeulatusse audi sisseviskeks pärast minutilist vaheaega või muud korvile ehk vabaviskele järgnenud mänguseisakut. Auti sisseviskav mängija võib liikuda küljesuunas ja/või tagasi ja palli võib otsajoonel või selle taga sööta võistkonnakaaslaste vahel, kuid viie sekundi arvestus algab hetkest, kui pall on antud esimese audijoone taga seisva mängija valdusse.
Seisab näoga võrgu poole, visata tuleb ühtalse kiirusega pall üles ning mitte pöörlema, palli ülesviskega liigub ka parem õlg koos kõverdatud käega taha, löögiliigutus on lühike ja kiire, löögikäe ranne on jäik ega saada palli, et pall peaks planeerima siis peab ta saama suure algkiiruse, Hüppelt palling- hüppe kõrgpunktis lüüakse pall jõuliselt ja suurel kiirusel pöörlema, mängija siesab otsajoonel kuni 3m kaugusel, sõltub hüppesammude arvust ja pikkusest, löögikäe vastasjalg on ees, pall viiakse suhteliselt kõrgele, koos käte hooga tehakse löögikäepoolse jalaga hüppesamm üle kanna ja vastasjalg liigub ette-kõrvale, lögikäsi liigub hoovõtuks kukla taha, vaba käsi tõuseb üles ette, ühus kaldub ülakeha taha, palli tabamine toimub hüppe kõrgpunktis, labakäsi katab palli tagant-ülalt (mitte ründelöögilt pealt),
annaabi.ee 
