OSUTUS kui ka TÄHENDUS. Osutus on objekt, millele märk osutab, näiteks "laud", "tool" jne. Kuid on olukordi, kus erinevatel märkidel on ainult üks osutus, näiteks nii "Ehatäht" kui "Koidutäht" osutavad ühele ja samale planeedile. A.H. Tammsaare ja "Tõe ja Õiguse" autor osutavad ühele ja samale isikule. Kuna märgid on erinevad, leiab Frege, et neil on seetõttu erinev tähendus, vaatamata identsele osutusele. MÄRK OSUTUS (die Bedeutung) (nimi) ehk denotaat (sõnaühend) (objekt) (kirjamärk) TÄHENDUS (der Sinn) ehk signifikaat Märk tähistab osutust (objekti) ja väljendab tähendust. Märgile vastab kindel osutus ja kindel tähendus, kuid osutusele võib vastata mitu märki. Samuti võib esineda märk, millel on küll tähendus, kuid puudub osutus, näiteks "Maast kõige kaugem taevakeha", "rahva tahe", "ümmargune ruut", "kodukäija", "abrakadabra".
Kui osutame sündmuspaigale ja lausume: segadus, tähendab see lihtsalt vajadust asuda tööle korra heaks; kui aga lausume: anarhia, on see juba üleskutse vägivallaks, kellegi vastu suunatud agressiooni sanktsioneerimine legaalsete vahenditega. "Anarhiale" osutamine on märk, et veenmismeetodite aeg on lõppenud, korda saab tagada vaid kurjaga, politseilise terrorismiga. Traditsiooniline arusaam mässust vastab sellisele osutusele. ,, (Krull 1998) Intervjuus olnud küsimusele, et millisel kohal on anarhia punkarite seas, vastas praeguse aja punkansamblite lipulaeva Psychoterrori basskitarrist Lauri Leis: ,,Kui anarhia all mõelda protestivaimu igasuguse autoriteedi suhtes, siis aja jooksul saavad noortest vihastest punkaritestki enamasti tavalised korralikud töö- ja pereinimesed, kes suhtuvad mineviku mässu heatahtliku muigega.,, Samuti ütles Ta, et kõik punkarid pole sugugi anarhistid ja
sümboolne vahetuse loogika. Tugineb ambivalentsusel. Nt. kinkimine, ohverdamine. Oluline on just vahetus kui niisugune, mis vahetusse läheb pole oluline. Kui kaotab oma ambivalentsuse, muutub see üheks eelpool nimetatutest. (Eelmise kolme väärtuse juures toimus ambivalentsuse mahasurumine). Märk Baudrillard`il . Klassikalises märgiskeemis on see seotud ühikuks, mis viitab tähistajale ja koos tähistatavaga suunab referendile (osutusele). Baudrillard kritiseerib seda Saussure süsteemi ja näitab, et referent ja tähistatav on mõlemad seotud ja haaratud märki. Reaalsus osutub märgi peegelduseks. Maailm kui niisugune on märgi effekt/vari/ideoloogiline põhi. Igasugused katsed märgi poliitilist ökonoomiat (väärtuse märgiline vorm) ületada (püüdes viidata reaalsusele), viivad selleni, et me saame uue märgi. Igasugune tähendustamise protsess on vaid hiiglaslik tähenduse simulatsiooni mudel
.; Koer ... . · Õpetaja küsib: Kas orav magab või mängib? Kas hiir ärkab või magab? jne. · Õpetaja pöördub vastavalt pildil kujutatud loomade tegevusele nende poole fraa- sidega: Head ööd, linnuke! Tere hommikust, kass! Tere, orav! Head õhtut, lapseke! Hiljem ergutab samu väljendeid kasutama lapsi. Käeline tegevus Laps värvib pildid. Mäng. Öö ja päev Ruum on jagatud kaheks, millest pool imiteerib ööd (improviseeritud kattega pimedus). Vastavalt õpetaja osutusele "on öö" või "on päev" valivad lapsed, kummale poole liikuda. Korrates võib poistele ja tüdrukutele nimetada erineva aja. 43 Õpetajaraamat TÖÖLEHT 8. MINU PERE JA KODU Kuulamine Siin on minu pere. See olen mina. Minu nimi on Tõnis. See on minu isa, see on minu ema. Ma olen koos oma emaga, ma olen koos oma isaga. Minu õde on kodus. Tema nimi on Ülle. Minu koer on ka kodus. Koera nimi on
Locke'ile toetudes näib, et neljanda tähenduse olemasolu on vaieldav. 6 Selle asemel tuleks võib-olla öelda, et semantiline tähendus esitab konventsionaalset tähendust. Lihtsuse mõttes (ja levinud tava arvestades) võime siiski rääkida keeleliste väljendite tähendusest, ent vajaduse korral peame olema valmis selgitama, mis tüüpi tähendusega tegemist on. Keele abil püütakse sageli midagi öelda ka maailma kohta. Keeleline väljend ehk keelemärk võib osutada osutusele (reference), st tegeliku või kujuteldava maailma entiteedile ehk olemile (asjale, isikule, nähtusele, suhtele jms), mille kohta ta käib. Väljendi ja objekti vahelist suhet nimetatakse osutamissuhteks. Suhted sõnade vahel pole samad, mis suhted mõistete vahel, millele sõnad viitavad, suhted mõistete vahel pole samad, mis suhted olemite vahel, mis neile mõistetele vastavad. Nt nägemise kaudu rohelisena tajutav leht ei ole tajumises enam leht, vaid tajumus, ja pole ka mõtlemises
Selle asemel tuleks võib-olla öelda, et semantiline tähendus esitab konventsionaalset tähendust. Lihtsuse mõttes (ja levinud tava arvestades) võime siiski rääkida keeleliste väljendite tähendusest, ent vajaduse korral peame olema valmis selgitama, mis tüüpi tähendusega tegemist on. Keele abil püütakse sageli midagi öelda ka maailma kohta. Keeleline väljend ehk keelemärk võib osutada osutusele (reference), st tegeliku või kujuteldava maailma entiteedile ehk olemile (asjale, isikule, nähtusele, suhtele jms), mille kohta ta käib. Väljendi ja objekti vahelist suhet nimetatakse osutamissuhteks. Suhted sõnade vahel pole samad, mis suhted mõistete vahel, millele sõnad viitavad, suhted mõistete vahel pole samad, mis suhted olemite vahel, mis neile mõistetele vastavad. Nt nägemise kaudu rohelisena tajutav leht ei ole tajumises enam leht, vaid tajumus, ja pole ka mõtlemises
annaabi.ee 
