liigile kättesaadavas vormis. VII.7. Keel on kokkuleppeliste sümbolite süsteem koos nende ühendamise reeglitega (grammatika). Kõne on keele kasutamine Sümbol on asi, mis * osutab millelegi muule * on kokkulepitud tähendusega * on kasutatav teisiti kui see, millele osutab Keele funktsioonid: * suhtlemine * kogemuse mittebioloogiline säilitamine * mõtlemine Keel – sümboli tähendus – areneb; Võgotski j. * Sünkreedid: sõnal isiklik seos osutatavaga * Tavamõisted: kokkulepitud, üldised seosed igapäevase kogemuse raamides * “Teaduslikud” mõisted: formaal-loogilised, keelesisesed hierarhilised, väljuvad tavakogemuse piiridest * Sümboli tähenduse areng on seotud üldise vaimse arenguga – semiootiliselt vahendatud mõtlemise arenguga; keeles saame mõelda mõtteid, mis ilma keeleta pole võimalikud * Keel loomadel? – jah, kuid ilma semiootiliselt vahendatud mõtlemiseta. Loomadel teadaolevalt ei
kogemuse liigile kättesaadavas vormis. VII.7. Keel on sümbolite süsteem koos nende ühendamise reeglitega (grammatika). Kõne on keele kasutamine Sümbol on asi, mis * osutab millelegi muule * on kokkulepitud tähendusega * on kasutatav teisiti kui see, millele osutab 127 Keele funktsioonid: * suhtlemine * kogemuse mittebioloogiline säilitamine * mõtlemine Keel – sümboli tähendus – areneb; Võgotski j. * Sünkreedid: sõnal isiklik seos osutatavaga * Tavamõisted: kokkulepitud, üldised seosed igapäevase kogemuse raamides * Teaduslikud mõisted: formaal-loogilised, keelesisesed hierarhilised, väljuvad tavakogemuse piiridest 128 * Sümboli tähenduse areng on seotud üldise vaimse arenguga – semiootiliselt vahendatud mõtlemise arenguga; keeles saame mõelda mõtteid, mis ilma keeleta pole võimalikud * Keel loomadel? – jah, kuid ilma semiootiliselt vahendatud mõtlemiseta.
II. 5. Asjamärgid (alates ~ 1.5 a.v.)* ~ 18 kuu vanusest kasutamise kontekst; "Maa on kerakujuline" ja "Maa sõnavara hüppeline kasv (kuni 10 sõna päevas, ~ 14000 on lapik" pole enam teineteist välistavad kuuendaks eluaastaks; 3000 uut sõna aastas kuni 10 a. * "Mõiste on seaduspäraste otsustuste süsteem: v., kuni 10000 uut sõna aastas kuni 17. eluaastani) Opereerides iga üksiku mõistega, opereeritakse * Sõnade seos osutatavaga reeglipärasem: Oluline asja süsteemi kui tervikuga" kusjuures iga kategooria kuju: "Taksonoomiline eeldus" ja"Tervikobjekti eeldus" taustsüsteemi valik on selgelt põhjendatav. "Kõik on + "Vastastikuse välistamise eeldus" ehk "leksikaalne kõigega seotud" kuid alati mingil kindlal selgelt kontrast" igal uuel sõnal on varasematest erinev määratletud viisil
seletatavad osutusega 0-I.3. tasemetele * Sõnavara suureneb assotsiatiivse õppimise teel kuni ~ 1.5 a.v. ja 50+ sõnani * Keelekategooriate piirid ähmased ja muutuvad II. 5. Asjamärgid (alates ~ 1.5 a.v.) * ~ 18 kuu vanusest sõnavara hüppeline kasv (kuni 10 sõna päevas, ~ 14000 kuuendaks eluaastaks; 3000 uut sõna aastas kuni 10 a. v., kuni 10000 uut sõna aastas kuni 17. eluaastani) * Sõnade seos osutatavaga reeglipärasem: Oluline asja kuju: "Taksonoomiline eeldus" ja"Tervikobjekti eeldus" + "Vastastikuse välistamise eeldus" ehk "leksikaalne kontrast" igal uuel sõnal on varasematest erinev tähendus * Nimisõnad, liigutusverbid, asja omadused (pole muuteverbe ja suhteomadusi); keele-kategooriad segased (kuju pole täpne alus) * Kahesõnafraas "tugi-" ja "avatud" klass: "Anna" + "Pall"; "Karu"; "Komm", väljendab asja ja selle
Keelelise väljendi tähenduse all mõistetakse seda objekti või objektide klassi, mida antud väljend tähistab ehk nimetab Väljendi mõtte all mõistetakse tema mõttelist sisu, st seda väljendis sisalduvat infot, tänu millele väljend ühe või teise objekti või objektide klassiga ühendusse viiakse. Ehatähel ja koidutähel on sama tähendus, nad refereerivad samale esemele, kuid neil on erinev sisu. Öeldakse ka, et väljendi tähendus on väljendi seos osutatavaga. Osutada saab ka kujuteldavale objektile. Näiteks Jumala mõiste puhul, rääkides Jumalast, me osutame absoluudile, mis ei pea olema reaalne asi. Teatud väited võivad osutada mingile tähendusele või mõttele. Sageli petab meid aga see, et me kasutame üht ja sama terminit sootuks erinevatest asjadest rääkides. Vastuolu tekib siis, kui me ei arvesta erinevate osutustega. Lausete tähenduste selgitamisest sai alguse nn analüütiline filosoofia, (AF) mis oligi
Märke interpreteerides interpreteerib subjekt ka iseennast. Gilles Deleuze (1925-1995) "Mõtte loogika" (Logique du sens,1969) Revideerib traditsioonilist märgikont- septsiooni. Märk ei representeeri objekti, ei viita tema olemasolule, vaid pigem konstateerib tema puudumist. Keeles on vaid objekti jälg. Seepärast on keel alati midagi pinnapealset tähistavate objektide (kehade) suhtes. Märk (tähistaja) on seotud osutatavaga (denotatsioon) ja tähistatavaga (kontsept, mõiste, tähendus). Tähendus ja mõte Mõte on eriline olemus, mis kuulub nii tähistaja (märk) kui ka tähistatava (mõiste) juurde. See on midagi liikuvat ja saavat. Neli lauses fikseeritud seosetüüpi ("Marcus Antonius on surnud") märgib/denoteerib asjade olemist, fakti väljendab/manifesteerib minu arvamust või usku tähistab/signifitseerib väidet ja omab lisaks mõtet "suremine"
annaabi.ee 
