võimalusi kui madalamate astmete puhul. VALE Herzbergi motivatsiooniteooria tõlgendab inimese käitumist lähtudes rahulolufaktoritest. ÕIGE Funktsionaalne risk tuleneb sellest, et toode võib osutuda kasutajale ohtlikuks. VALE Sotsiaalne risk väljendub kartuses, et toode ei leia teiste silmis heakskiitu. ÕIGE Psühholoogiline risk seondub hirmuga, et toote võib kahjustada omaniku mainet. VALE Kompleksne ostukäitumine esineb kõrge ostuosaluse ja alternatiivsete tootevariantide eristamise puhul. ÕIGE 1 Piiratud ostuprotsess erineb ulatuslikust selle poolest, et esimest läbitakse kiiremini. ÕIGE Ostujärgne rahulolu väljendub toote suhtes ootuse ja kogemuse erinevusest. VALE Monopoolsel turul lojaalsus ei sõltu rahulolust. ÕIGE Rahulolematuse avaldajaid on alati rohkem kui mitteavaldajaid. VALE
Individuaalsed mõjurid: vanus ja pereelu, elukutse ja haridus, elustiil, isiksus. Psühholoogilised: motiivid, tähelepanu, taju, õppimine, mälu, hoiakud. Keskkonna mõjurid: majanduslikud, kultuurilised, sotsiaalsed, ostusituatsiooni mõjurid. 22. Tarbija väärtustaju kujunemine. Kogutulu: toote kvaliteet, teenuste kvaliteet, personali kvaliteet, maine kvaliteet. Kogukulu: ostukulu, ekspluatatsioonikulu, soetamise ajakulu, soetamise vaimne kulu. 23. Ostuosaluse olemus ja osturiskid. Ostuosalus näitab aktiivsust, mida inimene ilmutab ostmisega seonduvate probleemide lahendamisel ( kõrge ja madal). Osalus suureneb ka ostetava toote hinna tõustes ja võimalike osturiskide kasvades. RISKID. Funktisonaalne risk: tekib seoses kartusega, et toode ei täida oma funksiooni. Finantsrisk: kartus, et toote väärtus ei vasta tehtud kulutustele. Füüsiline risk: kartus, et toode on kahjulik. Sotsiaalne
kui madalamate astmete puhul ÕIGE Herzbergi motivatsiooniteooria tõlgendab inimese käitumist lähtudes rahulolufaktoritest ÕIGE Funktsionaalne risk tuleneb sellest, et toode võib osutuda kasutajale ohtlikuks VALE Sotsiaalne risk väljendub kartuses, et toode ei leia teiste silmis heakskiitu ÕIGE Psühholoogiline risk seondub hirmuga, et toote võib kahjustada omaniku mainet ÕIGE Kompleksne ostukäitumine esineb kõrge ostuosaluse ja alternatiivsete tootevariantide eristamise puhul ÕIGE Piiratud ostuprotsess erineb ulatuslikust selle poolest, et esimest läbitakse kiiremini ÕIGE Ostujärgne rahulolu väljendub toote suhtes ootuse ja kogemuse erinevusest ÕIGE (erinevus on suur - rahulolematus; erinevuste vähenedes rahulolu suureneb) Monopoolsel turul lojaalsus ei sõltu rahulolust ÕIGE 1
finantsrisk seondub kartusega, et toote väärtus ei vasta tehtud kulutustele; füüsiline risk tekib seoses hirmuga, et toode võib osutuda kasutajale kahjulikuks või ohtlikuks; sotsiaalne risk seondub kartusega, et toode ei saavuta teiste inimeste heakskiitu; psühholoogiline risk tuleneb hirmust, et toode ei vasta kasutaja mina-pildile ega rahulda enesehinnangulisi vajadusi. 9 Ostuosaluse ja -protsessi kirjeldamisel on aluseks võetud M. Suuroja magistridissertatsioon “Individuaalne otsustamine ja osalusmäära mõju sellele (nelja toote näitel)”, Tartu, 2000. 21 Ebaoluliste, sotsiaalselt mittenähtavate ja väikese riskiga ostude puhul on osalus üldiselt madal. Tuleb aga arvestada, et see võib kasvada sõltuvalt inimese individuaalsest erksusest ja ostusituatsiooni eripärast (vt. tabel 6). Tabel 6
Niisuguste ülesannete täitmiseks tuleks müügipersonali motiveerida ja koolitada. Kompleksse ostukäitumise skeemi järgitakse autode, mööbli, kallimate fotoaparaatide, külmikute, stereosüsteemide jms. ostmisel. 44. Selgitage Assaeli ostukäitumise mudelis dissonantsi vähendavae ostukäitumise olemust? Dissonantsi vähendav ostukäitumine (dissonance-reducing buying behavior) kujuneb situatsioonis, kus ostuosaluse tase on kõrge, tarbija aga ei suuda alternatiivseid variante eristada (põrandavaibad, kangad, spordivarustus). Seepärast võidakse pikemat aega otsida parimat lahendust, siis aga võtta vastu juhuslik otsus, lähtudes hetkelisest meeleolust või ostumugavusest. Pärast ostu sooritamist tekib sageli kahtlus, kas valik oli ikkagi õige. Enamasti seondub see kauba kvaliteedi ja hinna suhtega. Tekib sisemine vastuolu
kultuur, sotsiaalne klass, grupi (sh etalongrupi ja arvamusliidri) mõjud, perekonna mõjud. Situatsioonitegurid on üldjuhul lühiajalise iseloomuga ja seetõttu eristatakse neid pikaajalistest sisemistest või väliskeskkonna teguritest. Situatsioonil on ostuotsuse puhul väga suur osa. Situatsiooniteguriteks on: ümbritsev füüsiline keskkond ehk atmosfäär, ümbritsev sotsiaalne keskkond, aeg, ostu kontekst, tarbija psühholoogiline seisund. 15. Ostuosaluse mõiste Ostuosalus on energia hulk, mida inimene paneb tarbimisele suunatud tegevustesse ehk tarbija poolt tootele suunatud isiklik huvi ja tähtsus. Osalusmäär võib olla kõrge (toode on tarbijale tähtis) või madal (toode ei ole tähtis). Osalusmäär sõltub peamiselt järgmistest faktoritest: tarbija omadused, toote omadused, tajutav risk ja sotsiaalne nähtavus. 16. Ostuprotsess, selle etapid Ostuprotsess koosneb viiest astmest, mida on võimalik summeerida
vahendeid (raadio, TV, ajalehed, ajakirjad), teisi inimesi (pereliikmed, sõbrad, tuttavad, töökaaslased) ja isiklikke uuringuid (nt. vaatlust või katset). Kommertsallikatest kogutakse sagedamini infot ostuprotsessi algustaadiumis, teiste inimeste arvamused ja isiklik kogemus hakkavad domineerima hiljem. Teabe hankimiseks kasutatavad allikad sõltuvad väga paljudest teguritest. Määravaks on tarbija individuaalsed tunnused (ostuosaluse tase, teadmised, tajutava riski suurus), kauba eripära (variantide arv, keerukus), prognoositavad tulud (madalam hind, parem kvaliteet), võimalikud kulud (transpordikulu, aeg, füüsiline pinge), situatsioonimõjurid (teised inimesed, hetkemeeleolu) jms. Ka info kogumise põhjalikkus võib muutuda väga laias vahemikus. Keeruka ostukäitumise puhul kulutatakse sellele etapile palju aega, harjumusliku ostukäitumise korral aga minimaalselt
annaabi.ee 
