(Kraav, 2000) On lapsi, kellel pole olnud kõikide külgede arenguks soodsaid tingimusi. Pedagoogid lasteaias ja koolis on siis arengutingimuste loomise kaudu ka nende laste arengu abistajad. Nad peavad oskama näha puudujääke ja tundma võimalusi ning viise, kuidas arengukeskkond lapsi selles osas järele saaks aidata. Kui vajakajäämised on suured, vajavad need lapsed eriti rohkesti pedagoogi tähelepanu ning mõnel juhul ei suudetagi piisavalt puudujääki korvata. (Kraav & Raudik, 1998) Oskuseni jõudmine võib toimuda väga erineval ajal, kuid mitte varem sellest, kui rinevate psüügiliste protsesside areng seda võimaldab, s.t. siis, kui laps on selleks valmis. Lapse valmisolek ja tema eripära lugemis-kirjutamisoskust nint teistegi oskuste omandamisel sõltub seeega nii tema looduslikest (sünnipärastest) eeldustest kui ka kasvukeskkonnast. (Kraav, 2000) Kuna koolieelses eas ja põhikooli esimesel astmel õppiva lpase jaoks on kõige olulisem tema
oli see, et basiilikalise ülesehitusega hoone võis seestpoolt olla koguni kolme korruseline. Kuid sagedased on ka juhud kus empoorid või trifoorium kirikul üldse puudub. Kõige raskem osa oli keskajal ehitiste katmine vastupidava laega. Keskaja alguses võib tihti kohata ehitisi, kus katus kogunisti puudub. Kirikud olid sageli võlvimata ja tihti võidi piirduda vaid lameda puulaega. Aeg möödus ja suurte katsetuste käigus, lihvides läbi aja oma oskusi, jõuti võlvimise oskuseni. Ammusest ajast tuntud silindervõlvimine uues stiilis ei juurdunud, kuna see võimaldas katta vaid kitsaid ruume ja oli väga raske. Seega prooviti katta laiemaid lööve ristvõlvidega. Igat traveedi (löövid jagunesid võlvikuteks e. traveetideks) kattis oma ristvõlv. Traveesid eraldavad hoone pikkisuunas vööndkaared. Pikihoonet ja transepti ühendab aga omavahel Rooma arhitektuurist ülevõetud triumfikaar e. võiduvärav.
organismi bioloogiline küpsemine on saavutanud vajaliku arengutaseme. Selle väite kinnituseks on Geselli ja Thompsoni katse, milles uuriti, kas saab lapsi treneida trepist üles ronima enne kui nad seda ise teeksid. Identsete kaksikute põhjal tuli välja, et treenimine ei anna kuigi suurt efekti. Ehkki treenimise tulemusena saavutati laste oskustes mõneks ajaks erinevus, jõudis treenimata kaksk kiiresti sama oskuseni, niipea kui tema üldine areng saavutas vastava taseme. Piaget`veendumuste kohaselt laieneb sedasorti valmisolek k avaimsele arengule. Laps ei tunne huvi ühe või teise intellektuaalse tegevuse vastu enne kui ta närvisüsteem pole valmis vastaval tasemel arutluseks. Selle seisukohaga ei nõustu paljud psühholoogid. Teadmiste konstruktiivne iseloom- Inimintellekt kujuneb valdavalt indiviidi enda isemise aktiivsuse tulemusena
Arkaadid kohal avanesid aga kesklöövi poole empoorid.Empooride asemel võis müüris olla kitsas käik, mis avanes arkaadina kesklöövi. Kõige raskem osa oli keskajal ehitiste katmine vastupidava laega. Keskaja alguses võib tihti kohata ehitisi, kus katus kogunisti puudub. Kirikud olid sageli võlvimata ja tihti võidi piirduda vaid lameda puulaega. Aeg möödus ja suurte katsetuste käigus, lihvides läbi aja oma oskusi, jõuti võlvimise oskuseni. Laiemaid lööve kateti ristvõlvidega. Ristvõlv oli küllaltki raske ja nõudis massiivseid seinu ja jämedaid piilareid. Seetõttu jäid aknad pisikesteks ja kitsad löövid jäid suurte müürimasside vahel hämaraks. Itaalia - Püha Markuse kirik Veneetsias; Pisa katedraali kellatorn; San Miniato al Monte kirik Firenzes Prantsusmaa - Sainte Foy kiriku interjöör. Conques; Cluny kloostri kirik. Arvutirekonstruktsioon; Notre Dame La Grande kirik Poitiers's; Vézelay katedraal
Selleks oleks soovitatav teha vahehindamisi, mis aitab juhendajal uurimuse kirjutamisest paremat ülevaadet saada. Juhendamine Juhendamine on iseseisva töö oskuste õpetamine. Ajalugu uurides hakkab õpilane selle kaudu mõistma, et igal pool on nähtusi, sündmusi ja asju, mida ei ole veel küllalt uuritud, mille kohta saab ja on vaja koguda uusi andmeid, ning on teadmisi, mida tuleb täpsustada. Uurimistöö kirjutamine on üks teedest, mis viib õpilase oskuseni iseseisvalt töötada ning probleeme lahendada. Juhendamine ei tohi kunagi kujuneda õpilase eest töö ärategemiseks. Et töö oleks tulemusrikas ja ühtlasi huvitav, tuleb õpilastele anda mõningaid lähtealuseid, näidata kätte tee, kuidas küsimust seada ning kust ja kuidas vajalikke andmeid koguda. Juhendades on esimesed ülesanded seada küsimus, formuleerida teema ja piiritleda see täpselt. Teema
jne. Iga ahela kordamine lõimitakse omakorda rütmiliste kehaliigutustega. Leitakse, mis sõnadel on tähendus. 4. Korratakse järele vältekandja poolest erinevaid ja eri vältes sõnapaare: saan - sann, liil - lill; saal - sall - saal. Sõnapaare tuleks varieerida. Raskusaste tõuseb, kui paari kuulub teisevälteline kõnetakt (kalla - kala, kalla - kalla, kalla - kalla). 5. Kõnetaktide ahelat korratakse järele kolmes vältes. Oskuseni peab jõudma vähemalt sulghäälikute õppimise ajal (aba - apa - appa; apa - appa - aba; kadus - katus - kattus jne). Lisaülesandena saab kasutada mingis vältes kõnetakti või tähendusega sõna äratundmist. Nt üks rühm õpilastest artikuleerib sõnade/kõnetaktide ahelat, teised annavad märku otsitavat sõna või tähenduseta kombinatsiooni tajudes. Orientiiriks saab kasutada noope või vältemärke. Orientiirid soodustavad edaspidi hüpoteeside loomist lugedes.
annaabi.ee 
