Töö eesmärk oli tundma õppida sekretäri kohustusi tulenevalt kutsestandardist ja end kurssi viia sekretärile vajalike teadmiste, oskuste, võimete ja isikuomadustega. Mitme tööülesande täitmiseks on mitmed teadmised (dokumendihaldus, teeninduskultuur, töökeskkond) ning oskused (keeleoskus, arvuti kasutamise oskus ja koostööoskus) samad ja isikuomadused ning võimed on korduvalt vajalikud ( enamasti usaldusväärsus ). Omalt poolt lisaksin siiski oskusena juurde ka planeerimisoskuse, mida läheb vaja juhi ajakava planeerimisel ning ruumide ettevalmistamisel. Tabelisse vormistatud tööst olen saanud ülevaade sekretäri tähtsaimatest tööülesannetest. Töö tulemusena tean, millised teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused on vajalikud sekretärile tööülesannete täitmiseks. TABEL Tööülesanne Teadmised Oskused Võimed,
Nimeta, milliseid funktsioone täidab keel. Too iga funktsiooni juurde ka näide. Keel kui kommunikatsioonivahend Keele vahendusel edastavad suhtlejad teineteisele uut informatsiooni. See toimub signaalide abil. Keele abil on võimalik kirjeldada olukordi, jagada korraldusi, esitada küsimusi, valetada, st anda pettesignaale. Näide: Keele aluseks on kõne ehk häälikuline väljendus. Keel kui süsteem eksisteerib kasutaja oskusena, st keelemärkide ning reeglite kogumine, mida kasutades on inimene võimeline väljendama oma mõtteid. Keel kui mõtlemisvahend Mõtted esinevad teadvuses põhiliselt keelelisel kujul, st mõisted sõnadena ja mõtted lausetena. Samas pole kogu mõtlemine keeleline - osa mõtlemisprotsesse on mitteverbaalsed. Näide: kõnevõimeline inimene kasutab mõtlemisel visuaalseid vorme: ruumilised kujundid, liikumine (sarnasus, seosed) Keel kui suhete hoidja
Kordamine aines ,,Keel ja ühiskond" 1) Mida tähendab fraas ,,keel kui märgisüsteem" . Selgita, too näiteid. Keel kui märgisüsteemi kasutatakse teadete edastamiseks. Keele aluseks on kõne ehk häälikuline väljendus. Keel kui süsteem eksisteerib kasutaja oskusena, st keelemärkide ning reeglite kogumine, mida kasutades on inimene võimeline väljendama oma mõtteid. Näiteks, kui inimene on õppinud keelt ning selle märke ehk erinevaid tähti, siis ta oskab end nende abil väljendada ning oma mõtteid, arvamust ja ennast teistele selgitada. 2) Mis on keelemärk? Selle duaalsus? Motiveeritud ja motiveerimata märgid? Näited! Keelemärgid jagunevad kaheks: Loomulikud märgid: nt suits, kui kuskil on,
Kui tunne on ,,minast" eristatav, saab sellest distantseeruda, seda kõrvalt vaadata. Indigolapsed suudavad samal viisil kõrvalt näha ka teiste inimeste tundeid, sellega on seletatav oskus näiteks vanemate varjatud tundeid tabada. Ja et indigolaps ei lepi ka ,,vanema ja targema" inimese totrate nõudmistega, on vanematel temaga põrgulikult raske. Armen Tõugu väitel testivad indigolapsed, kas täiskasvanu ikka on päriselt täiskasvanuks saanud. Täiskasvanu olemist määratleb ta oskusena oma emotsioonidega hakkama saada, selleks peab tunded iseendast lahutama. Tähelaste töögrupi liikme Siiri Veensalu sõnul esitavad praegused lapsed vanematele tõsise väljakutse. Üks osapooltest, kas siis vanem või laps, peab end muutma. Siiri Veensalu teab ema ja õpetajana, et indigolaste vajadustega pole lihtne harjuda: ,,Meil ei ole kerge, me ei oska veel teisiti," sõnastab ta kasvatajaks olemise raskuse.
aktiivsemalt uute sõnade omandamist) ning täpsustub hääldamine. Formaalses plaanis on kõne baas (foneetika, grammatika, sõnavara) kolme aasta vanuses omandatud. J. Piaget järgi on selle aluseks tegevusskeemide muutmine sisemisteks (interioriseerimine). Grammatika praktiline omandamine lõpeb tavalise kõnearengu korral algklassides. Hääldamise areng. Hääldamise arengut vaadeldakse sageli liiga kitsalt — oskusena häälikuid artikuleerida. Tegelikult on küsimus laiem ja haarab lause prosoodika (lauselõpu intonatsioon, loogiline rõhk, toon), sõna rõhulis-rütmilise struktuuri (silbijärg e. sõna silbistruktuur, sõnarõhk, välde), sõnade häälikkoostise. Kõik nimetatud aspektid kokku eeldavad artikuleerimise, kõnehingamise ja häälemoodustamise allmehhanismide koostööd. Areng kestab küllaltki kaua ja sõltub mõneti ka omandatavast keelest
ülikool?" Filosoof peab märkama lisaeeldusi, mis tunduvad iseenesestmõistetavad, kuid tulenevad konteksti tundmisest, mitte aga väidetest enesest. David Hume (1711-1776): Kui John on Georgile 10 naela kartuleid tarninud, 1 nael 2 senti, siis nendest kahest tõest ei järeldu veel kuidagi, et Georg peaks John'ile ka midagi maksma. FILOSOOFIA neljas interpretatsioonis TEADUSELE TOETUV: Tugineb teadusliku uurimise tulemustele. Iga teadus algab filosoofiana ja lõpeb oskusena. Teadus on analüütiline kirjeldamine, filosoofia sünteetiline tõlgitsemine. RELIGIOONILE TOETUV: Tugineb religioossetele ja moraalsetele veendumustele ja arusaamadele. Filosoofia uurib mõistusetõdesid (mitte ilmutustõdesid), ta on teadlik järelemõtlemine inimmõistusega haaratava üle. Ennast ja maailma mõistes mõistab inimene sügavamalt oma usku, avastab vajalikke tugipunkte eluks ja toimimiseks. ANALÜÜTILINE: Püüdleb tõe kindlale teadmisele, kasutades filosoofilist loogikat
Magnotselllulaarsede rakud (suured neuorid, nad on vomrile, liikumisele tunldikud. olemas aja mõiste. See on ka sisuliselt ruumi mõiste. Kiirusagararasse liiguvad. Nägemisega soetyd. Värvile tundlikud neuronid on väiksemad, Mentaalne ruum on vaimne ruum ehk kognitiivne ruum. See on oskusena käsitlenda. Ruum liiguvad tempioraalsagrasse ja sis edasi frontaalgarassse. Nad läbivad ka V3 ja V4. Need või ruumitaju on võimalik arendada/see areneb arengus paremaks/edasi. Nt väiksena tundus vastutavad nähtava detaili eest. vanaema maja palju suurem kui praegu. Erinevates ülesannetes, mis on ...kui on vaja teha vahet lokalisatsioonil, siis kasutati
nende silmi. Kasuks tuleb pedagoogiline teadmine ja täiskasvanute õpetamise eripära. Giidi tegevuses fokusseerivad nii külastaja , kohalik kultuur ja vaatamisväärsused kui ka terviklik reisikogemus/külastuselamus. Tõeliselt hea giid tunnetab gruppi, grupi ootusi ja vajadusi ning on suuteline saavutama ühenduskanali inimeste südamete, iseenda ning ümbritseva keskkonna vahel. 154. Ekskursiooni korraldamine Olulise oskusena tuleb lisada oskuste jadasse ka tänases päevas ekskursiooni korraldamine. Möödanikuks hakkab saama olukord, kus giid saab reisibüroolt (tellijalt) telefonikõne infoga, läheb kohale, viib ekskursiooni läbi ja ongi valmis. Täna on giid juba täitmas ise reisikorraldaja rolli pea algusest lõpuni, olles erinevates küsimistes vastutulelik ja paindlik sest see on kliendile mugav. Sellepärast on väga oluline teada, mida tuleb selle korraldamise juures arvestada.
annaabi.ee 
