Üld info Virve Osilast : Luuletaja ja näitekirjanik Virve Osila sündis 10. novembril 1946. aastal Kohtla-Järvel. Tema lapsepõlv ja kooliaeg möödus Mäetagusel. Elu keerdkäigud viisid teda noorusaastatel Läänemaale, kuid 1972. aastast kuni tänaseni on ta taas Mäetaguse elanik. Esimene luuletus avaldati juba 1957. aastal ajakirjas ,,Säde" ning seejärel on tema luulet ja artikleid avaldatud regulaarselt nii kohalikes kui ka vabariiklikes lehtedes. Esimene luulekogu ,,Mälestuste tuul" ilmus 1990
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium VIRVE OSILA Referaat Koostaja: xxx Juhendaja: xxx Tartu 2010 2 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................4 Virve Osila luulekogud.......................................................................................... 5 Luuletuste analüüs..................................................................................................6 Artikkel: Hingelind jäi igaveseks maa ja taeva vahele.........................................13 Kasutatud kirjandus:.............................................................................................16
Seda ei pooldanud Eesti Ametiühingute keskliit, kes pidas otsuse päeval valitsuse hoone ees protesti. Nende arvates annab selline muudatus valitsusele Töötukassa vahendite kasutamiseks liiga suured volitused. Mõned Sotsiaalkomisjoni ja Riigikogu liikmed arvasid samuti, et tööturuteenused peaksid olema rahastatud riigieelarvest ning kui sealt jääb raha puudu, siis tõsta selle arvelt makse. Vaatamata meeleavaldustele, võeti otsus siiski vastu, mis jõustus 1. jaanuar 2011. (Nurmela & Osila, 2011.) See oli pöördeline periood, kus Töötukassa funktsiooniks ei olnud enam töötuskindlustusmaksete kogumine ja hüvitiste maksmine vaid töötusega seotud probleemide lahendamine kaasates nii töötajaid kui ka tööandjaid, mistõttu suudeti paremini vastata tööturu olukorrale (Eesti Töötukassa, 2010). Selle tulemusena oli 2011. aasta II kvartaliks Piret Jänes
Tõepoolest on lastel tavaks ise koristada ja küpsetada, eeskätt katta kaunis laud, kinkida lilli ja väikesi meeneid. Eriliseks kingituseks emale ongi tavalistest askeldustest vaba päev. Toidud Nagu uuematel tähtpäevadel on ka emadepäeval kombeks valmistada pidulikumaid toite ja panna lauale kooke, enamasti ka tort. "EMA hällilaulu vaikne kaja, linnupesa vanas vahtrapuus, paokil uks ja ootust tulvil maja, eluhaldja puhas armastus." V. Osila Allikad http://www.folklore.ee/Berta/tahtpaevemadepaev.php http://et.wikipedia.org/wiki/Emadep%C3%A4ev Tänan teid tähelepanu eest!
oli ka tema luule sees. Urmas on ise seda toonitanud, et väga noorena ta ennast mingi heliloojana ei tundnud, aga laulutekstide ja luuletuste kirjutamist ei häbenenud. Poeedina lõi Alender nii lüürilisi kui ka sürrealistlikke ja satiirilisi tekste. Lüürikuna domineeris Alender Rujas 1985-88, siis olid tema tekstid maailmavalulised ja isegi religioossed, kuid nende internatsionaalsus ei sobinud kokku toona tõusva rahvuslusega. Virve Osila mälestusi Urmas Alenderist Virumaa poetessi Virve Osila viies luuleraamat "Hingelind" on pühendatud Urmas Alenderi mälestusele. Alender lõi suurema osa oma viimastest lauludest Osila sõnadele. Nende vahel valitses mingi seletamatu side, vaatamata sellele, et nad polnud kunagi kohtunud... Ja siis tuli 28. september...1994. Selle päeva kohta on Virve Osila kirjutanud: Pool südamest mul suri sel päeval, Kui kuulsin, et sa läksid Igaviku Teed. Liig valus uskuda, et enam sind ei näe ma,
suheldi peamiselt kividega. Urmas Alenderi loomingust Alates 70-ndate keskpaigast osales Urmas folklaulu liikumises. Selle aja jooksul lõi ta ligi poolsada laulu. Urmas oli rohkem sõnade kirjutaja, muusika tema sõnadele kirjutasid enamasti Jaanus Nõgisto ja Rein Rannap. Rootsis kirjutas ta ka ise muusikat. Albumi andis välja koos Ricky Deliniga. Samuti andis ta Rootsis välja kasseti "Vana Kloun" (1992. a.) ja kõige viimasena Virve Osila sõnadele kirjutatud lauludekogumiku "Hingelind" mida ta ei jõudnud ise välja anda Ruja •1971. aasta septembris tuli Rein Rannapi eestvedamisel kokku andsambel, mis hakkas kandma nime Ruja, mis tähendab fantaasjat. •Esimene koosseis oli üsna naljakas- Urmas Alender, Raul Sepper, Rein Rannap ning kaks naislauljat, viiul, trompet, tromboon ja rütmigrupp. •1972. aastal lisandus Rujasse Jaanus Nõgisto. •1981
Lõhmus, M. Kultuur, kommunikatsioon ja meedia. Loeng „Sissejuhatus sotsiaalteadustesse“ raames. 07.10.2012. Loenguslaidid: slaid 19. Pikhof, H. Eesti tööturupoliitika on lapsekingades. ERR Uudised. 12.03.2009 [http://uudised.err.ee/index.php?06157650] Strenze, T. Natuke hariduse sotsioloogilisest uurimisest Eestis. Loeng „Sissejuhatus sotsiaalteadustesse“ raames. 23.10.2012. Loenguslaidid: slaid 10. Võrk, A., Kaarna, R., Nurmela, K., Osila, L., Leetmaa, R. Aktiivse tööpoliitika roll turvalise paindlikkuse kujundamisel Eestis. Poliitikauuringute keskus PRAXIS. Tallinn. 2010. [http://www.eakl.ee/failid/f76e010434c9ca86babde58701c31d49.pdf] Väli, M. Lastetoetused Euroopa riikides. Riigikogu Kantselei õigus- ja analüüsiosakond teemal… Nr 10. 16.06.2011. [https://docs.google.com/viewer? a=v&q=cache:AgRgurHFzj0J:www.riigikogu.ee/doc.php %3F89848+&hl=et&gl=ee&pid=bl&srcid=ADGEESiYCvE-
Pärast "Ruja" laialiminekut, lahkus ta üsna kohe perega Rootsi. Põhjuseid, miks Urmas Eestis lahkus, oli mitmeid: masendus, normaalsete elutingimuste puudumine ja sellest tulenevad probleemid, piirangud eneseväljendusvajadusele Tiit Haagmani arvates elas Urmas topelt kiirusega, kuid kahjuks oli Ruja oma ajast ees, mitte niivõrd ehk muusikaliselt, kuivõrd olemuselt. Urmas sorteeris ja koostas ise kogumikke. Suurem osa viimastest lauludest lõi ta Virva Osila luuleraamatust ,,Hingelind", mis sai ka tema poolt loodud kasseti nimeks. Mõni päev enne saatuslikku ööd, 28.septembrit 1994.a., tegi Alender kassetist ka koopia, kuid originaal jäi koos 6 Alendriga reisilaeva ,,Estonia". Kardetud ja Armastatud merest sai saatuse tahtel tema päris kodu. Reisilaeval ,,Estonia" laulis ta oma viimast laulu ,,Kui mind enam ei ole".
annaabi.ee 
