arengut. Aju ja keha vajab und selleks, et kasvada, paraneda ja taasutuda. Nii täiskasvanutel kui kooliealistel lastel on ebapiisav uni seotud meeleolu ja emotsioonide regulatsiooni raskustega. Kui laps on saanud liiga vähe magada, vähenevad meelejätmis- ja keskendumisvõime ning suureneb ärrituvus. Uni ja unerutiinid on olulised nii lapsevanemate kui laste jaoks, sest kui laps on välja maganud, tunneb ta end paremini, tal on kergem uusi asju õppida ja ümbritevaga kohaneda (Hansson & Oscarsson, 2005). Keha isereguleeriv süsteem, mis aitab kehal piisavalt liikuda ja õigesti süüa, on oluline tegur inimese üldise tervise seiskohast. Ebapiisav uni või loomulikke vajadusi eiravad uinakute pikkused võivad vähendada iseregulatsiooni võimet (Hagger, 2010). Uni Magades on inimene seisundis, mis tal puudub teadlik ühendus eksisteerimisega. Une ajal orgamism puhkab ja taastub, pulss aeglustub ning vererõhk langeb
Enamasti räägitakse mässust isa vastu, eriti perekonnaettevõtete pärandamistest poegadele. Tütre-isa, ema-poja ja õe-venna suhted pole kirjanduses nii suurt kajastamist leidnud. Seda, kuidas suhted ema-isaga või õdede-vendadega hilisemat elu mõjutama hakkab, on võimatu öelda enne, kui inimene on juba täiskasvanu. Meenutades lapsepõlve ja suhteid vanematega, saab leida seletust elukaaslase valikul ja üldisel eluhoiakul. ( Hansson, J. , Oscarsson, C. , Õnnelikud lapsed, Tallinn, Varrak, 2006, lk 63-69) 1.1 Õdede-vendade vaheline kadedus Vahepeal ei kujune õdede-vendade suhe kunagi lähedaseks, sest on lapsena kogetud kadedust. Mõningatel olukordadel on põhjuseks see, et vanem eelistabki üht last teisele ja siis tekibki omavahel tugev vastumeelsus. Kõige tavalisem põhjus õe-venna halva suhte tekkimiseks on see, et vanemad ei suuda hakkama saada olukorraga, kus perekonda tuleb uus liige. Näiteks,
nende tülidest säästa ning ütlevad ka lapsele põhjuseks, et nad teevad seda tema heaolu pärast. Selline põhjendus vanemate poolt tekitab aga samuti lapses süütunde. Laps arvab, et tema ongi midagi valesti teinud, teadmata samas, mida. Ta on väga õnnetu ja mures ja arvab, et kui ta oleks teistmoodi käitunud, oleksid ema ja isa endiselt koos. Kindlasti ei tohiks vanemad kunagi öelda, et nad lahutavad lapse pärast. (Hansson, Oscarsson, 2006, 230) Kokkuvõte Antud teema kohta oli mul väga huvitav lugeda. Sellega tegeledes hakkasin ma enda üle elatut analüüsima ning nii mõnigi asi, mida ma lugesin, oli mulle väga tuttav. Kuna valitud teema puudutab ka otseselt mind, kartsin ma kohati liiga emotsionaalseks minna. Kuigi teema sisu on raske, ei olnud mul selle kohta kirjutamine raske. Lahutus on keeruline ja raske protsess kõigi jaoks. Kindlasti ei tohiks vanemad oma suhete
selliseid mõtteid raske vältida. Vanemad ei tohi lahutust õigustada, öeldes: ,,Me tegime seda laste heaolu pärast". Siis on oht, et lapsed arvavad, et nemad ongi midagi valesti teinud, teadmata samas, mida. Nad on väga õnnetud ja mures ja arvavad, et kui nad oleksid teistmoodi käitunud, oleksid ema ja isa endiselt koos. Vanemad ei tohi seetõttu mingil tingimusel öelda, et nad lahutavad laste pärast, vaid peavad ütlema, et nad lahutavad, sest tahavad seda teha. (Hansson, Oscarsson, 2006, 230) Mis puutub lahutuse läbi elanud laste enesekindlusse ja enesehinnangusse, sõltub see muidugi isikust ja ei saa üldistades öelda, kuidas lapsed reageerivad. Ka siis, kui vanem ise üritab raskest perioodist üle saada, peab ta oma lapse ütluste suhtes olema tähelepanelik. Laps võib küsida: ,,Kuidas teised lapsed nüüd koolis minu peale vaatavad?", ,,Mida õpetaja minust nüüd arvab?"
WELLCHI Network Conference 2. [02.11.2007]). 13 KOKKUVÕTE Isade roll perekonnas võrreldes vanade aegadega on kõvasti muutunud. Loomulikult eksisteerib ka tänasel päeval selliseid perekondi, kus on kasvatamise põhimõtteks vanade aegade ideed, kus isa on pea ja tähtsaim isik perekonnas. 14 ALLIKAD Burgess, A. (1997). Isarolli muutumine. Tallinn: Varrak. Hansson, J., Oscarsson, C. (2006). Õnnelikud lapsed. Tallinn: Varrak. Huttunen, J. (2006). Parenthood from the father&s point of view. WELLCHI Network Conference 2. [02.11.2007] http://www.ciimu.org/webs/wellchi/conference_2/streamb/huttunen.pdf Lehte, T. (2007). Isaga koos on kasvada hea [2015, jaanuar,14] http://www.perekool.ee/artiklid/isaga-koos-on-kasvada-hea/ Myllärniemi, J. (2010). Meheks saamine ilma isata
maha vuristatud, vaid ema-isa poolt oma sõnadega ümber jutustatud. ( Pere ja kodu 2009) Joonis 1 Registreeritud esmaste haigusjuhtude arv vs. tallinlaste enesehinnang terviseseisundile 20002006 (Tallinna Linnavalitsus) Joonis 2 Minakontseptsiooni hierarhline mudel( Shavelson, hubener & Stanton, 1976). Kasutud materjal 1. Allik, J ; Realo, A ; Konstabel, K - Isiksuse psühholoogia // Tartu Ülikooli kirjastus 2003. 203 lk 2.Jorunn Hansson , Christina Oscarsson- Õnnelikud lapsed //kirjastus Varrak, 2006. 23,-26; 98-103 lk 3.Austa ennest Anita Naik// kirjastus Koolibri , Tallinn 2000. 4.Hartley-Brewer, E - Tüdrukute eneseväärikus // 2004 kirjastus ERSEN. 60 lk Internetiallikad 1.Enesehinnangust- Reiljan, Heidi [WWW] http://tnk.tartu.ee/0enesehinnangust.htm/Internetis/ (13.01.2009) 2.Keilja Lasteaed Miki [WWW] http://web.zone.ee/KuressaarePargiLA/Enesehinnang.pdf /Internetis/ (13.01.2009) 3
annaabi.ee 
