ülevõtmisel 3. RKTKo 3-2-1-134-12, p 18 – PRIA toetuste väljamaksmise nõude loovutamine 4. RKTKo 3-2-1-61-13 p 15 – VÕS §166 võimaldab loovutada kõrvalnõudeid ilma põhinõuet üle andmata 5. RKTKo 3-2-1-43-17 p 16, 17 – loovutuse kehtivaks lugemine, uue võlausaldajaga tehtud tehingu kehtivaks lugemine Isikute paljusus: 6. RKTKo 3-2-1-56-02, p 24 – ehitaja ja projekteerija vahel solidaarkohustuse tekkimist välistavad asjaolud, osavastutuse tekkimine; 7. RKTKo 3-2-1-75-05, p 17 – VÕS § 137 ja 138 kohaldamine 8. RKTKo 3-2-1-190-13, p 27 – nõudest loobumine ühe solidaarvõlgniku vastu 9. RKTKo 3-2-1-29-14, p 19-21 – tagatise andjate võrdsustamisest solidaarvõlgnikega 10. RKTKo 3-2-1-11-15, p 14 – solidaarvõlausaldaja vastuväited 11. RKTKo 3-2-1-46-17, p 16, 31 –kinnistu üleandmiskohustuse täitmine ja vastutus rikkumise eest isikute paljususe korral 12. RKTKo 2-13-37940/136, 28.11
kriteeriumid „hüvitamise aeg“ ning „omavastutuse määr“. „Taastamise ulatus“ rolli ei mängi, kuna kõigil kolmel teenusepakkujal on see samas ulatuses. Üldiselt saab järeldada, et Swedbank kerkib esile kui parim variant, kuna Swedbank´il on kiireim „hüvitamise aeg“ ning väikseim „omavastutuse määr“. Salva kindlustus jääb eristavale teisele kohale ning seda „hüvitamise aja“ tõttu. Kuna If kindlustusel on suurim „osavastutuse määr“, jääb If kolmandale kohale. „Tulekahju“ stsenaariumist selgub, et tulekahju korral pole kindlasti mitte mõistlik jätta korter kindlustamata, kuna see alternatiiv on teistest kolmest alternatiivist märkimisväärselt kehveim variant. 5.2. Lõpptulemuse tekstiline esitlus Value Tree 0 Kindlustus 1 Normaalne 0.990 2 Taastamise ulatus 0.335 5 Salva 0.318 5 If 0.318 5 Swedbank 0.318 5 Omanik 0.045 2 Hüvitamise aeg 0.042 5 Salva 0.205
Vastasel juhul oleks kogu kohustust võimalik tagada üksnes siis, kui kõik käendajad tagaksid kohustust täies ulatuses solidaarselt ja vastutuse piirsummat seetõttu suurendataks. See oleks aga 49 käendajatele kahjulikum, kuna paneks neile tagasinõude osas ka kaaskäendajate maksejõuetuse riski.“ Eelnevast lähtudes on võimalik vastutada käändajatel nii solidaarselt kui ka osavastutuse põhimõttel – „Millise vastutuse on võlausaldaja käendajatega kokku leppinud, sõltub poolte kokkuleppest, st esmalt tuleb tõlgendada poolte tahet lepingu sõlmimisel. Kui ühiselt (st samas lepingudokumendis) käendatakse sama kohustust ja eriti veel sama piirsummaga, ilma et oleks nt ajaliselt piiritletud kohustuse erinevaid osasid (nt osadena antud laenu eri aegadel antud osasid), tuleb eeldada, et ühiselt sooviti käendada vaid piirsummas nimetatud sama osa
kõrvalekalduva ja seetõttu keelatud kokkuleppega VÕS § 142 lg 6 mõttes. Vastasel juhul oleks kogu kohustust võimalik tagada üksnes siis, kui kõik käendajad tagaksid kohustust täies ulatuses solidaarselt ja vastutuse piirsummat seetõttu suurendataks. See oleks aga käendajatele kahjulikum, kuna paneks neile tagasinõude osas ka kaaskäendajate maksejõuetuse riski. 17. Eelnevast tulenevalt on kohustust käendanud isikute vastutus põhimõtteliselt võimalik nii solidaarse kui ka osavastutuse põhimõttel. Millise vastutuse on võlausaldaja käendajatega kokku leppinud, sõltub poolte kokkuleppest, st esmalt tuleb tõlgendada poolte tahet lepingu sõlmimisel. Kui ühiselt (st samas lepingudokumendis) käendatakse sama kohustust ja eriti veel sama piirsummaga, ilma et oleks nt ajaliselt piiritletud kohustuse erinevaid osasid (nt osadena antud laenu eri aegadel antud osasid), tuleb eeldada, et ühiselt sooviti käendada vaid piirsummas nimetatud
lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. 29. Milles võib vastutus kahju tekitamise eest väljenduda, kui kahju tekitanud isikuid on mitu? Millal on tegemist osavastutusega, millal solidaarvastutusega? 1) Mitu isikut peavad täitma sama, osadeks jagatava kohustuse (nt rahaline kohustus), eelduslikult võrdsetes osades. Iga osavõlgnik saab oma kohustuse täita iseseisvalt. 2) Osavastutuse puhul peavad mitu isikut täitma sama, osadeks jagatava kohustuse (nt rahaline kohustus), eelduslikult võrdsetes osadesiga osavõlgnik saab oma kohustuse täita iseseisvalt. Solidaarvastutus tähendab, et võlgnevuse täitmist võib nõuda nii põhivõlgnikult kui ka käendajalt või mõlemalt korraga, ning seejuures on võlausaldajal endal võimalik otsustada, kelle käest ta võlgnevuse tasumist nõuab. 30. Kas kohus võib kahjuhüvitist vähendada? Millistel tingimustel?
täidetud. Solidaarvõlgniku puhul tuleb eristada kaht erinevat suhet: 1. Solidaarvõlgniku suhe võlausaldajaga 2. Solidaarvõlgnike omavahelised suhted 1 Pärast täitmist ühe või osade võlgnike poolt tekib täitnud võlgnikul tagasinõude õigus (regressiõigus) teiste võlgnike suhtes osavastutuse põhimõttel, millest arvestatakse maha talle langev osa. Solidaarvõlgnikul ei ole tagasinõude õigust, kui ta on kohustuse täitnud peale aegumistähtaja möödumist. Solidaarne kohustus tekib kui 1) kohustus on jagamatu 2) see tuleneb kohustuse olemusest (seda ka juhul kui isikud ise pole solidaarsust kuskil fikseerinud) 3) seda näeb ette seadus 4) seda näeb ette leping 5) seda näeb ette tava (kaubandustava)
annaabi.ee 
