Teatud ajavahemikus esinevad füüsikalised tingimused, millest lähtutakse konstruktsiooni arvutamisel. Eristatakse järgmisi arvutusolukordi: alalised normaalsed kasutustingimused; ajutised ajutised tingimused näiteks ehituse ja remondi ajal; erakordsed tulekahju, kokkupõrke või lokaalse purunemise tagajärjel jms. 16. Kui suur on alaliskoormuse osavarutegur kandepiirseisundis alalises arvutusolukorras? 1,2 17. Mida tähistatakse ehitusprojektis tähisega M? Materjali omaduse osavarutegurit. 18. Defineerige mõiste alaline koormus. Koormus, mis tõenäoliselt mõjub konstruktsiooni kogu arvutusolukorra vältel ja mille muutumine ajas on tühine või toimub kogu aeg kindlas suunas, kuni koormus saavutab teatud piirväärtuse. G. 19. Defineerige mõiste ehitise tüüp. Näitab ehitise (konstruktsiooni) põhimaterjali, näiteks raudbetoonkonstruktsioon, metallkonstruktsioon, puitkonstruktsioon, kivikonstruktsioon 20
normväärtusest ebasoodsas suunas. Kombinatsioonitegur arvestab samaaegselt mõjuvate koormuste kõige ebasoodsamate väärtuste samaaegse mõjumise tõenäosust. Koormuse F arvutusväärtuse Fd üldkuju: Fd = f Fk , kus Fk on koormuse normväärtus; f on koormuse osavarutegur; on koormuse kombinatsioonitegur (on kas 1,0 või 0 ,1või2 . Kui on vaja vahet teha alaliste koormuste soodsa ja ebasoodsa mõju vahel, siis kasutatakse kaht erinevat osavarutegurit ( G .inf ja G .sup ) . Koormusi rakendatakse arvutustes kombinatsioonidena vastavalt valitud koormusjuhtudele ja piirolukordadele. Koormuskombinatsioon - samaaegselt mõjuvate üksikkoormuste kogum. Piirseisundi kontrollimisel määratakse konstruktsioonis koormuste mõjul tekkinud sisejõudude, pingete, paigutiste jm arvväärtused. Seejuures võetakse arvesse kõigi kombinatsioonis samaaegselt mõjuvate koormuste mõju. Iga koormuskombinatsioon peab sisaldama püsikoormust ja sellele
- mõningate lihtsate arvutussuuruste põhjal: Ed = käsitatakse tavaliselt konstruktsioonide puhul võib E(adl, ad2... Fd1, Fd2...) vastavaid nimimõõtmeid ad nende sobivust tuvastada Mõningail juhtudel, eriti = anom Juhul kui ilma arvutusteta, kasutades mittelineaarse arvutusmudeli geomeetriliste mõõtmete vastavaid konstruktiivseid puhul, tuleb kasutada veel hälvetel on oluline mõju juhiseid või küllaldastele täiendavat osavarutegurit. konstruktsiooni kogemustele tuginevad mis kajastab arvutusmudeli töökindlusele, ettekirjutusi. ebatäpsusi. Seda tegurit võib võetakse arvutussuuruseks Arvutussuurused. rakendada kas koormustele ad = anom + a, kus a on Arvutuskoormused: või sisejõududele sõltuvalt võimalik ebasoodne hälve Koormuse arvutussuurus Fd sellest, kummal juhul see nimimõõtmest. Hälve .a
võtta arvesse. Arvutussuurused (arvutuslikud suurused) Arvutuskoormused (1) Koormuse arvutussuurus Fd väljendatakse üldkujul avaldisega , kus F on koormuse osavarutegur, mille abil võetakse arvesse koormuse võimalikke ebasoodsaid kõrvalekaldeid, (2) Erinevate koormusliikide arvutussuurused väljendatakse järgmiselt: (3) Juhul, kui tuleb teha vahet alaliste koormuste soodsate ja ebasoodsate mõjude vahel, kasutatakse kahte erinevat osavarutegurit. Koormustulemite arvutussuurused (1) Koormustulem E on konstruktsiooni reageering koormustele - näiteks sisejõud, pinged, deformatsioonid ja paigutused. Koormustulemi arvutussuurus Ed leitakse arvutuskoormuste, mõõtmete ja materjalide omaduste arvutussuuruste põhjal: (2) Mõningail juhtudel, eriti mittelineaarse arvutusmudeli puhul, tuleb kasutada veel täiendavat osavarutegurit. (3) Mittelineaarse arvutusskeemi puhul, (koormustulemid ei ole koormusest lineaarselt sõltuvad)
damise ja vaadeldava piirseisundi hindamise ebatäpsust. (2) Erinevate koormusliikide arvutussuurused väljendatakse järgmiselt: G(Q, A jne)d = (G, Q, A jne) G(Q,A jne)k Täiendatud 2011 Koostas V. Voltri 15 Kivikonstruktsioonid EPI TTÜ (3) Juhul, kui tuleb teha vahet alaliste koormuste soodsate ja ebasoodsate mõjude vahel, ka- sutatakse kahte erinevat osavarutegurit. Koormustulemite arvutussuurused (1) Koormustulem E on konstruktsiooni reageering koormustele - näiteks sisejõud, pinged, deformatsioonid ja paigutused. Koormustulemi arvutussuurus Ed leitakse arvutuskoormuste, mõõtmete ja materjalide omaduste arvutussuuruste põhjal: Ed = E(adl, ad2... Fd1, Fd2...) (2) Mõningail juhtudel, eriti mittelineaarse arvutusmudeli puhul, tuleb kasutada veel täienda- vat osavarutegurit. mis kajastab arvutusmudeli ebatäpsusi
piirata survepinge suurust. 27. Betooni arvutuslikud pinge-deformatsioonidiagrammid (p 2.1). Diagrammid käivad normaallõike kohta (lõige, mis on elemendi peateljega risti, st. normaaliks peatelg) Painutatud, surutud või tõmmatud raudbetoonelemendi tugevusarvutusel lähtutakse betooni ja terase pingete - ja suhteliste deformatsioonide - arvutuslikust seosest. Betooni arvutuslik pingedeformatsioonidiagramm võtab arvesse osavarutegurit 1,5. Kasutatakse paraboolset ja bilineaarset graafikut 28. Armatuuri arvutuslikud pinge-deformatsioonidiagrammid (p 2.1). Armatuur Tugevuskontrollil võib kasutada joonisel 2.4 esitatud kahest sirglõigust koosnevat armatuurterase idealiseeritud pingedeformatsioonidiagrammi. Diagrammil näidatud arvutuslikud suurused saadakse idealiseeritud normatiivse diagrammi jagamisel armatuurterase osavaruteguriga 1,15. 29. Normaallõike tugevuskontrolli lähte-eeldused (p 2.2).
(2) Erinevate koormusliikide arvutussuurused väljendatakse järgmiselt: Gd = G Gk ; Qd = Q Qk või Qd = Q i Qk ; Ad = A Ak ; (enamasti on Ad kohe antud!) Pd = p Pk . (2) (3) Juhul, kui tuleb teha vahet alaliste koormuste soodsate ja ebasoodsate mõjude vahel, kasutatakse kahte erinevat osavarutegurit. 9.3.2 Koormustulemite arvutussuurused (1) Koormustulemid E on konstruktsiooni vasted (korrelaadid) koormustele - näiteks sisejõud ja momendid, pinged, pikenemised ja paigutused. Teatud koormusvariandile vastava koormustulemi arvutussuurus leitakse arvutuskoormuste ning mõõtmete ja materjaliomaduste arvutussuuruste põhjal, s.t. E d = E (ad 1 , ad 2 ,..., Fd 1 , Fd 2 ,...) (3) kus: ad 1 , ad 2 , jne. on määratletud EPN-ENV 1.1 jaotises 9.3
Avariikoormusi võib piirata vastavate tarvikute (näiteks liugklemmide) abil. Alternatiivselt võib avariikoormused määrata kui teatud osa juhtme tõmbest (detailsemalt − vt EEE) Tav = β·T0 Tav − juhtme jääktõmbe normväärtus β − juhtme tõmbe vähendustegur T0 − esialgne horisontaaltõmme juhtmes Juhtumite a) ja b) erinevate tingimuste puhul võib kasutada teguri β erinevaid väärtusi. Juhtme jääktõmbe normväärtusele võib rakendada osavarutegurit. Lühisvooludest tingitud jõud Kui õhuliin kuulub väga kõrge lühisvoolude nivooga ülekandevõrku, tuleks ar- vestada lühisvooludest põhjustatud jõudude mõju. ELAKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE 40 © TTÜ ELEKTROENERGEETIKA INSTITUUT, PEETER RAESAAR ÕHULIINIDE KONSTRUKTIIVOSA PROJEKTEERIMINE 4.3.4 Arvutuslikud koormused Punktides 4.3.1-4.3.3 käsitleti mastide ja vundamentide projekteerimiseks
mõõtmeid suurendada, teha kaldne tald või astmega vundament. 2. arvutusvariant Arvutuskoormused V = 1,2⋅400 + 1,5⋅80 = 600 kN H = 1,2⋅360 + 1,5⋅72 = 540 kN 23 Kandevõimetegurid Nγ = 45,23 Nq = 33,30 Kujutegurid sγ = 0,7 sq = 1 + sin 35° = 1,574 Tald 2,5x2,5 2 V = 600 + 1,25⋅2,5 ⋅22= 772 kN Vundamendi omakaalu juures ei ole arvestatud alalise koormuse osavarutegurit 1,2, kuna suure horisontaalkoormuse korral on vundamendi omakaal soodustav tegur. Suhteliselt väikse horisontaalkoormuse puhul ja alati vundamendi konstruktsiooni tugevusarvutusel peaks seda arvestama. 2,5 540 i γ = 1 − = 0,050 772 1, 5 540 i γ = 1 − = 0,165 772 Rd = 2,5⋅2,5(0,5⋅2,5⋅18,5⋅45,23⋅0,7⋅0,05+1,25⋅17,5⋅33,30⋅1,574⋅0,165)/1,5 = 941 kN > Vd = 772
sisejõude. 7.2 POLTLIITED 7.2.1 Poldid ja nende tugevusomadused Käesolevas peatükis vaatleme ainult standardseid kuuskantpea ja -mutriga teraspolte. Poldi peal peab olema näidatud poldi tugevusklass. Markeerimata polte teraskonstruktsioonide puhul ei tohi kasutada. Poltide materjali tugevusnäitajad sõltuvalt tugevusklassist on toodud tabelis 7.2 ja poltide arvutuslikud ristlõikepindalad tabelis 7.3. Poltliidete arvutuses kasutatakse materjali osavarutegurit M2 = 1,25. Täpsemat teavet poltliidete materjalide, klasside, kujundamise ja arvutuse kohta on toodud standardi EVS-EN 1993-1-8 peatükis 3. Tabel 7.2 Poltide normatiivne voolavuspiir fyb ja tõmbetugevus fub Poldi tugevusklass 4.6 4.8 5.6 5.8 6.8 8.8 10.9 fyb (N/mm2) 240 320 300 400 480 640 900 fub (N/mm2) 400 400 500 500 600 800 1000 Tabel 7
annaabi.ee 
