Näites: ühes omavalitsuses on lastepäevahoid tasuta, teises saavad toetust vähemjõukad või paljulapselised perekonnad. 10. Milline on Eesti Vabariigi haldusjaotus? EV territooriumi haldusjaotus jaguneb: maakond (teostatakse riiklikku haldamist), maakond jaguneb valdadeks ja linnadeks (teostatakse kohalikku omavalitsust). Vallas ja linnas võib moodustada osavaldu (alevik, küla) ja linnaosi, seda seaduses sätestatud korras. Haldusüksuste nimistu kinnitav Vabariigi Valitsus. 11. Kes on maavanem ja mis on maavalitsus? Maavanem on riigi seaduslik esindaja kohtus tsiviil- ja kriminaalasjades kannatanu ja tsiviilkostjana oma pädevuse piirides. Maavanem ei tohi olla üheski muus riigi- või kohaliku omavalitsuse ametis ega kuuluda
omavalitsusega. Vallal ja linnal kui kohaliku omavalitsuse üksusel on võrdne õiguslik staatus. Lisaks omavalitsusstaatusega linnadele on Eesti veel 17 vallasisest linna, mis eraldi haldusüksust ei moodusta. Eesti haldusterritoriaalses korralduses esineb Pärnumaal üks omavalitsusüksus, mis kannab alevi nime, kuid on staatuselt vald - Vändra. Kohaliku omavalitsuse üksused võivad võimu detsentraliseerimiseks oma territooriumil moodustada piiratud omavalitsusliku staatusega osavaldu ja linnaosasid. Osavaldade ja linnaosade moodustamine on jäetud kohaliku omavalitsuse põhimääruse reguleerida. Linnaosad on moodustatud näiteks Tallinnas ja Kohtla-Järvel ning mõned vallad on moodustanud osavaldasid. Kohalike omavalitsusüksuste jagunemine rahvaarvu järgi 01.11.2013 seisuga Elanike arv Linnad Vallad Kokku 0-1 000 2 36 38 1001-1500 1 43 44 1 501-2 000 1 29 30 2 001-3 000 3 27 30 3 001-4 000 1 12 13
algatatud territoriaalse muudatuse korral või VV poolt kooskõlas ETHS-s sätestatud alustega- VV algatatud territoriaalse muudatuse korral. KOVÜ piiride muutmise otsustab VV, piiride korrigeerimise maakorraldus-ja planeerimisvajadusest lähtuvalt otsustab VV poolt volitatud valitsusasutus-maa-amet. 19. Kohaliku omavalitsuse üksuse sisemine territoriaalne liigendus Vallas ja linnas võib moodustada osavaldu ja linnaosi seaduses sätestatud korras. Need on üksuse maa-alal ja koosseisus volikogu poolt kinnitatud põhimääruse alusel tegutsev üksus.Pole tegemist iseseisva haldusekandjaga, vaid kohaliku omavalitsuse üksuse sisse administratiivse territoriaalse dekontsentratsiooniga. Osavalla või linnaosa moodustamise võivad algatada: üks neljandik volikogu liikmetest, taotluse korras vähemalt üks protsent hääleõiguslikest valla- või
territoriaalse muudatuste korral o VV poolt kooskülas ETHS-s säteatatud alustega-VV algatatud territoriaalse muudatuste korral. KOV üksuse piiride muutmise otsustab VV, piiride korrigeerimise maakorraldus- ja ehitusplaneerimisvajadusest lähtuvalt otsustab VV poolt volitatud valitsusasutus- Maa-amet 19. Kohaliku omavalitsuse üksuse sisemine territoriaalne liigendus Vallas ja linnas võib moodustada vastavalt osavaldu ja linnaosi seaduses sätestatud korras. Osavald ja linnaosa on valla või linna maa-alal ja koosseisus volikogu poolt kinnitatud osavalla või linnaosa põhimääruse alusel tegutsev üksus(KOV üksuse sisene asministratiivne territoriaalne dekontsentratsioon). Seega osavallal ja linnaosal pole riigi ega KOV suhtes iseseisvat õiguspositsiooni. Osavalla või linnaosa moodustamise võivad algatada: o Üks neljandik volikogu liikmetest
Asjaomase volikogu poolt kooskõlas ETHS-s sätest alustega (volikogu algat terr muudat). VV poolt kooskõlas ETHS-s sätest alustega (VV algat terr muudat). KOV üksuse piiride muutm otsust VV, piiride korrig maakorraldus- ja ehitusplaneerimisvajadustest lähtuvalt otsust VV-e poolt volitatud valitsusasutus – maa-amet. Sisemine terr liigendus: saab moodust osavaldu ja linnaosi. Need on valla või linna maa-alal ja koosseisus volikogu poolt kinnitatud osavalla või linnaosa põhimääruse alusel tegutsev üksus. Pole iseseisev haldusekandja, vaid KOV üksuse sisese administratiivse territoriaalse dekontsentratsiooniga. Ei evi iseseisvat õigusposits. Nende ja üksuste vahelised vaidlused on internsed ja lahend teenistusliku järelevalve korras. Nende moodust võivad algatada: Üks neljandik volikogu liikmetest
Lisaks omavalitsusstaatusega linnadele on Eestis veel 14 vallasisest linna, mis eraldi haldusüksust ei moodusta. Eesti haldusterritoriaalses korralduses esineb Pärnumaal üks omavalitsusüksus, mis kannab alevi nime, kuid on staatuselt vald - Vändra. Kohaliku omavalitsuse üksused võivad võimu detsentraliseerimiseks oma territooriumil moodustada piiratud omavalitsusliku staatusega osavaldu ja linnaosasid. Osavaldade ja linnaosade moodustamine on jäetud kohaliku omavalitsuse põhimääruse reguleerida. Linnaosad on moodustatud näiteks Tallinnas ja Kohtla-Järvel ning mõned vallad on moodustanud osavaldasid. 14.4. KOV organid PS § 156 kohaselt on kohaliku omavalitsuse esinduskoguks volikogu. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (edaspidi KOKS) kohaselt kehtestab iga kohaliku omavalitsuse üksus
annaabi.ee 
