parandamise võimalusi. 2.5. Õppimine toimub võimalikult reaalses keskkonnas. Toimetulekuõpe suunab õpilast täitma korduvates situatsioonides praktilisi ülesandeid koostegevuses ja eeskuju järgi, rakendama omandatud oskusi näidise ja lihtsa suulise korralduse alusel. Õpilased võtavad võimetekohaselt osa oma tegevuse kavandamisest ja tulemuse hindamisest. Õpilase tähelepanu tuleb lõpptulemuse saavutamiseks suunata iga osatoimingu tähtsusele. Õpilaste aktiviseerimine eeldab nende psüühilisele arengule vastavate tegevuste valikut, jõukohast õpitegevust, konkreetset ja arusaadavat eesmärgiseadet, õpilaste tegevuse pidevat stimuleerimist ja edusammudele hinnangu andmist. Tähtsustatakse õpilase huvi kujundamist võimalikult iseseisvalt tegutsemiseks." Järgnevalt need eesmärgid veelgi konkretiseeritakse, jagatakse väiksemateks eesmärkideks: "2.8
ll-uu) Just erivajadustega lastel on sellega proleeme · Kirjutamisel= üleminek kõnesegmentidelt keele üksustele. VEEL MIDAGI KIRJAS; LOE SLAIDE Sisekõne: · sisekõne funktsioonid: - verbaalse mälu ja mõtlemise teenindamine saadab lapse tegevust - oma tegevuse reguleerimine, planeerimine, jälgimine(erivj) - mälu ja mõtlemise vahendiks, aitab areneda kõrgematele protsessidele · Egotsentriline kõne - > sisekõne (umbes 5a, egots. Kõne osakaal väheneb) - osatoimingu kommenteerimine - osatoimingu tulemuse fikseerimine - eelnev nimetamine- planeerimine · sisekõne tunnused: spetsiaalne süntaks, leksika · erivajadustega laste sisekõne: hilinemine, funktsionaalne piiratus LOE RAAMATUST JUURDE ALATI Keeleüksuste tähendus · tähendus- teadmised keeleüksusega tähistatavast tegelikkusest (tajutavast või mentaalsest rühmast)- tähendus areneb- nt algul on kodus olev koer ainult koer, lõpuks teab palju
Häälikute järjekorra määramine eeldab omakorda häälikute eraldamist üksteisest, hääliku (foneemi) määramist, järjekorra fikseerimist. Sarnaselt saab jaotada ka teised osatoimingud. Hälviklaste üheks iseloomulikuks jooneks on "eesmärgi kaotamine" toimingu käigus. Laps lihtsalt kirjutab, hoolimata tulemuse õigsusest. Pedagoogi ülesandeks on loogilis-psühholoogilise analüüsi teel osatoimingud leida ja nende omandamist sobivate võtetega suunata. Osatoimingu omandamisel see automatiseerub ja muutub operatsiooniks. Tegevuse struktuuri kolmanda tasandi moodustavadki operatsioonid — toimingu sooritamise viisid. Võimalik on seejuures ühe ja sama eesmärgi saavutamiseks kasutada erinevaid operatsioone (viise). Et panna niiti nõela taha, võib liigutada kas niiti või nõela. Operatsioonid moodustavad toimingu tehnilise külje ja nende otstarbekus sõltub oskusest arvestada tingimusi
KAS laps teab, mida, kuna, mis järjekorras teha? See on oluline Eeldused Toimingu õppimise eeldused: -eeletadmised -uue toimingu sooritamseks vajalikud osatoimingud ja operatsioonid Nt häälikuanalüüs häälikute äratundmine, artikuleerimine häälikute rea säilitamine mälus. Osatoimingute võimalik konfliktsus (nt häälimine ja võrdlev hääldamine ) eeldab: -sooritamine ahelana ja iga osatoimigu tulemuse fikseerimine -eelneva osatoimingu (häälimine) automatiseerimine üleminekul pertseptiivsele ja verbaalsele sooritusele. Kõnetegevus inimtegevuse liik Psühhofüsioloogiline alus kõne funktsionaalspsteem Kõnetegevus: verbaalne suhtlemine ja verbaalne tunnetustegevus. Ilmneb (peamiselt) toimingute või operatsioonidena Resultaadid: keelte süsteem kõneajaloo tulemus on keeltesüsteem, Tekst konkreetne (verbaalne)
Aga analüüsides konkreetse tegvusega, mida see laps kkagi ei oska, miks? kus ta pidama jääb? Eripeda õpetatakse välja täpselt, mida ta veel oskab ja kus alates ta enam ei oska. See taseme kirjutab eripeda. Tavalapsed pivad palju asju ära jäljendamise/imiteerimise teel. Neile ei pea tegevust tegevust väiskemateks juppideks jagama ja ükshaaval õpetama. Eriepdad oma ettevalmistuses õpivad rohkem tunnetusprotsesside arengu kohta, nad oskadvad leida selle osatoimingu ja sealt edasi aidtaa ja miks ta ei saa järgmist osaoskust/toimingut sooritada? Kus on probleem. Sotsiaaltöötaja - uurib pPeret kui taustsüsteemi ja kogukonda kui taustsüsteemi. Vb mõne asja kõrvaldamine/lisamine keskkonda võib muuta lapse seisundit. KUIDAS hinnata? Kuidas lapse uurimine käib? Hindamise meetoditest ja vahendites on see küsimus. Eri spetsialistel eri vahendid ja võimalused, kuidas lapsi hinnata. Nt ei ole IQ teste tavaliselt eripedagoogidel, Õpsidel on vaatlus,
Pikemate verbaalsete instruktsioonide asemel on seetõttu otstarbekas kasutada sümbolitest koostatud juhendeid, tabeleid, skeeme jne. Täisväärtusliku toimingu tunnuseks on samuti enesekontroll. Sõltuvalt kontrolli võtte ajalisest suhtest toimingu sooritamisega eristatakse järgmisi enesekontrolli liike: resultaadikontroll (ülesande korduv sooritamine, tulemuse võrdlemine etaloniga, spetsiaalsed kontrolli võtted), operatsionaalne ehk kaasnev kontroll (kontrollitakse iga osatoimingu õigeaegset sooritamist ja selle resultaati), ennetav kontroll (kontroll põimub planeerimisega ning toimub enne tulemuse fikseerimist). Abiõppelaps enamasti ei püüa oma tööd kontrollida. Põhjuseks kas väike huvi tulemuste vastu (toiming omandatakse formaalselt, laps sooritab ainult väliselt tajutavaid osatoiminguid "õpetaja rõõmuks" või teda huvitab tulemuseta formaalne protsess) ja/või oskamatus kontrollida. Nimelt vajavad ka
annaabi.ee 
