INDIA SISE- JA VÄISPOLIITILISED PROBLEEMID Raske ülesanne India jaoks oli siseriikliku rahu säilitamine eri rahvuste ja uskude vahel. Eriti just hindude ja moslemite vastasseis. See kandus ka üle välispoliitikasse, eriti suhtesse Pakistaniga. Sisepoliitika : · Haledusreform vürstiriikide asendamine osariikidega. · Paljurahvuseline riik · Atendaadid riigipeadele 1984 mõrvati Nehru tütar, peaminister Indira Gandhi, mõne aasta pärast mõrvati järgmine peaministe, Indira poeg Raijv Gandhi. · Äärmuste maa kõrvuti on äärmuslik rikkus ja vaesus ning teaduse ja tehnika tippsaavutused ning aegunud arusaamad (kastisüsteem) ja harimatus. Välispoliitika
Ameerika kodusõda Sõja põhjused ja eellugu · 1860 võitis Abraham Lincoln presidendivalimised. · Kardeti et Lincoln kaotab orjuse ja muudab Lõuna Põhjast majanduslikult täielikult sõltuvaks. Lõuna osariigid · Esimesena lahkus 20 dets 1860 usa kooseisust lõuna Carolina. · Järgmisena laukusid Georgia, Albama, Florida, Texas, Mississippi ja Louisiane. · Nad moodustasid uue Ameerika · Presidendikas sai Jefferson Davise · Hiljem liitus lõuna osariikidega veel · Virginia,Akansas,Tennesse ja Põhja- Carolina · Paremal on kujutatud Lõuna Osariigi võitlejat ja vasakul põhja osariigi võitlejat Relvad Ameerika kodusõjas · Vasakul Jefferson Davis · Paremal Abraham Lincoln Kodusõja käik · Sõda algas 12 aprillil 1861, kui lõunaosariikide väed ründasid Charlestonis asunud Fort Sumteri kindlust. · Põhi otsustas Lõuna kiiresti alistada ning saatis seetõttu tolle pealinna Richmondi peale oma põhijõud.
Kiskjad tema liha ei söö. Arvatavasti sellepärast, et see on liiga läbi imbunud eukalüptiõlist. Tal pole vaenlasi peale inimeste. Enne ümberasujate saabumist oli koaala levinud suuremal osal Austraalia territooriumist. Aborigeenid pidasid talle aeg-ajalt jahti. Küttimiste, sagedaste tulekahjude, põudade tagajärjel kadus koaala täielikult Lääne- ja Lõuna-Austraaliast veel enne eurooplaste ilmumist. Esimeste valgete inimeste saabumise ajaks piirdus koaala levila idapoolsete osariikidega, kuid nad ei pannud seda looma tähele. 6 2.3. Paljunemine Koaalad annavad järglasi ainult kord kahe aasta jooksul. Kuna isaseid on vähem kui emaseid, on isastel loomadel harilikult mitmest kindlast emasest haarem (kuni viis emast ühe isase looma kohta). Koaala kukkur avaneb tahapoole ja selles on üks paar nisasid. Tiinus kestab 30-35 päeva. Emaseid sünnib isastest rohkem. Tavaliselt on koaalal üks poeg, kaksikud on väga haruldased
Arvatavasti sellepärast, et see on liiga läbi imbunud eukalüptiõlist. Tal pole vaenlasi peale inimesete. Enne ümberasujate saabumist oli koaala levinud suuremal osal Austraalia territooriumist. Aborigeenid pidasid talle aeg-ajalt jahti. Küttimiste, sagedaste tulekahjude, põudade ja epizootiate tagajärjel kadus koaala täielikult Lääne- ja Lõuna-Austraaliast veel enne eurooplaste ilmumist. Esimeste valgete inimeste saabumise ajaks piirdus koaala levila idapoolsete osariikidega (Victoria, Uus-Lõuna-Wales, Queensland), kuid nad ei pannud seda looma tähele ja ei tekitanud peaaegu mitte mingisugust kahju. Joonis 6. Koaalad põevad tihti haiguseid. Jahipidamine ja kaitse Eukalüptimetsade hävitamine vähendas koaalade arvu 20. sajandi esimesel poolel. Kuid peapõhjus miks see loomaliik on peaaegu hävinud, on jahipidamine karusnahkade saamiseks. Eriti palju peeti jahti käesoleva sajandi esimesel veerandil. Ainult Sydneys 1908
ilmselge, et Hispaania ei suuda uusi iseseisvunud riike kunagi alistada. Ameerika Ühendriigid on jätkuvalt seisukohal, et asjaosalistel tuleb lasta rahulikult tegutseda, ja loodetavasti järgivad ka teised riigid seda poliitikat. Missouri kompromiss (1820) Akt, millega lubatakse Missouri territooriumil elavatel isikutel koostada põhiseadus, moodustada osariiklik valitsus, millega see osariik võetakse liitu algsete osariikidega võrdsetel alustel ja millega keelatakse teatud maa-aladel orjapidamine. 1. Käesolevaga sätestab Ameerika Ühendriikide Kongressi senat ja esindajatekoda, et Missouri territooriumi allkirjeldatud piiridesse jääva osa elanikel on käesoleva akti alusel õigus koostada oma põhiseadus, moodustada osariiklik valitsus ja anda sellele vabal valikul asjakohane nimi. Pärast moodustamist võetakse nimetatud osariik liitu algsete osariikidega täiesti võrdsetel alustel. 2
riigi pindalast.[6] Osariigid on Mato Grosso, Mato Grosso do Sul, Goiás, liiduringkond ning pealinna Brasília. Kagu regioon (portugali k. Região Sudeste do Brasil) 924,511,3 km2, 11% kogu riigi pindalast. [6] Majanduslikult kõige aktiivsem piirkond. Osariigid on Rio de Janeiro, São Paulo, Minas Gerais ja Espírito Santo. Lõuna regioon (portugali k. Região Sul do Brasil) 576,409,6 km2, 7% kogu riigi pindalast.[6] Kõige väiksem piirkond Paraná, Santa Catarina ja Rio Grande do Sul osariikidega. Asustus Brasiilias elab 202,656,788 inimest. Aastas kasvab rahvaarv 0.8% ning rahvastiku tihedus on 23,8 in/km2.[2] Linnades elab 84,87% brasiilasi, linnastumise aastane kasv on 1,19%. Maaelanikke on 15,13% ning väheneb aastas 0,89%. [10,11,12,13] [Lisa 4] Kõige vähem asustatud on Põhja regioon: 16,983,484 elanikku, rahvastiku tihedus 4,4 in/km 2. [9] Amazonase vihmametsa tõttu, elab enamus inimesi üksteisest kaugel paiknevates linnades.
terroritaktikale: hakati tapma kõrgemaid riigiametnikke, et sel viisil kehtivat riigikorda muuta. 1881.a. tapsid narodnikud keiser Aleksander II. 22 USA-s oli 19.sajandi keskpaigaks küpsenud sisepoliitiline kriis, mille keskmes oli orjanduse küsimus. Põhjapoolsed osariigid eesotsas orjandusevastase presidendi Abracham Lincolniga võitlesid orjuse säilitamist toetavate lõunapoolsete osariikidega. Kodusõda toimus 1861.-1865.a. Sõja ajal (1863.a.) kaotati orjandus ja võeti vastu Jaosmaade seadus (1862.a.), millega iga USA kodanik võis saada riigi lääneosas endale kuni 65 ha maad, tasudes selle eest 10 dollarit riigilõivu ning pärast 5-aasta pikkust maaharimist sai maavaldaja maa tegelikuks omanikuks. Kodusõda lõppes põhjapoolsete osariikide võiduga. 1865.a. kaotati orjus kogu USA territooriumil ja 1866.a. anti neegritele kodanikuõigused.
2. Iseloom ja struktuur Seega oli moodustatud osariikide vaba liit ning suhteliselt nõrk Kontinentaalkongress. Kongressis oli igal osariigil üks hääl. See organ võis rakendada märkimisväärset võimu, kui tal õnnestus olulise seaduse vastuvõtmiseks koguda vajalik 9/13 häälteenamus. Näiteks anti sätetes Kongressile õigus alustada sõda või sõlmida rahu, määrata ametisse ja võtta vastu välissaadikuid, laenata raha ja luua rahandussüsteem, rajada sõjalaevastik ning koostöös osariikidega arendada sõjaväge, kinnitada ühtsed kaalu- ja mõõdustandardid ning isegi lahendada osariikidevahelisi tülisid. Ometi polnud Kongressil volitust kehtestada ja koguda makse või tolle, ning ta ei saanud reguleeridavälis- ja osariikide vahelist kaubandust. Kongressi heakskiidetud seaduseaktide elluviimiseks ei olnud täidesaatvat võimu ning puudus ka üleriigiline kohtusüsteem. Konföderatsiooni sätetesse endisse
annaabi.ee 
