Seega toodud näidetest kaks esimest on ratsionaalsed lihtmurrud, kaks viimast aga ratsionaalsed liigmurrud. Ratsionaalse liigmurru korral eraldatakse sellest kõigepealt täisosa, s.t. liigmurd esitatakse hulkliikme e. täisosa ja ratsionaalse lihtmurru summana. Lihtsamatel juhtudel saab täisosa eraldada ratsionaalset murdu sobiva arvuga samaaegselt korrutades ja jagades ja lugejale sobivaid suurusi liites ja lahutades. 39. Osamurrud Vaatleme kolme liiki osamurdusid ( A, B, a , b ja c tähistavad konstante): A 1) , x -a A 2) , kus k > 1 ja ( x - a) k Ax + B 3) , kus nimetajas oleval ruutkolmliikmel reaalseid nullkohti ei ax + bx + c 2 eksisteeri. Ax + B On olemas veel neljandatki liiki osamurrud , kus k > 1 , mida me
33. Funktsiooni graafiku asümptoot, asümptootide liigid, teha selgitav joonis. ........................... 22 34. Määramata integraal, määramata integraali omadused, määramata integraali arvutusvõtted (ositi integreerimine ja asendusvõte). ............................................................................................23 35. Kirjeldada ratsionaalfunktsiooni integreerimist. ..................................................................... 23 36. Esimest ja teist liiki osamurrud. Tuletada valemid nende integreerimiseks. ...........................24 Osamurdude integreerimine...........................................................................................................24 37. Kirjeldada kõvertrapetsi pindala leidmist. ...............................................................................24 38. Määratud integraal ja tema omadused. .................................................................................... 24 39
Partial Fraction 13. Mis on ratsionaalfunktsioon? Tooge 2 näidet! Ratsionaalf-niks nim. f-ni , kus p(x) ja q(x) on polünoomid. Näited: , 14. Mis on liigmurd, lihtmurd ratsionaalfunktsioonide puhul? Esitage 2 näidet! Kui murru lugeja aste on nimetaja astmest madalam, siis nimetatakse murdu lihtmurruks, vastasel juhul liigmurruks. Näited: lihtmurd: , liigmurd: , 15. Mis on osamurrud? Toode 2 näidet! Osamurd on murd kujul , kus A, B, p, q on reaalarvulised konstandid ja nimetaja nullkohad ei ole reaalarvud ning k on positiivne täisarv. Näited: v.t. punkti 12 16. Mis on funktsiooni graafiku asümptoot? Tooge 2 näidet! F-ni graafiku asümptoodiks nimetatakse sirget, mis tähistab graafiku lõpmatusepunkti, millele graafik läheneb piiramatult. Näited: v.t. järgmist punkti 17. Mis on funktsiooni graafiku püstasümptoot, kaldasümptoot? Tooge 2 näidet
J¨arelikult on arv x = 2 kuupv~orrandi x3 + 2x2 - 16 = 0 lahend ning u ¨htlasi on x - 2 kuupliikme x3 + 2x2 - 16 tegur. Jagame pol¨ unoomi x + 2x - 16 teguriga x - 2. Saame x2 + 4x + 8. Seega 3 2 x3 + 2x2 - 16 = (x - 2)(x2 + 4x + 8) . 114 Ruutfunktsiooni x2 + 4x + 8 ei saa reaalarvude hulgas enam rohkem teguriteks lahutada, sest tema diskriminant on negatiivne: D = 42 - 4 · 8 < 0. Moodustame osamurrud m¨a¨ aramata kordajatega: 4x2 + 11x + 22 4x2 + 11x + 22 = = x + 2x - 16 3 2 (x - 2)(x2 + 4x + 8) A Mx + N = + 2 . x-2 x + 4x + 8 Kordajate A, M ja N m¨a¨
x3 + 2x2 - 16 = 0 lahend ning u ¨htlasi on x - 2 kuupliikme x3 + 2x2 - 16 tegur. Jagame pol¨ unoomi x + 2x - 16 teguriga x - 2. Saame x2 + 4x + 8. Seega 3 2 x3 + 2x2 - 16 = (x - 2)(x2 + 4x + 8) . 114 Ruutfunktsiooni x2 + 4x + 8 ei saa reaalarvude hulgas enam rohkem teguriteks lahutada, sest tema diskriminant on negatiivne: D = 42 - 4 · 8 < 0. Moodustame osamurrud m¨a¨aramata kordajatega: 4x2 + 11x + 22 4x2 + 11x + 22 3 2 = = x + 2x - 16 (x - 2)(x2 + 4x + 8) A Mx + N = + 2 . x-2 x + 4x + 8 Kordajate A, M ja N m¨a¨aramiseks l¨aheme selle v~orduse paremal poolel u
34. Funktsiooni kasvamine ja kahanemine 35. Funktsiooni lokaalsed ekstreemumid 36. Funktsiooni suurim ja v¨ahim v¨a¨artus antud l~oigul 37. Funktsiooni graafiku kumerus ja n~ogusus. K¨aa¨nupunktid 38. Funktsiooni graafiku as¨ umptoodid 39. Algfunktsioon ja m¨aa¨ramata integraal 40. Integraalide tabel 2 41. M¨aa¨ramata integraali omadusi 42. Integreerimine muutuja vahetusega 43. Ositi integreerimine 44. Osamurrud ja nende integreerimine 45. Ratsionaalse murru lahutamine osamurdudeks 46. M~onede trigonomeetriliste funktsioonide klasside integreerimine 47. Irratsionaalavaldiste integreerimine 48. M¨aa¨ratud integraali m~oiste 49. M¨aa¨ratud integraali omadused 50. M¨aa¨ratud integraali arvutamine. Newton-Leibnizi valem 51. Muutuja vahetus m¨aa¨ratud integraalis 52. Ositi integreerimine (m¨aa¨ratud integraali korral) 53. L~opmatute rajadega p¨aratud integraalid 54
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
