vahendid on oma tähtsuselt, kas peamised või abistavad. Peamisteks on enamasti oma valitud spordiala harjutused. Abistavad aga srtuktuurilt lihtsamad, ettevalmistavad, juurdeviivad, spetsiaalsed ja imiteerivad harjutused. Peamised harjutamise meetodid: kordusmeetod - ühe ja sama tegevuse mitmekordne kordamine puhke pauside järel, mis kindlustavad optimaalse valmisoleku järgnevaks tegevuseks; tervikmeetod - harjutuse õppimine ühtse tervikuna; osameetod - tervikliku tegevuse jagamine osadeks Liigutusoskuste õpetamisel tuleb otsustada, kas õpetada oskust tervikuna või on see liiga komplitseeritud. Komplekssete tegevuste õppimine on kergem, kui tegevused osadeks jagada. Nii aidatakse sportlasel vältida mitmeid raskusi, mida algajad kogevad komplekssete tegevuste sooritamisel. Väheseid oskusi saab õppida täpselt võistlustegevusele vastavates tingimustes. Õpetamise edukus sõltub treeneri oskusest jagada liigutustegevus osadeks,
Harjutused lokaalsetele lihasrühmadele, piirkonnale. Harjutused täita rütmiliselt, rahulikus või mõõdukas tempos. Korduste arv 5-8-12-16. Harjutuste arv kompleksis 5-12 või rohkem. Igal harjutustunnil on oma kindel struktuur. 11) Harjutuse õpetamise etapid, kasutatavad meetodid Etapid- Ettekujutuse loomine harjutusest, harjutuse omandamine, liigutusvilumuse kujunemine. Meetodid- individuaalmeetod, rühmameetod, mängumeetod, ringmeetod, näitemeetod, sõnameetod, tervik-ja osameetod, kordusmeetod, intervallmeetod. 12) Õige kehahoid, rühivead ja nende põhjused Õige kehahoid- Ilmneb lihaste ja luustiku tasakaal. Alajäsemed joondatud, kandmaks keharaskust. Vaagen neutraalses asendis. Pea otse, tasakaalustatud, ei põhjusta stressi kaelalihastele. Rühivead- Lülisamba kõverused. Alajäsemed ei kanna keharaskust. Vaagen on kas liiga ees või taga. Pea on taga või ees. Rühiprobleemid- Keha tugistruktuuride stress (ühekülgne, pikaajaliselt korduv kutsetöö ja
Treeningu vahendid ja meetodid: Treeningvahenditeks on igasugused kehalised harjutused. Jaotatakse 2 rühma: Võistlusharjutused- terviklikud tegemised, mis viiakse läbi kooskõlas võistlusmäärustega. Ettevalmistavad harjutused- üldettevalmistavad ja spetsiaalettevõtvad harjutused. Sporditreeningu meetodid: Sõnalised- selgitus, loeng, vestlus, arutelu, analüüs. Praktilised- tervikmeetod, osameetod. Kehaliste võimete arendamise meetod- rangelt reglementeeritud, ühtlusmeetod, vahelduvmeetod, intervallmeetod, kordusmeetod, võistlusmeetod, mängumeetod. Näitlikud- ettenäitamine, video. Ühtlusmeetod: Pikka aega kestev konstantse iseloomu ja intensiivsusega katkematu tegevus. Kasutatakse aeroobse võimekuse tõstmiseks, organismi ökonoomsuse tõstmiseks, energeetilise potentsiaali parandamiseks. Vaheldusmeetod:
Kõigis õpetamise operatsioonides realiseerub treeneri juhtiv osa. Viimane ilmneb ka kõigi didaktikaprintsiipide realiseerimisel. Treeneri praktiliste tegevuste jär- jestus õpetamisprotsessis: 1) määrab õpetamise eesmärgi, 2) määrab õpetamise ülesanded, 3) määrab ettevalmistuse lähtetaseme, 4) määrab õpetamise etapid (algõpetus, süvendatud õpetus jt), 5) määrab hindamise kriteeriumid, 6) töötab välja õpetamise strateegia (tervik- ja osameetod, õpetamise järjekord jt), 7) valmistab ette vajalikud tingimused õpetamiseks, 8) valmistab ette õppevahendid ja inventari, 9) juhib õppeprotsessi, 10) hindab omandamise taset tervikuna ja elementide kaupa. Kordamisküsimused: 1. Milliste üldpedagoogiliste printsiipidega puutute kokku igapäevases treeneritöös? 2. Millised on erinevused ja sarnased jooned teadlikkuse ja teaduslikkuse printsiibil? 3
Suurte treeningrühmade juhendamisel võib tekkida probleeme just seetõttu, et tunnis osalejate eelnevad liikumiskogemused, koordinatsioon ning õppimisvõime võivad suuresti erineda. Seega on väga oluline treeneri käitumine õpetamissituatsioonis, tema oskused õpetada harjutusi ja liikumisi erinevaid õpetamisviise kasutades. Aeroobika õpetamise põhimõtted: 1. Harjutuste ja liikumiste õpetamine osade kaupa (osameetod). Esmalt alustada põhisammudest koosnevate lihtsamate liikumistega ning harjutada seda senikaua, kuni kõik treenitavad on liikumised omandanud. Hiljem võib lisada mitmesuguseid muudatusi – erinevaid käteliikumisi, suunamuutusi, pöördeid, tempomuutusi, rütmiseerimisi jne. Arendada liikumisi selliselt, et osa rühmast saaks vajadusel sooritada ainult põhiliikumisi, võimekamad aga sellele raskemat alternatiivi – see võimaldaks valida igaühel endale sobiva liikumise ja koormuse
võimete arendamisele) harjutusteks, 2. Üldarendavad harjutused (siia kuuluvad harjutused, mis tagavad sportlase üldettevalmistuse). Sporditreeningu meetodid võib sõudmises põhiliselt jagada tinglikult kahte rühma: 1. meetodid, mille eesmärgiks on peamiselt sõudmistehnika, s.o. sõudmisele iseloomulike liigutusoskuste ja liigutusvilumuste omandamine (tervikmeetod ja osameetod); 2. meetodid, mille eesmärgiks peamiselt kehaliste võimete arendamine (rangelt reglementeeritud harjutamise meetodid, võistlusmeetod ja mängumeetod). Rangelt reglementeeritud harjutamise meetodite alla kuuluvad ühtlusmeetod, vaheldusmeetod, intervallmeetod ja kordusmeetod. Sporditreeningu koormus on kehaliste harjutuste mõju organismile, mis kutsub esile organismi funktsionaalsete süsteemide aktiivseid reaktsioone. Koormuse suuna määravad sealjuures
annaabi.ee 
