06.1994; avaldatud - RT2 1994, 8, 26 · Konventsiooni kohaldatakse, mis tahes avarii puhul, mille tagajärjel radioaktiivsed ained paiskuvad või võivad paiskuda keskkonda ja on toonud või võivad tuua kaasa heitmete üle riigipiiride kandumise rahvusvahelises ulatuses, millel kiirgusohutuse seisukohalt võiks olla tähendus teisele riigile. · Iga osalisriik teeb Rahvusvahelisele Aatomienergia Agentuurile (IAEA-le) ning vahetult vôi IAEA kaudu teistele osalisriikidele teatavaks oma pädevad organid ja sidepunkti, kes vastutavad vastavate teadete ja informatsiooni saatmise ja saamise eest. · Sellistele sidepunktidele ja IAEA kesksele punktile peab olema pidev juurdepääs. · Iga osalisriik teeb Rahvusvahelisele Aatomienergia Agentuurile (IAEA-le) ning vahetult vôi IAEA kaudu teistele osalisriikidele teatavaks oma pädevad organid ja sidepunkti, kes vastutavad vastavate teadete ja informatsiooni saatmise ja saamise eest.
toime pannud inimeste väljaandmist. Konventsioonis loetletakse kuriteod, mida ei või pidada poliitiliseks kuritegudeks või poliitiliste kuritegudega seotud kuritegudeks või poliitilistel motiividel toime pandud kuritegudeks: eriti rasked kuriteod, õhusõiduki kaaperdamine, inimrööv ja pantvangi võtmine, pommide, granaatide, rakettide, kirja- ja pakipommide kasutamine, kui see ohustab inimesi. Konventsioon annab osalisriikidele õiguse mitte pidada poliitilisteks kuritegudeks vägivallategusid, mis on suunatud inimese elu, füüsilise puutumatuse või vabaduse vastu. Väljaandmise Euroopa konventsioon ja selle esimene ja teine lisaprotokoll - konventsioon näeb ette, et osalisriigid annavad üksteisele välja inimesed, keda vajatakse kriminaalprotsessis või karistuse täideviimiseks. Konventsiooni ei rakendata sõja- või poliitiliste kuritegude korral.
[Lapse õiguste konventsioon jõustus 2. septembril 1990. a.] 2. Iga osalisriigi suhtes, kes ratifitseerib konventsiooni või ühineb sellega pärast kahekümnenda dokumendi üleandmist, jõustub konventsioon kolmekümnendal päeval pärast ratifitseerimis- või ühinemiskirja deponeerimist. Artikkel 50 1. Iga osalisriik võib teha parandusettepanekuid ja anda need üle ÜRO peasekretärile. Peasekretär edastab seejärel parandusettepanekud konventsiooni osalisriikidele, küsides neilt ühtlasi, kas nad toetavad osalisriikide konverentsi kokkukutsumist selleks, et neid ettepanekuid arutada ja hääletusele panna. Juhul kui nelja kuu jooksul pärast peasekretäri pöördumist on üks kolmandik osalisriikidest sellise konverentsi poolt, kutsub peasekretär konverentsi kokku ÜRO egiidi all. Iga parandus, mis võetakse konverentsil vastu osalisriikide esindajate häälteenamusega, esitatakse ÜRO peaassambleele kinnitamiseks. 2
vormusid 5. mail 1949 Londonis Euroopa Nõukogu (Council of Europe) asutamisega. Euroopa Nõukogu asutamisakti artikkel 3 sedastas, et iga Euroopa Nõukogu liikmesriik peab aktsepteerima õigusriigi põhimõtteid ning kaitsma inimõigusi ja põhivabadusi. Seega sai inimõiguste ja -vabaduste kaitse ning arendamine Euroopa Nõukogu üheks peaülesandeks. Et mitte jääda deklaratiivseks ja väheefektiivseks, peeti vajalikuks välja töötada mitmepoolne rahvusvaheline leping, mis oleks osalisriikidele õiguslikult siduv ning näeks ette konkreetse ja sõltumatu õigusliku (kohtuliku) järelevalve- ja elluviimismehhanismi 4. novembril 1950 vastu võetud ja 3. septembril 1953 jõustunud Euroopa inimõiguste konventsioon on vanim rahvusvaheline inimõiguste kaitse alane leping. Selles ette nähtud üksikasjalik ja unikaalne kaitsesüsteem kujutab endast rahvusvahelist üldõigust, mille tuuma moodustavad (kohtu)pretsedendid, mis on siduvad vaidluspooltele ja mille suhtes loeb
aasta New Yorgi protokolliga laienes selle kehtivus kogu maailmale. Konventsiooniga ei saa kehtestada vastutavale riigile kohustust läbi vaadata varjupaiga taotlust; kohustuse kehtestab Dublini konventsioon1. Eesti liitus pagulasseisundi konventsiooniga 1997. aastal. Lähtudes Genfi konventsioonist ja protokollist on varjupaiga saamine inimese põhiõigus ja selle võimaldamine on rahvusvaheline kohustus. Samuti tuleneb konventsioonist osalisriikidele keeld inimest tagasi saata kohta, kus võib olla oht tema elule või inimväärikusele. Genfi konventsiooni ja protokolli täitmist valvab ÜRO Pagulasagentuur (edaspidi UNHCR). https://www.riigiteataja.ee/akt/78623 Allikas 2. Kes on pagulane? Immigrant on Eestisse saabunud välismaalne, kes on kodumaalt lahkunud omal vabal tahtel
83. lähtub riikide suveräänsuse ja võrdõiguslikkuse printsiibist. Vastastikkuse printsiip on see, mis ühelt poolt mõjutab riike täitma täiesti vabatahtlikult ilma igasuguse sunnita rahvusvahelise õiguse reegleid, aga teiselt poolt on vastastikkuse printsiip seotud ka rahvusvahelise õiguse loomisega. Nimelt jõutakse rahvusvahelise õiguse loomiseni sageli just seetõttu, et vastuvõetud reegel kehtib vastastikkuse printsiibist tulenevalt kõigile osalisriikidele ehk on kantud kõigi osalisriikide huvidest saada mingit hüve või kanda ühiselt mingit kohustust. 18. Teiste riigi sise- ja välisasjadesse mitte sekkumise printsiip. 84. Mittesekkumise printsiibi kasutuseletulekul on teatud kriteeriumid. Nii on keelatud sekkumisega riigi sise- ja välisasjadesse tegemist alles siis, kui · Sekkutakse asja, mis on täielikult riigi ainupädevuses ning · Sekkumine kujutab endast jõu kasutamist või sellega ähvardamist. 19
järgimisega seondub V printsiip, mis lähtub riikide suveräänsuse ja võrdõiguslikkuse printsiibist. Vastastikkuse printsiip on see, mis ühelt poolt mõjutab riike täitma täiesti vabatahtlikult ilma igasuguse sunnita rahvusvahelise õiguse reegleid, aga teiselt poolt on vastastikkuse printsiip seotud ka rahvusvahelise õiguse loomisega. Nimelt jõutakse rahvusvahelise õiguse loomiseni sageli just seetõttu, et vastuvõetud reegel kehtib vastastikkuse printsiibist tulenevalt kõigile osalisriikidele ehk on kantud kõigi osalisriikide huvidest saada mingit hüve või kanda ühiselt mingit kohustust. Inimõiguste austamine kujunes rahvusvahelise õiguse üldprintsiibiks pärast Teist maailmasõda. Sellele aitasid kaasa ÜRO põhikiri (1945), inimõiguste ülddeklaratsioon aastast 1948.a, ÜRO inimõiguste paktid aastast 1966 ning rahvusvaheliste kohtute praktika. Praeguseks on kujunenud inimõiguste kaitsest rahvusvahelise õiguse subjektide üldkohustus,
Kui leppe jõustumiseks vaja 30 riiki, kuid 5 lahkuvad, jääb lepe ikkagi kehtima. Kui liiga vähe jääb alles, peaks olema sätetsatud min arv riike, mille korral lepe veel nõusse jääks. Art 56 Mis siis, kui riik rikub lepet? Kui osalisriik rikub oluliselt kahepoolset lepingut, on teisel osalisriigil õigus viidata rikkumisele kui lepingu lõpetamise või kogu lepingu või selle osa peatamise alusele. Teised peatavad lepingu; või ei pea rikkunud riiki enam osapooleks. teistele osalisriikidele peatada ühehäälse kokkuleppe põhjal kogu leping või selle osa või lõpetada leping i) kas suhetes lepingut rikkunud riigiga või ii) kõigi osalisriikide vahel; Rikkujal riigil leppe peatamiseks (lõpetamiseks) õigust ei ole. Kui rikub, kannab vastutust rikkumise eest. Kui rikutakse, ei saa rikkuja riik öelda, et antud lepet ei ole olemas. See õigus on aga teistel riikidel. Leping võib lõppeda, osalisriik võib selle lõpetada või sellest taganeda:
poolt. Soovitus nr R86(1)E isikuandmete kaitsest sotsiaalkindlustuse valdkonnas. 22 23 Soovitus nr R(87)15 isikuandmete kasutamisest politseisektoris. Soovitused sisutavad järgmised olulised valdkonnapõhised printsiibid: - Politsei eesmärgid, milleks on kuritegevuse preventsioon ja kuritegevusega võitlemine ning avaliku korra säilitamine - Osalisriikidele on võimalus kasutada soovitustes sätestatut kamul viisil andmete töötlemise reguleerimiseks ning sätestavad täiendavalt, et soovitustes sätestatud printsiipide eiramise eesmärgil ei ole manuaalne andmetöötlus lubatud - Igas osalisriigis peab olema iseseisev järelevalveasutus, kelle ülesanne on politseisektoris isikuandmete töötlemise üle järelevalve teostamine - Isikuandmete töötlemine, mis põhineb mõne delikaatse isikuandmete
annaabi.ee 
