Nõude loovutamise eeldused 1.4. Nõude loovutamise õiguslikud tagajärjed 1.5. Tagatiste ja kõrvalõiguste üleminek nõude loovutamisel 1.6. Võlgniku kaitse nõude loovutamise korral 2. Nõude üleminek seaduse alusel 3. Kohustuse ülevõtmine 3.1. Kohustuse ülevõtmise tingimused ja tagajärjed 3.2. Kohustusega ühinemine (VÕS § 178) 3.3. Lepingu ülevõtmine (VÕS § 179) 2. Isikute paljususe liigid 2.2. Osakohustus 2.3. Ühiskohustus 2.4. Solidaarvõlgnikud. Tagasinõue solidaarvõlgnike sisesuhtes. Rikutud solidaarvõlasuhe 2.5. Osavõlausaldajad 2.6. Ühisvõlausaldajad 2.7. Solidaarvõlausaldajad 3. Kolmandad isikud 3.1. Piiritlemine, liigitus ja tüüpilised lepingud 3.2. Leping kaitsekohustusega kolmanda isiku suhtes 3.3. Lepingud kolmanda isiku kasuks Üliõpilane oskab: 1
ähvarduste, vägivallaga siis on leping kehtetu ning tühine algusest peale. 15. Isikute paljusus lepingutes - võib olla võlausaldajate paljusus või võlgnike paljusus; tuleneb sellest, kui palju kellelgi midagi täita tuleb. Isikute paljususe regulatsiooni aluseks on kohustuse jagatavus ja mittejagatavus. Võlasuhtes võib esineda kolme liiki isikute paljusust, mis sõltub nende vahel jagatavatest kohustustest: Osakohustus-Kohustatud poolel on mitu isikut, kes on kohustatud täitma ainult nendele langeva osa ja kellelt saab nõuda vaid selle osa täitmist. Ühiskohustus-Kohustused, mida võlgnikud saavad vaid üheskoos täita. Solidaarsuskohustus-Isikud võlgnevad ühe ja sama kohustuse, mida võib nõuda neilst igaühelt eraldi aga ka kõigilt või mõnedelt üheskoos. 16. Lepinguliste kohustuste täitmise üldised põhimõtted Lepingulise kohustise tõttu
Omand tekib kui on Kinnistusraamatu sissekanne Tsiviilõigus suhe Õigussuhe – õigusnormidega reguleeritud ühiskondlik suhe. Tsiviilõigus suhe – tsiviilõigus normidega reguleeritud suhe (õigusnõuetega reguleeritud ühiskondlik suhe). Subjektid - (pooled) – kes ei puutu otseselt asjasse, on kolmandad isikud. Ühel poolel võib olla mitu isikut. Ühelpoolel on õigus ja teisel poolel on kohustus. Kui kohustatud pooli on mitu, võib see olla osakohustus või solidaarne kohustus. Sisu – õigused ja kohustused subjektiivsed õigused – subjektid on kindlalt määratletud juriidilised kohustused – õiguslik kohustus. Võib tekkida sündmustest (inimtahtest sõltumatu) ja tegudest (inimtahtest sõltuv) Objekt – ese, laen. See millele on õigussuhe suunatud. Laenulepingu puhul raha. Müügilepingu puhul nt raha ja kaup.
hea usu või mõistlikkuse põhimõtetest. Kohustuse subjektid Lepinguga sätestsatud kohustuse subjektideks võivad olla kas lepingu osapooled või kolmandad isikud. Viimasel juhul lõpeb kohustus võlgniku suhtes siis, kui kolmas osapool on selle täitnud. Subjektid võivad esineda võlasuhtes kas võlgnike või võlausaldajatena. Võlasuhtes võib esineda kolme liiki isikute paljusust, mis sõltub nende vahel jagatavatest kohustustest: Osakohustus Kohustatud poolel on mitu isikut, kes on kohustatud täitma ainult nendele langeva osa ja kellelt saab nõuda vaid selle osa täitmist. Ühiskohustus Kohustused, mida võlgnikud saavad vaid üheskoos täita. Solidaarsuskohustus Isikud võlgnevad ühe ja sama kohustuse, mida võib nõuda neilst igaühelt eraldi aga ka kõigilt või mõnedelt üheskoos. Lepingus sätestatud kohustused võivad olla: Otsesed Sätestatud otseselt lepingutingimustes, mis on fikseeritud kirjalikult lepingus või
3. mõlemapoolse isikute paljususega kohustis mõlemal poolel mitu isikut. Täitmise korrast lähtudes liigitatakse isikute paljususega võlasuhted: 1. osavõlasuhted (VÕS § 63 ja § 71); 2. solidaarvõlasuhted (VÕS § 64 ja § 72); 3. ühisvõlasuhted (VÕS § 65 70 ja § 73- 75). Kõigil juhtudel võib isikute paljusus esineda nii aktiivsel kui ka passiivsel poolel, samuti mõlemal poolel üheaegselt. OSAVÕLASUHTED: Osakohustus tekib siis, kui mitu isikut peavad täitma sama osadeks jagatava kohustuse. Nad peavad seda tegema võrdsetes osades, kui seaduses või lepingus ei ole kokku lepitud ebavõrdsetes osades täitmine (VÕS § 63 lg 1). Seaduses eeldatakse, et kui võlgniku poolel on mitu isikut, vastutavad nad kohustuste täitmise eest solidaarselt). Seega kohaldatakse osakohustuse täitmise põhimõtteid ainult juhul, kui poolte vahel ei ole seadusest või lepingust tulenevat solidaarvõlasuhet.
3. mõlemapoolse isikute paljususega kohustis – mõlemal poolel mitu isikut. Täitmise korrast lähtudes liigitatakse isikute paljususega võlasuhted: 1. osavõlasuhted (VÕS § 63 ja § 71); 2. solidaarvõlasuhted (VÕS § 64 ja § 72); 3. ühisvõlasuhted (VÕS § 65 – 70 ja § 73- 75). Kõigil juhtudel võib isikute paljusus esineda nii aktiivsel kui ka passiivsel poolel, samuti mõlemal poolel üheaegselt. Osavõlg Osakohustus tekib siis, kui mitu isikut peavad täitma sama osadeks jagatava kohustuse. Kui mitu isikut peavad täitma sama osadeks jagatava kohustuse, peavad nad seda tegema võrdsetes osades, kui seaduses või lepingus ei ole kokku lepitud ebavõrdsetes osades täitmine (VÕS § 63 lg 1). Seaduses eeldatakse, et kui võlgniku poolel on mitu isikut, vastutavad nad kohustuste täitmise eest solidaarselt (n VÕS § 150, § 137 lg 1). Seega kohaldatakse osakohustuse täitmise põhimõtteid ainult
3. mõlemapoolse isikute paljususega kohustis mõlemal poolel mitu isikut. Täitmise korrast lähtudes liigitatakse isikute paljususega võlasuhted: 1. osavõlasuhted (VÕS § 63 ja § 71); 2. solidaarvõlasuhted (VÕS § 64 ja § 72); 3. ühisvõlasuhted (VÕS § 65 70 ja § 73- 75). Kõigil juhtudel võib isikute paljusus esineda nii aktiivsel kui ka passiivsel poolel, samuti mõlemal poolel üheaegselt. Osavõlg Osakohustus tekib siis, kui mitu isikut peavad täitma sama osadeks jagatava kohustuse. Kui mitu isikut peavad täitma sama osadeks jagatava kohustuse, peavad nad seda tegema võrdsetes osades, kui seaduses või lepingus ei ole kokku lepitud ebavõrdsetes osades täitmine (VÕS § 63 lg 1). Seaduses eeldatakse, et kui võlgniku poolel on mitu isikut, vastutavad nad kohustuste täitmise eest solidaarselt (n VÕS § 150, § 137 lg 1). Seega kohaldatakse osakohustuse täitmise põhimõtteid ainult
annaabi.ee 
