12 KOKKUVÕTE Kokkuvõtvalt võib õpetaja isiksust ja kutset vaadelda tervikuna, mis koosneb mitmetest erinevatest aspektidest. Kõige aluseks on õpetaja isik. Ta peab olema aus, enesekindel, kohusetundlik, teistest lugu pidav, väärtustama haridust ning õpilaste õpetamise tähtsust, peab oskama analüüsida ennast kõrvalseisja pilgu läbi ja vastavalt sellele osakama reguleerida enda käitumist. Tähtis on, et õpetaja oskaks korrektselt käituda igas olukorras. Käitumise analüüsimisel tuleb lähtuda sellest, et õpetaja on eeskuju kelle järgi õpilased ennast kujundavad. Õpetaja peab enda käitumisega jätma õpilastele mulje tugevast enesekindlusest, tahtejõust ja oskusest ennast valitseda igas olukorras. Õpetaja ei tohi kunagi välja näidata enda ebakindlust, teadmatust ning oskamatust ootamatute olukordade tekkimisel.
a) Eesti majanduse kogutoodang c) Eesti töötajate koguarv b) Piima hind Eestis d) hindade üldine tase Eestis 6. Makroökonoomika uurimisobjektiks on: c) Eesti majanduse kogutoodang c) Eesti töötajate koguarv d) Piima hind Eestis d) hindade üldine tase Eestis 7. Ceteris paribus´e all mõeldakse, et : a) Inimene peab osakama ladina keelt, et majandust õppida b) Mingi nähtuse uurimisel jäävad kõik teised muutujad (v.a uuritav muutuja) samaks 8. Mikroökonoomika ... a) Kirjeldab, kuidas rahvamajandus tervikuna funktsioneerib b) Ei oma mingit seost makroökonoomikaga c) Uurib individuaaltarbijate ja firmade majanduskäitumist 9. Makroökonoomika ... a) Kirjeldab, kuidas rahvamajandus tervikuna funktsioneerib b) Ei oma mingit seost makroökonoomikaga
jõudnud - Maineri ja Slateri printsiip, mille järgi tarbija psühhograafiaks piisab kuuest teabetüübist: 1. margiteadvus; 2. margieelistus; 3. viimatiostetud margi nimetus; 4. ostuahelate kirjeldus; 5. toodete ostumahud ja -sagedus; 6. tegelikult välja makstud hind. 4.2 Positsioneerimine - perspektiivse sihtrühma inimeste edukaks mõjutamiseks peab osakama inimeste vajadused ja eelistused kokku viia toodete/teenuste omadustega ning tegema seda sobivate reklaamisõnumite vahendusel; selleks on paratamatu (1) tunda teavet toote omadustest, nähtuna läbi tarbija tajude ja suhtumiste prisma, ning (2) omada teavet turul olevatest võistlevatest toodetest, neile tarbija poolt antavatest hinnangutest - kõige selle arvestamiseks on välja kujunenud meetod, mida nimetatakse
valitseja oskama kasutada nii inimest kui looma. Looma puhul ei saa aga loota ainut lõvi jõule, peab oskama kasutada ka rebase kavalust(iroonia Cicero pihta). Arukas valitseja ei tohi pidada oma sõna siis, kui selle järgmine võiks pöörata inimesed tema vastu või kui on kadunud põhjused, mis panid teda lubadust andma. Tuleb osata olla väljapaistev teeskleja ja varjaja. Valitsejal ei ole seega vajadust omada kõiki häid omadusi tegelikkuses, kuid peab osakama jätta mulje, nagu need oleksid olemas. Peab oskama õigel ajal olla halb. Igaüks näeb, kellena sa paistab, vähesed saavad aru, kes sa tegelikult oled. Iga valitseja teo puhul pööratakse tähelepanu tulemusele. Seega tegeleb valitseja võimu võitmise ja säilitamisega vahendeid peetakse üldiselt auväärseks ja neid ülistatakse. Valitseja peab suutma tekitada alamates tunde, et tema sõna on seadus. Sellisest valitsejast peetakse alati lugu. Valitsejal peab olema kaks hirmu: üks
Kordamisküsimused eksamiks Allpool on kordamisküsimused, mis teil tuleb materjalide põhjal endale selgeks teha. Eksamil ei küsi ma ainult definitsioone, vaid te peate oskama tuua seoseid erinevate teemade vahel, nt kuidas mõjutab religioon majanduses erinevate astmete tootmist (primaarset, sekundaarsed, kolmanda astme tootmist) ning näiteid peate osakama tuua praktiliselt iga küsimuse juurde ka siis, kui ma pole seda eraldi välja kirjutanud. Definitsioone ei pea sõna-sõnalt pähe õppima, vaid peate oskama oma sõnadega selgitada vastavat teemat. Kui definitsioon on peas, siis võite julgelt ka seda kasutada. Kui mõni küsimus on selline, et üldse vastust ei leia, siis tuleb õppejõule kirjutada. Head õppimist! 1. Mis on sotsioloogia? (Mida sotsioloogia uurib?) Sotsioloogia uurib inimesi teiste inimeste keskel. 2
esimesest alati ei piisa, peab valitseja oskama kasutada nii inimest kui looma. Looma puhul ei saa aga loota ainut lõvi jõule, peab oskama kasutada ka rebase kavalust(iroonia Cicero pihta). Arukas valitseja ei tohi pidada oma sõna siis, kui selle järgmine võiks pöörata inimesed tema vastu või kui on kadunud põhjused, mis panid teda lubadust andma. Tuleb osata olla väljapaistev teeskleja ja varjaja. Valitsejal ei ole seega vajadust omada kõiki häid omadusi tegelikkuses, kuid peab osakama jätta mulje, nagu need oleksid olemas. Peab oskama õigel ajal olla halb. Igaüks näeb, kellena sa paistad, vähesed saavad aru, kes sa tegelikult oled. Iga valitseja teo puhul pööratakse tähelepanu tulemusele. Seega tegeleb valitseja võimu võitmise ja säilitamisega vahendeid peetakse üldiselt auväärseks ja neid ülistatakse. Valitseja peab suutma tekitada alamates tunde, et tema sõna on seadus. Sellisest valitsejast peetakse alati lugu. Valitsejal peab olema kaks hirmu:
annaabi.ee 
