Perekond on grupp inimesi, kes kasutavad üht külmkappi xD Definitsioonis ei tohi esineda tautoloogiat ehk defineeritav ja defineeriv ei tohi sisuliselt kattuda. Hea demagooggia võte, Sigasaar. Definitsioon peab olema selge ja ühetähenduslik ei tohi kasutada ebamääraseid mõisteid. Väide on mõtlemise vorm, milles jaaatavalt v eitavalt peegeldakse obj tegelikkust, seoseid asjade vahel. 1. Üldjaatavad (kõik s kuuluvad hulka p) 2. Osajaatavad mõned s-id kuuluvad hulka p 3. Üldeitavad sid ja pd on eraldi. Ükski inimene ei ole ingel. 4. Osaeitavad. Mõned s ei kuulu P hulka. Mõned kutid ei ole heterod. 5. Loogiline ruut 6. Vasturääkivad 1 tõene, teine väär 7. Vastupidised ei ole korraga tõesed 8. Alluvad väited allutaja tõene alluv tõene Lihtne kategooriline süllogism on arutlus, kus kahest lihtväitest tehakse järeldus. Eeldused suurem, ja väiksem Järeldus
p 8 jj) on predikaatarvutuses esitatavad ühekohaliste predikaatidele rakendatud üldisus või olemasolukvantoreid või nende eitusi (vt ka eelmist punkti). Üldjaatavad laused saadakse rakendades predikaadile üldisuskvantorit või olemasolukvantori eitust predikaadi eitusele. ∀x (Sx → Px); ¬∃x (Sx & ¬Px). Üldeitavad laused saadakse rakendades üldisuskvantorit predikaadi eitusele või olemasolukvantori eitust predikaadile. ∀x(Sx→¬Px); ¬∃x (Sx & Px). Osajaatavad laused saadakse rakendades predikaadile olemasolukvantorit või üldisuskvantori eitust predikaadi eitusele. ∃x (Sx & Px); ¬∀x(Sx→¬Px). Osaeitavad laused saadakse rakendades predikaadi eitusele olemasolukvantorit või üldisuskvantori eitust predikaadile. ∃x (Sx & ¬Px); ¬∀x(Sx→Px). 21. INDIVIIDIDE VAHELISTE SUHETE ESITAMINE KAHEKOHALISTE PREDIKAATIDE ABIL. Lihtsuse mõttes toon siinkohal näited, kui meil on kaks isikut x ja y, kelle omavaheliseks
p 8 jj) on predikaatarvutuses esitatavad ühekohaliste predikaatidele rakendatud üldisus või olemasolukvantoreid või nende eitusi (vt ka eelmist punkti). Üldjaatavad laused saadakse rakendades predikaadile üldisuskvantorit või olemasolukvantori eitust predikaadi eitusele. x (Sx Px); ¬x (Sx & ¬Px). Üldeitavad laused saadakse rakendades üldisuskvantorit predikaadi eitusele või olemasolukvantori eitust predikaadile. x(Sx¬Px); ¬x (Sx & Px). Osajaatavad laused saadakse rakendades predikaadile olemasolukvantorit või üldisuskvantori eitust predikaadi eitusele. x (Sx & Px); ¬x(Sx¬Px). Osaeitavad laused saadakse rakendades predikaadi eitusele olemasolukvantorit või üldisuskvantori eitust predikaadile. x (Sx & ¬Px); ¬x(SxPx). 21. INDIVIIDIDE VAHELISTE SUHETE ESITAMINE KAHEKOHALISTE PREDIKAATIDE ABIL. Lihtsuse mõttes toon siinkohal näited, kui meil on kaks isikut x ja y, kelle omavaheliseks suhteks on armastus (Axy)
NB! Piiritlemata termin võib osutuda juhuslikult piiritletuks, kuid mitte vastupidi. Nt S+ on käsitletav kui S erijuht, kuid mitte vastupidi! Traditsiooniliselt tähistatakse kategoorilisi väiteid lühendatult ladina tähestiku tähtedega, mis on võetud ladina sõnadest affirmo 'jaatan, väidan' ja nego 'eitan': · üldjaatavad: A või SaP (A on esimene vokaal sõnast affirmo); enamasti S+ a P ; · üldeitavad: E või SeP (E on esimene vokaal sõnast nego); täpsemalt S+ e P+ ; · osajaatavad: / või SiP (I on teine vokaal sõnast affirmo); enamasti S i P ; · osaeitavad: O või SoP (O on teine vokaal sõnast nego); enamasti S o P+ . Üksikotsustusi (Sokrates on inimene) võib vaadelda üldotsustustena. Üksikotsustuse vorm on kas A on P või A ei ole P, kus A tähistab üksikmõistet ning ühtlasi konkreetset objekti. Euleri ringid tähistavad järgnevalt subjekti (S) predikaadi (P) kui mõistete mahtusid.
rolle. Käsilolevas peatükis piirdume selguse huvides loogiliste lauseliikmete tähistamisega. D4.6. Traditsiooniliselt tähistatakse atributiivseid väiteid lühendatult ladina tähestiku tähtedega, mis on võetud ladina sõnadest affirmo ’jaatan, väidan’ ja nego ’eitan’: • üldjaatavad: A või SaP (a on esimene vokaal sõnast affirmo); • üldeitavad: E või SeP (e on esimene vokaal sõnast nego); • osajaatavad: I või SiP (i on teine vokaal sõnast affirmo); • osaeitavad: O või SoP (o on teine vokaal sõnast nego). Subjekti piiritletus sõltub väite kvantiteedist (üldine või osaline), predikaadi piiritletus sõltub väite kvaliteedist (jaatav või eitav). Subjekt on piiritletud (S+) üldises väites, st nii üldjaatavas (S+aP) kui ka üldeitavas (S+eP) väites. Nt kui öelda, et kõik töötajad on terved, siis peavad terved olema kõik objektid, millest räägitakse
rolle. Käsilolevas peatükis piirdume selguse huvides loogiliste lauseliikmete tähistamisega. D4.6. Traditsiooniliselt tähistatakse atributiivseid väiteid lühendatult ladina tähestiku tähtedega, mis on võetud ladina sõnadest affirmo 'jaatan, väidan' ja nego 'eitan': · üldjaatavad: A või SaP (a on esimene vokaal sõnast affirmo); · üldeitavad: E või SeP (e on esimene vokaal sõnast nego); · osajaatavad: I või SiP (i on teine vokaal sõnast affirmo); · osaeitavad: O või SoP (o on teine vokaal sõnast nego). Subjekti piiritletus sõltub väite kvantiteedist (üldine või osaline), predikaadi piiritletus sõltub väite kvaliteedist (jaatav või eitav). Subjekt on piiritletud (S+) üldises väites, st nii üldjaatavas (S+aP) kui ka üldeitavas (S+eP) väites. Nt kui öelda, et kõik töötajad on terved, siis peavad terved olema kõik objektid, millest räägitakse