Kui helilaine on kord tekkinud siis ta liigub muutumatu kiirusega, kuni lõpuks hajub. Helivaljus Helitugevus ehk valjus on kõrvaga tajutav võnkeprotsessi intensiivsus Helitugevust mõõdetakse detsibellides (dB) Valulävi helitugevus, mis tekitab valu (120-130 dB) Kuulmislävi väikseim helitugevus, mida kuuleme Helitämber Helitämber ehk kõlavärving on kõrvaga tajutav heli koostis. Heli on mitmesuguse sageduse ja tugevusega helide (osahelide) summa ehk liitheli (kooskõla). Tämber sõltub liithelis leiduvate osahelide (lihthelide) arvust ja tugevusest. Heli tämbri iseloomustamiseks kasutatakse helispektrit, mis näitab graafiliselt osahelide helivaljuste omavahelist suhet. Helivältus Helivältus on heliallika võnkumise kestvus ajas. Mitmesuguste vältuste üksteisega kõrvutamine ehk vältuste järgnevus on muusika väljendusvahend - rütm. Heli nähtused Heli peegeldumine toimub siis kui ühes keskkonnas
nad tihitipeale kuuldavad. Helikõrguse ja põhitooni vahel valitsevad lihtsad suhted nagu ka valjuse ja helirõhu taseme vahel. Tämbri ja spektri vahelised suhted on keerulisemad, tõenäoliselt sellepärast, et tämbri mõiste on just nagu prügikast, kuhu kogutakse kõik need erinevused kahe heli vahel, mis on võrdsed kõrguselt ja valjuselt. Tämber võib peegeldada väga erinevaid heli omadusi nagu valjuse mähisjoon, heli puhkemine ja vaibumine ning muidugi ka spektri tunnusjooni nagu osahelide amplituudid. Tämbri määratluse kohaselt tuleb kahe heli puhkemise vaheline erinevus liigitada tämbrierinevuste hulka, mis muudab olukorra keerulisemaks. Kui üritada arvudena väljendada komplekshelide vahelisi tämbrierinevusi, siis selgub, et saadavad näitajad meenutavad iga kriitilise riba sees liidetud heliastmete erinevusi. Nagu nimetatud, vastab kriitilise riba suurus väiksemale sageduserinevusele, mis võimaldabtaju
heliallika võnkesagedus sõltub tema massist, nt keele pikkus ja jämedus helisagedusi võrdlev mõõtühik on oktav amplituud – maksimaalne võnke ulatus liitheli – heliallikas võngub nii oma terves ulatuses kui ka osadena (enamikud tajutavad helid) põhiheli – määrab heli koostise ülemheli – võnkesagedus on põhisagedusest täisarv korda suurem osaheli – lihtvõnkumine / põhiheli koos ülemhelidega (II osaheli = I ülemheli) osahelide tekkimine – keele võnkumine poolte kaupa annab oktavi võrra kõrgema ehk esimese ülemheli, kolmandikkude võnkumine annab teise ülemheli jne. põhitoon – kui keel võngub tervenisti heli omadused: füüsikalised: heli koostis, võnkeprotsessi intensiivsus, võnkesagedus, vältus (võnkumise kestus) füsioloogilised: kõla e. tämber, tugevus, kõrgus, vältus vältuse määrab heliallika võnkumise kestus, märgitakse nootidega – väljendavad vältuste omavahelisi suhteid
kontrollnuppudega paneeli, lintkontrollerit, hiirt või arvuti sõrmlauda. Klaviatuur võib olla süntesaatoriga integreeritud või ka eraldi aparaat, mis võib olla ühendatud ühe või mitme süntesaatori või arvutiga MIDI, USB või FireWire ühenduse abil. Heli ja helisüntees Süntesaatorite töö põhineb erinevatel helisünteesi meetoditel. Kõik helid moodustuvad mingist kombinatsioonist siinustoonidest, mida heli koostisosana nimetatakse osahelideks. Helile iseloomulikku osahelide kombinatsiooni nimetatakse helispektriks. Komplekssete helide analüüsimiseks kasutatakse Laplace'i transformatsiooni ja Fourier' transformatsiooni. Akustilise heli erinevatel osahelidel on erinev võnkesagedus. Üksikute osahelide helitugevusest sõltub heli tämber. Akustilise heli tämber muutub ajas, seda põhjustab üksikute osahelihelide helitugevuste vahekorra muutumine. Kõrgema võnkesagedusega osahelid vaibuvad tüüpiliselt kiiremini kui madala võnkesagedusega osahelid.
paneeli, lintkontrollerit, hiirt või arvuti sõrmlauda. Klaviatuur võib olla süntesaatoriga integreeritud või ka eraldi aparaat, mis võib olla ühendatud ühe või mitme süntesaatori või arvutiga. Heli ja helisüntees Süntesaatorite töö põhineb erinevatel helisünteesi meetoditel. Kõik helid moodustuvad mingist kombinatsioonist siinustoonidest, mida heli koostisosana nimetatakse osahelideks. Helile iseloomulikku osahelide kombinatsiooni nimetatakse helispektriks. Komplekssete helide analüüsimiseks kasutatakse Laplace'i transformatsiooni ja Fourier' transformatsiooni. Akustilise heli erinevatel osahelidel on erinev võnkesagedus. Üksikute osahelide helitugevusest sõltub heli tämber. Akustilise heli tämber muutub ajas, seda põhjustab üksikute osahelihelide helitugevuste vahekorra muutumine. Kõrgema võnkesagedusega osahelid vaibuvad tüüpiliselt kiiremini kui madala võnkesagedusega osahelid.
tekitamise võimalused ülepuhumise ja ülemhelilaulu puhul. Helitekitamise viis parmupillil (võrrelda ülemhelilauluga). Meie taju jaoks üks mingit kindlat helikõrgust omav heli koosneb tihti hoopis mitmest ühel ja samal ajal kõlavast osahelist, millel igaühel on teistest erinev kõrgus. Tajus sulavad taolised osahelid kokku üheks tervikuks, ehkki mõnkord suudetakse neid välja eristada, kuulata. Osahelid=ülemhelid-madalaim on põhitoon, osaheli nr.2=esimene ülemheli jne. Osahelide sagedused on kindla kõrgusega heli puhul tavaliselt väikeste täisarvude suhtes. Nt:1.osaheli e.põhitoon on 440Hz, teine on 880 Hz, kolmas 1320 Hz Harmoonilised osahelid-osahelide sagedussuhted on väljendatavad väikeste täisarvude suhte abil. Osahelide struktuur- helispekter. Teoreetiliselt on ülemhelide rida lõpmatu, kuid muusikaga seoses tekib harva vajadus rääkida osahelidest suurema järjekorranumbriga kui 16. Vahemik 1-16 hõlmab kokku 4 oktavi. Seisev laine-piki
MIDI -> Musical Instrument Digital Interface. on muusikas elektroonilisest signaalist heli loomine ja/või töötlemine. Kõik helid moodustuvad mingist kombinatsioonist siinustoonidest , mida heli koostisosana nimetatakse osahelideks. Helile iseloomulikku osahelida kombinatsiioni nimetatakse heli spektriks. Komplekssete helida analüüsimiseks kasutatakse Laplace'i transformatsiooni ja Fourier trensformatsiooni. Akustilise heli erinevatel osadel on erinev võnkesagedus. Üksikute osahelide helitugevusest sõltubheli tämber. Akustilise heli tämber muutus asjas , seda põhjustab üksikute osahelihelide helitugevuse vahekorra muutumine. Kõrgema võnkesagedusega osahelid vaibuvad tüüpiliselt kiiremini kui madala võnkesagedusega osahelid.Sünteesitud heli ,,külab õigesti", kui võetakse arvesse akustilise heli omadused nii võnkesageduse kui ka helitugevuse valdkonnas.Üks olulisemaid heli iseloomustavaid suurusi heli amplituudi kõvera mähisjoon. Süntesaatorid ja MIDI
sageduste puhul on amplituudimaksimum ovaalakna ja jaluse lähedal, madalate sageduste puhul aga esikuastriku teises otsas, helikotreemi juures. Järelikult ergastavad erinevad sagedused basilaarmembraani erinevaid kohti ning ka erinevaid karvrakke. Kui kõrva jõuab kompleksheli, mis sisaldab mitut osaheli, siis ergustub hulk erinevaid karvrakke rühmi. Öeldu ei tähenda muud, kui et basilaarmembraan toimib sarnaselt spektraalanalüsaatoriga, mis määrab kindlaks komplekshelis sisalduvate osahelide sagedused ja amplituudid. Kuulmine Et hästi aru saada heli akustiliste omaduste iseloomust, tuleb teada, kuidas kõlavad heli sageduse, amplituudi ja spektri omadused. 1) Helikõrgus ja sagedus a.) kuuldav sagedusdiapasoon Helikõrgus on tajutav heli omadus, mis seostub tihedalt sageduse kui füüsikalise kategooriaga. Põhiliselt määrab helikõrguse ära sagedus: mida kõrgem sagedus, seda kõrgem heli. Nagu öeldud, võib terava kuulmisega inimene kõrvaga tajuda
Kaks helispektrit on erinevat, sest nad on tekitatud erinevatel helikeeltel. Spektrite mähisjooned on erinevad seega on ka tämber igal helil erinev. See teooria püsis 20- sajandi keskpaigaini. 60. Aastad : helitämber on miski, mille kirjeldamiseks on vaja sisse tuua aja dimensioon. Alates Hermann von Helmholtzi töödest 19. sajandi kesk- paigas on helidevahelise tämbrierinevuse peamiseks objektiivseks põhjuseks peetud erinevusi helide spektris. Spekter on kujutis, mis näitab heli osahelide ( või ülemhelide) koosseisu ja nende suhtelist tugevust. nii nagu muusika üldse saab eksisteerida üksnes aja tõttu, sõltub ka heli tämber suuresti nendest muutustest, mis aja jooksul heliga toimuvad. Ataki kestus on püsiosa ja hääbumisega võrreldes palju väiksem ega ulatu tavaliselt rohkem kui paarikümne millisekundini. Paljude instrumentide helid kaotavad kuulaja jaoks oma karakteerse tämbri, kui ataki osa nendest helidest mõne helitöötlus- programmi abil arvutis eemaldada
annaabi.ee 
