mõistet hakatakse kasutama iseseisvalt, ilma konkreetsete inimestega sidumata] III LOENG. Teooria ja metoodika Mis on teooria? Milliseid teooriaid võiks kasutada õigusteaduslikus uurimistöös? Milliste teooriate valdamine võiks olla juristitöös vajalik? IV. LOENG. Metodoloogia Mis on metodoloogia ja mida kujutavad endast metodoloogilised printsibid? Miks need on vajalikud? mis on süsteem? - tervik, milles on osad ja osadevahelised seosed, mis moodustavad terviku ehk süsteemi (süsteemide sees on alasüsteeme jne) süsteemne mõtlemine- seoste nägemise võime (inimene koosneb mitmesugustest süsteemidest: närvisüsteem, vereringe) klassifitseerimine- asjade kategoriseerimine ühiste nimetajate alusel reeglid: 1)klassifikatsioon peab alati hõlmama kogu antud hulga (nt kui klassifitseerida seeni, on vaja kõiki seeni, tähestik - kõik tähed)
statistilised universaalid- sellised omadused, mille esinemine maailma keeltes on tõenäosem kui nende puudumine strukturalism- selle rajaja oli Sveitsis sündinud Ferdinand de Saussure, kes sai noorgrammatilise hariduse, kuid pidas keele ajaloo kõrval vajalikuks ka sünkroonilist keeleuurimist. Strukturalismi põhiidee on selles, et keel on süsteem. Selle süsteemi osad on vähemalt kaudselt üksteisega seotud, süsteemi struktuuri seisukohast olulisimad on aga osadevahelised vastandused e. opositsioonid, mitte niivõrd see, mida need osad endast praktikas kujutavad. subjekt e. alus sufiks e. järel- e lõppliide- käib tüve järgi sõltuvus- teatavasuunaline seotus. Lause juhtivaks liikmeks võib tunnistada verbi, mille omadustest sõltub ju kogu lause ülesehitus sõnasemantika- uurib põhiliselt paradigmaatilisi tähendussuhteid e. keelelise mõistesüsteemi ehitust sõne- iga üksik tekstis esinev sõnavorm sõsarkeeled- üheealised tütarkeeled
olulist ressurssi. Kompromissist on saamas tugevuse, mitte aga nõrkuse sümbol. Industriaalajastul mõisteti organisatsiooni kui osadest koosnevat masinat, mida võib vajadusel asendada. Organisatsioon pole aga asjade kogum, vaid sarnaneb ökoloogilise süsteemiga, mida on võimalik mõista üksnes tervikliku kooslusena, kus tähelepanu on pööratud tervikule, mitte aga selle osadele. Organisatsioon on kompleksne dünaamiline süsteem, milles määravaks osutuvad tema nüansirikkad osadevahelised suhted. / 6, lk 14-15 / Tabel 2 Traditsiooniline ja uue ajastu liider TRADITSIOONILINE LIIDER UUE AJASTU LIIDER Tasud lepitakse eelnevalt kokku: milline Karismaatiline: loob visiooni,
-Võrdleva meetodi asemel keskendub ühele kultuurile - 1925.a-st õpetas LSE-s Sotsiaalantropoloogiat -Prohvet, karismaatiline liider Malinowski anropoloogia keskne joon ning tema panus 'välitöö' arendamisse Välitöö päästeetnograafiline roll Lääne mõjude survel - Rivers (Torrese väina ekspeditsioon) juba arvab, et välitöö võiks kesta terve aasta ja koguda detailset infot kõigist ühiskonna aspektidest ning mõista nende omavahelist seost - Funktsionalismi eelduseks on osadevahelised seosed - Malinowski peab ka end tegelikult evolutsionistiks, aga arvab, et evolutsionistide meetod on vale - Ka evolutsionistlikele küsimustele tuleb leida vastuseid faktide ja institutsioonide empiirilisest uurimisest ehk siis sellest, mida kaasajal kohapeal näha saab. - Tema välitööga kaasnes radikaalselt uus viis, kuidas kultuuri vaadata. -Malinowski pidas oma välitöös oluliseks järgmisi aspekte: - institutsioonide kirjeldus
emasgametofüüdile. Sigimiku gias seemenalgmes on rakk, mis teeb läbi meioosi, andes 4 haploidset makrospoori. Neist säilib funktsionaalsena vaid 1 (ülejäänud lagunevad), mis jaguneb mitootiliselt, kuni tekib lootekott – emasgametofüüt. Ühest lootekoti rakust kujuneb munarakk. Kogu lootekotti katavad 2 kaitsvat rakukihti, milles 1 väike avaus munaraku lähedal-tolmutoru tungib lootekotini selle avause kaudu. 31. Vilja kujunemine õiest - osadevahelised seosed. Kui tolmlemine – õietolmu kandumine tolmukatelt emakasuudmele – on olnud edukas, hakkavad tolmuterad idanema ja tungivad sigimikku. Vili moodustubki enamasti emaka sigimikuosast. Õiest hakkab sõltuvalt emakate arvust arenema kas lihtvili või koguvili. Õisikust omakorda hakkab arenema vilikond. Kasvavat ja arenevat tillukest vilja nimetatakse viljahakatiseks. Viljahakatised kasvavad ning hakkavad seejärel valmima
Sigimiku igas seemnealgmes on rakk, mis teeb läbi meioosi, andes 4 haploidset makrospoori. Neist säilib funktsionaalsena vaid üks(ülejäänud lagunevad), mis jaguneb mitootiliselt, kuni tekib lootekott- emasgametofüüt. Ühest lootekoti rakust kujuneb munarakk. Kogu lootekotti katavad kaks kaitsvat rakukihti, milles väike avaus munaraku lähedal- tolmutoru tungib lootekotini selle avause kaudu. 51. Vilja kujunemine õiest - osadevahelised seosed. Kui tolmlemine - õietolmu kandumine tolmukatelt emakasuudmele - on olnud edukas, hakkavad tolmuterad idanema ja tungivad sigimikku. Vili moodustubki enamasti emaka sigimikuosast. Õiest hakkab sõltuvalt emakate arvust arenema kas lihtvili või koguvili. Õisikust omakorda hakkab arenema vilikond. Kasvavat ja arenevad tillukest vilja nimetatakse viljahakatiseks. Viljahakatised kasvavad ning hakkavad seejärel valmima
abiga emakasuudmele ja liigub sealt edasi emasgametofüüdile. Sigimiku igas seemnealgmes on rakk, mis teeb läbi meioosi, andes 4 haploidset makrospoori. Neist säilib funktsionaalsena vaid üks(ülejäänud lagunevad), mis jaguneb mitootiliselt, kuni tekib lootekott- emasgametofüüt. Ühest lootekoti rakust kujuneb munarakk. Kogu lootekotti katavad kaks kaitsvat rakukihti, milles väike avaus munaraku lähedal- tolmutoru tungib lootekotini selle avause kaudu. 51. Vilja kujunemine õiest-osadevahelised seosed: pärast seemnealgmete viljastumist areneb õie sigimikuosast(vahel ka õiepõhjast ja õiekattest) vili. 52. Vili esineb ainult õistaimedel. See moodustub enamasti emaka sigimikuosast pärast seemnealgmete viljastumist. Viimastest arenevad vilja sisemuses paiknevad seemned. Vili kaitseb küpsevaid seemneid ja aitab kaasa nende levikule. Veesisalduse alusel jaotatakse viljad 2 rühma: lihakviljad ja kuivviljad. Lihakviljadeks on õunvili, mari ja luuvili
annaabi.ee 
