selle lääneosa kohale Valga nõo. Hargla nõol, mis (hilis)jääajal oli keelenõoks, on suures osas lavamaa iseloom säilinud. Sellel on õhuke pinnakate ja liustiku poolt kulutatud aluspõhi, mis on liivakivine põhja- ning paekivine lõunaosas, Läti piirialal. Lavamaale tüüpiliselt on tektooniliste lõhede kohal aluspõhja lõikunud Mustjõe, Pärljõe, Peetri ja Vaidava jõe org. Nüüdispinnamoe moodustavad seal peamiselt liustikukeele sulamisel tekkinud vormistikud (mõhnad). Võru orundi põhjapiiril ulatub Osulast läbi Võru linna Eestis ainulaadne, u 4 km laiune ja 28 km pikkune idasihiline, kohati madalakühmuline savitasandik, märkides kunagise sügava jääpaisjärve aset ja selle piiril kauem püsinud liustikuserva. ALUSPÕHI Aluspõhja peamise osa moodustavad põhjaosas Gauja ja ulatuslikumas keskosas Amata lademe valkjaskollased keskteralised, pudedad päevakivi-kvartsliivakivid, mis vahelduvad õhukeste heledate aleuroliidikihtidega (Rõõmusoks, 1983)
Aluspõhjas liivakivid ja lõunapool Võru-Petseri ürgorus esineb kohati savikihte. Pinnamoelt tasandik, mis madaldub Pihkva järve poole. Kõrgemale kerkib maapind edelas ja kõige kõrgemale Irboska lavamaa põhjapiiril Obinitsast kagus Küllatüvä ümbruses(120 m). Lõunaosas madalad küngastikud (Mustoja mõhnastik idas). Mõhnastike vööndist lõunas paikneb Lõuna-Eesti ainulaadne 28 km pikkune läänesihiline savivöönd ( kujunenud hilisjää ajal Võru orundi kohal jääjärves). KLIIMAOLUD Atlandi ookeani põhjaosas toimuv aktiivne tsüklonaalne tegevus, tuntud kui Islandi miinimum, mõjutab oluliselt ka Eesti ilma, kuna põhjustab tugevaid tuuli, sademeid ning järske temperatuurikõikumisi, mis on suurimad sügisel ja talvel. Läänetuultega kaugele mandri siseosadesse kanduv ning seejuures ka üle Eesti liikuv niiske mereline õhumass põhjustab külmal ajal oluliselt soojemat, soojal ajal aga mõnevõrra jahedama ilma
Moreenidest kõige ülemine on punakaspruun rähksavi, sellele järgneb hall ja seejärel pruun rähksavi. Mitme mattunud oru põhjas on teada aga ka neljas moreenikiht: hall savirähk. Tavaliselt ulatub moreenikihi paksus mõnest meetrist kuni 2040 meetrini, kuid paiguti võib see olla veelgi tüsedam Suure Munamäe kohal umbes 80 meetrit. Pinnamood Haanja kõrgustiku ilme on eri osades üsna erinev. Võru orundi põhjaveerult avaneb kaugvaade Haanja tippudele. Keskosas, kõrgustikule nime andnud Haanja asula ümbruses, on kõrgeimate küngaste ja suurepindalaliste seljakute ala, mida omakorda ümbritseb madalamate küngastike vöönd. Viimast liigestavad kõrgustiku keskosast lähtuvad ja põhja suunas laskuvad sügavad orud -- Kütiorg ja Piusa ürgorg. Nimetatud orgude vahel paikneb geoloogiliselt huvipakkuv Hinsa küngastik,mis asub ülemdevoni karbonaatkivimitega kaetud aluspõhja kõrgendikul
Põuasel suvel ning pikal ja külmal talvel toiduvad jõed pikemat aega ainult põhjaveest (Eesti Entsüklopeedia, 2015). 2. Eesti pikim jõgi Võhandu jõgi pikkus on 162 km. Võhandu jõe nimetatakse ka Pühajõeks, Väike-Võhandu jõeks, Suur-Võhandu ja Voo jõeks. Vahel kandis ta Vahejõe nime. Võhandu jõgi paikneb Kagu-Eestis Põlva ja Võru maakonnas ning selle allikas asub Otepää kõrgustikul, Ilmjärve külas. Suubub jõgi Peipsi nõos Lämmijärve, läbides vahepeal Võru orundi ja Kagu-eesti lavamaa ning jõuab lõpuks Läänemerre. Suuri linne ega asulaid Võhandus jõe ääres ei ole, vaid asub jõe lähedal Saverna küla. Jõgi ei voola kunagi üksinda. Pikka ja veerohkesse peajõkke suubub mõlemalt kaldalt väiksemad lisajõgesid, mis vett juurde toovad ning peajõge veerohkemaks ja laiemaks muudavad. Võhandu jõel on palju lisajõgesid. Tähtsamatest lisajõgedest on: Mügra oja (pikkus on 10 km), Kokle jõgi
idapoolseks pikenduseks olevast Võru orundist algab kagu ja lõuna suunas järsk tõus. Veidi ebamäärasem on kõrgustiku jalamijoon läänes, kus Hargla nõo lõunaserv lahutab Haanjat Karula kõrgustikust. Sellesse piirkonda jääb suhteliselt madalam, ent sügavatest nõgudest liigestatud Paganamaa. Kõrgustiku ulatus põhjast lõunasse, Läti piirini on umbes 30 km ning läänest itta, Vene piirini umbes 40 km. Pinnamood Haanja kõrgustiku ilme on eri osades üsna erinev. Võru orundi põhjaveerult avaneb kaugvaade Haanja tippudele. Keskosas, kõrgustikule nime andnud Haanja asula ümbruses, on kõrgeimate küngaste ja suurepindalaliste seljakute ala, mida omakorda ümbritseb madalamate küngastike vöönd. Viimast liigestavad kõrgustiku keskosast lähtuvad ja põhja suunas laskuvad sügavad orud -- Kütiorg ja Piusa ürgorg. Nimetatud orgude vahel paikneb geoloogiliselt huvipakkuv Hinsa küngastik, mis asub ülem-devoni karbonaatkivimitega kaetud aluspõhjakõrgendikul.
kõrgustikke Eestis. [1] Karula kõrgustikus on esindatud enamik liustikutekkeliste pinnavormide geneetilisi tüüpe, millest domineerivaks on moreenkünkad, fluvioglatsiaalsed mõhnad ja sandurtasandikud. Suhteliselt järsu põhjanõlvaga ja lauge lõunanõlvaga rohkem kui 40 km pikkune ja valdavalt 3 6–8, maksimaalselt kuni 22 km laiune kaarjas kõrgustik paikneb Valga nõo ja Võru-Hargla orundi vahel, olles ühtlasi Peipsi järve ja Liivi lahe vesikonna veelahkmeala.Valdavalt on kõrgustiku piiriks 70–75 m vaheline kõrgusvahemik. Kõrgustiku pindala ulatub ligi 275 k -ni. Maapinna absoluutne kõrgus kõrgustiku eri piirkondades on enamasti ühesugune, 110–120 m, välja arvatud kõrgustiku lääneosa Kaagjärve lähikonnas, kus see jääb vaid 95 m kõrgusele. Kõrgeim koht on Rebasemõisa Tornimägi (137 m). [4] Joonis 2. Karula maastik Tornimäelt
korrapärase kujuga kuplite rohkuselt ületab Karula kõiki teisi kõrgustikke Eestis. [1] Karula kõrgustikus on esindatud enamik liustikutekkeliste pinnavormide geneetilisi tüüpe, millest domineerivaks on moreenkünkad, fluvioglatsiaalsed mõhnad ja sandurtasandikud. Suhteliselt järsu põhjanõlvaga ja lauge lõunanõlvaga rohkem kui 40 km pikkune ja valdavalt 68, maksimaalselt kuni 22 km laiune kaarjas kõrgustik paikneb Valga nõo ja Võru-Hargla orundi vahel, olles ühtlasi Peipsi 3 järve ja Liivi lahe vesikonna veelahkmeala.Valdavalt on kõrgustiku piiriks 7075 m vaheline kõrgusvahemik. Kõrgustiku pindala ulatub ligi 275 k -ni. Maapinna absoluutne kõrgus kõrgustiku eri piirkondades on enamasti ühesugune, 110120 m, välja arvatud kõrgustiku lääneosa Kaagjärve lähikonnas, kus see jääb vaid 95 m kõrgusele. Kõrgeim koht on Rebasemõisa Tornimägi (137 m). [4] Joonis 2
areneda igas eluvaldkonnas. Turumajanduslike tingimuste järgi ümber orienteeruvate vanade ettevõtete kõrvale on tekkinud rida uusi, hästitegutsevaid firmasid ja teenindusasutusi, kauplusi ja toitlustusettevõtteid.Tänane Võru hoiab alles oma kultuuripärandit ja häid traditsioone, olles samas arenemisaltilt avatud kõigele uuele ja kaasaegsele. VÕRUMAA LOODUS Võru valda läbib Võru-Petseri ürgorund. Orundi lammil asuvad Tamula ning Vagula järved, samuti läbib seda Võhandu jõgi. Üksikute järvedega asub Võru valla põhjaosa Kagu-Eesti lavamaal, lõunaosa jääb aga järsult tõusvale (20-meetrine tõus Võru vallas) Haanja kõrgustiku servale, kus paikneb palju järvi ning kiirevoolulisi ojasid. · Tamula järv (ka Tamla järv) on järv Võrumaal, asudes Võru linna edela küljel. Järv on ovaalse kujuga ja 231,3 ha suur. Suurim sügavus on 7,5 m ja keskmine 4,2 m, asudes
Omakorda Haanja maastikukaitseala moodustamise aluseks oli 1957. a. Suure- Munamäe koos Vaskna ja Tuuljärvega, Vällamäe koos Küla-, Pera- ja Vahejärvega ning Rõuge järvestiku kaitse alla võtmine. 1979. aastal laiendati kaitstavat ala 9200 ha-ni ning praeguse looduspargi pindala on 16903 ha. 2. Asukoht. Suures ulatuses suhteliselt järsu põhjanõlvaga ning lauge lääne- ja lõunanõlvaga Haanja kõrgustik paikneb Eesti piires Irboska lavamaa ja Võru-Hargla orundi vahel, olles ühtlasi veelahkemealaks. Peipsi järve ja Liivi lahe vesikonna vahel. Kõrgustiku jalamit saab üsna täpselt piiritleda idas, põhjas ja läänes. Kõige selgemini on eristatav kõrgustiku loodepiir Hargla nõo kirdeosas Võru lähistel ca 100 m kõrgusel. Haanja looduspark paikneb Kagu-Eestis Võru maakonna keskosas ning hõlmab 5 erinevat kohalikku omavalitsust: Võru, Rõuge, Haanja, Lasva ja Vastseliina. 3. Kaitse alla võtmise eesmärk e mida kaitstakse.
annaabi.ee 
