Põhiemotsioonide teooria tõestuseks: · Igas keeles sõnad, mis tähistavad väikest hulka sageli esinevaid emotsioone. · Jaak Panksepp vähemalt neli anatoomiliselt ja keemiliselt eristuvat närviringi: hirmu- vihahuvi- ja seotuseringe · Uurides näoväljendusi leidis Darwin, et emotsioonide näoväljendused ja vastavad füsioloogilised reaktsioonid ei sõltunud kultuurist, vaid olid pärit evolutsiooni varasemalt astmelt Põhiemotsioonide idee kriitika (Ortony & Turner, 1990) Puudub üksmeel selle osas: · kui palju on põhiemotsioone, · millised emotsioonidest on põhiemotsioonid Nt, kas üllatus on emotsioon? · mis teeb nad põhiliseks. Nt. kas näoväljenduste universaalsus seotud emotsioonide universaalsusega või käitumisviiside universaalsusega Emotsioonid võivad erineda selle poolest, kuivõrd baasilised nad on, ent pole mõtet otsida kvalitatiivset erinevust baasiliste ja mitte-baasiliste emotsioonide vahel
motiiv tegutsema ajendav tegur motivatsiooniline seisund motiiid mõjutavad psüühilist ja käitumuslikku tegutsemist ja kaasneb emotsionaalne seisund Põhieeldus: käitumine on keskkonnaga kohanemine Emotsionaalsed stiimuli (nt oht) jõuavad enne afektiivsesse süsteemi kui tunnetuslikkud. Ekmann põhiemotsioonid: kurbus, viha, õnnelikkus, üllatus, vastikus, hirm+põlgus Emotsioonid mõeldud reguleerima organismide kokkusaamisi ja kiirelt reageerima Ortony ja Turner (1990) kritiseerisid baasemotsioonide ideed- ei teata palju neid on ja miks nad peaksid põhilised olema, ei ole kvalitatiivset vahet baasiliste ja mittebaasiliste emotsioonide vahel Lazarus eesmärgiga ühilduvad (soodustavad, vasak prefrontaalkoore osa) emotsioonid ja eesmärgiga mitteühilduvad (pärssivad neg, parem prefrontaalkoore osa) emotsoonid Hirm signaliseerib füüsilisest karistusest Ärevus ebamäärasus, enesehinnang, arenes sotsiaalseks ellujäämiseks
· Jaak Panksepp vähemalt neli anatoomiliselt ja keemiliselt eristuvat närviringi: hirmu- vihahuvi- ja seotuseringe · Uurides näoväljendusi leidis Darwin, et emotsioonide näoväljendused ja vastavad füsioloogilised reaktsioonid ei sõltunud kultuurist, vaid olid pärit evolutsiooni varasemalt astmelt Põhiemotsioonide idee kriitika (Ortony & Turner, 1990) Puudub üksmeel selle osas: · kui palju on põhiemotsioone, · millised emotsioonidest on põhiemotsioonid. Nt, kas üllatus on emotsioon? Üllatus võib olla nii negatiivne, neutraalne kui ka positiivne. · mis teeb nad põhiliseks. Näiteks, kas näoväljenduste universaalsus seotud emotsioonide universaalsusega või käitumisviiside universaalsusega. Emotsioonid võivad erineda selle poolest, kuivõrd baasilised nad on, ent pole mõtet otsida
mõisteid, mida mõnikord kiputakse kas segi ajama ja/või Meie käsitleme hirmu kui normaalset emotsiooni, mida sünonüümidena käsutama, sest need on lähedased või osaliselt iga inimene tunneb ja mis on arengu oluline osa. Paljud autorid kattuvad: turvalisus/ebaturvalisus; hirm, foobia, ängistus, mure. peavad hirmu üheks kaasasündinud põhiemotsioonidest (basic emotions) (nt Plutchik, 1980, Izard, 1977, Ortony & Turner, Turvalisus/ebaturvalisus Tase 1 1990). Lapse üldise heaolu üheks indikaatoriks on turvatunne. Mõiste turvalisus on viimase paarikümne aasta jooksul Tase 2 laialdaselt käsutusel olnud, kujunedes nii isegi moesõnaks.
Ta väitis et ootused on vaimselt esitatud skeemi kujul ja see skeem mõjutab ja kujundab uue info meeldejätmist - Piaget kasutas samuti skeemi mõistet laste kognitiivse arengu kirjeldamisel. Tema defineeris skeemi kui teatud järgnevusega tunnetusstruktuuri mis vastab sarnaste tegevuste klassile. Skeem on ühtne tervik, sinna kuuluvad tegevusaktid on omavahel tihedat seotud - Mitmeid skeemiteooriaid arendati alates 70ndatest. Rumelhart ja Ortony arendasid välja üldise skeemiteooria Skeemi iseloomustavad järgmised omadused: - Skeem koosneb: mitmesugustest seostest ja muutujatest ning muutujate väärtustest - Seostel võib olla erinevaid vorme. On lihtsaid seoseid ja keerukamaid põhjuslikke seoseid nt võimaldama, põhjustama, soovima - Muutujad võivad sisaldada mõisteid või teisi allskeeme - Iga muutujale vastav mõiste peab rahuldama teatud tingimusi (nt suhtes ’lööma’ peab
– Kirsten Malmkjær (toim.), Translation in Undergraduate Degree Programmes. Amsterdam: John Benjamins, 17–30. Lynne Bowker 1997. You say “flatbed colour scanner”, I say “colour flatbed scanner”: A descriptive study of the influence of multidi- mensionality on term formation and use with special reference to the subject field of optical scanning technology. Terminology, 4 (2), 275–302. Richard Boyd 1979. Metaphor and theory change. – Andrew Ortony (toim.), Metaphor and thought. Cambridge: Cambridge University Press, 356–408. Robert Boyd ja Peter J. Richerson 1992. Punishment allows the evolution of cooperation (or anything else) in sizable groups. Ethology and Sociobiology, 13 (3), 171–195. Robert Boyd ja Peter J. Richerson 2005. The Origin and Evolution of Cultures. Evolution and cognition. Oxford: Oxford University Press. Kirjandus 259 M. Teresa Cabré 1999a
" In M. Black (ed.), Philosophy in America. Ithaca, NY: Cornell University Press. ---- (1969) Speech Acts. London: Cambridge University Press. ---- (1975) "Indirect Speech Acts." In P. Cole and J. L. Morgan (eds.), Syntax and Semantics, Vol. 3: Speech Acts. New York: Academic Press. Reprinted in J. R. Searle (1979a) Expression and Meaning. Cambridge: Cambridge University Press. ---- (1979a) Expression and Meaning. Cambridge: Cambridge University Press. ---- (1979b) "Metaphor." In A. Ortony (ed.), Metaphor and Thought. Cambridge: Cambridge University Press. Reprinted in J. R. Searle (1979a) Expression and Meaning. Cambridge: Cambridge University Press. ---- (1979c) "Referential and Attributive." Monist 62: 190208. ---- (1983) Intentionality: An Essay in the Philosophy of Mind. New York: Cambridge University Press. Segal, G. (2000) A Slim Book about Narrow Content. Cambridge, MA: MIT Press. Sellars, W. (1963) "Some Reflections on Language Games." In N
annaabi.ee 
