.....20 3.1.4Geodeetiliste tugipunktide markeerimine........................................................20 3.2Fotogramm-meetrilised tööd..................................................................................21 3.2.1Täiendavate tugipunktide koordinaatide ja kõrguste määramine ruumilise fototriangulatsiooni rajamise teel............................................................................21 3.2.2Stereokaardistamine ja 1:10 000 mõõtkavas ortofotode valmistamine...........21 3.3Välikaardistamine ja stereokaardistuse kontroll.....................................................22 3.3.1Välikaardistuseks vajalikud lähteandmed.......................................................22 3.3.2Välitööd, andmete kontroll ja täiendamine......................................................22 3.4Põhikaardistamise koosseis, ajakulu ja eelarve......................................................23 Kasutatud allikad...........
Baaskaart sisaldab Eesti territooriumi kohta nn "baasinfot", mida on võimalik kasutada geoinfosüsteemide ning mitmesuguste teemakaartide aluseks. Baaskaart on TM-BALTI projektsioonis. St, et on moodustatud ühtne Baltimaade kaardisüsteem, mis liitub hästi ka vastavate Euroopa süsteemidega. Baaskaart on nii digitaal- kui trükiversioonis. Digitaalse andmebaasiga baaskaart on koostatud kaugseire andmete alusel ja valmistatud 1:50 000 mõõtkavaliste mustvalgete ortofotode interpreteeringute järgi. Kaart on ette nähtud erialaste andmekaartide aluseks, kuna teda on võimalik pidevalt kaugseire abil täiendades hoida kaasaegsena. Reljeef (kõrgused) on transformeeritud vanadelt kaartidelt. Trükikaardi viimased lehed ilmusid aastal 1998. Kogu riiki kattev kaart koosneb 112 kaardilehest mõõtmetega 50x50cm paberil ehk 25x25km maapinnal. Mercatori põiksilindriline konformne projektsioon Referentsellipsoid: GRS-80 Projektsiooni parameetrid: 1
geodeetilise mõõdistus-võrgu punktid... jm. Tootnud on Eesti Kaardikeskus, Regio, EoMap (pole enam). Põhikaardilt saab määrata neljas koordinaatsüsteemis koordinaate: L-est 97, NSVL 1942, UTM ristkoordinaadid; ... 2065 põhikaardil lehti. Projektsioon Lamberti konformne kooniline, algus punkt x =6375 km y= 500 km Põhikaardi valmimise skeem: Projekt aeropildistamine aerofototriangulatsioon, ortofotode valmistamine 1. stereokaardisatmine + välitöö 2. võrdlemine olemasolevate kaardimaterjalidega kartograafia kontroll + reljeefi digimine digikaart 1:10 000, Trükikaart 1:20 000. 20. Fotogramm-meetriaga tegelevad firmad Eestis Eesti kaardikeskus; Maa-ameti fotogramm-meetria osakond (kaardistamine, toormine, haldamine, andmete uuendamine (3 a tagant). , TerraPro. Mis asutus mille eest vastutab? Maa-amet kartograafia fotogramm-meetria alase tegevuse
kaugseireandmeid sobitatuna teistest allikatest pärit andmetega, mis annab seetõttu ka täpsemad ja usaldusväärsemad andmed, vähem on ruumi eksimustele. Näiteks 1970-ndatel aastatel Filipiinide valitsus arvas riigi metsasust olevat 57%, kuid 1976. aastal läbiviidud kaugseire andmetel oli see ainult 38 protsenti (Myers 1988, McKendry; Eastman, 1991). Eestis on vabalt kättesaadav WMS teenusena (Web map service veebikaarti teenus) metsanduslike ortofotode kiht (vt. Joonis 1). WMS teenus võimaldab Maa-ameti aluskaartide kasutamist GIS-tarkvaradega. See võimaldab eristada väga lihtsalt taimkatteta alasid, lehtpuu, sega- ja okasmetsi, samuti ka niiskeid alasid jm. Tavapärasest ortofotost erineb lähi-infrapuna ortofoto värvikanalite poolest, punane värv vahetatakse lähi infrapuna ja sinine punase vastu, roheline jääb samaks. CIR ortofotosid kasutatakse metsanduses,
elektromagnetilisest spektrist · Parandatud foto kaldenurgast tulenevad vead on eemaldatud · Ortofoto maapinnapildid, kust on eemaldatud on perspektiivi aspektid · Ortofotomosaiik järjestikused ortofotod on moneeritud kokku üheks suureks pildiks 2 · Ortofotokaart mõõtkavasse teisendatud ortofotode montaaz koos sellele kantud leppemärkidega Digitaalse ortofoto valmistamise protsess: · digitaalsete algallikate valmistamine · fotode sisemine orienteerimine · fototriangulatsioon · kõrgusmudel valmistamine (DTM ainult maapind, DSM maapind koos obj.) · ortotransformeerimine · mosaiikimine ja radiomeetriline korrektuur · lõpp-produkti valmistamine 6. Fotogramm-meetrilised rastertooted ja nende kasutusvõimalused
poolt esitatud katastriüksuse moodustamise toimiku või muude õigusaktides sätestatud dokumentide alusel või õigusaktis ettenähtud muudel alustel. 13. Mis on katastri aluskaart? katastri aluskaardid - katastri kaartide alusena kasutatavad topograafilist infot sisaldavad kaardid, mis ei kuulu katastri koosseisu. Katastri aluskaardid on Eesti põhikaart, ortofotod ning asulaplaanid. Eesti põhikaardi mõõtkava on 1:10 000. Ortofotode mõõtkava on asulates 1:2000 ja hajaasustusega aladel 1:10 000. Tiheasustusega aladel kasutatakse katastri aluskaardina asulaplaane mõõtkavas 1:500 või 1:2000. 14. Kes ja mille alusel moodustab katastriüksusi? Katastriüksuse moodustamiseks teostab vannutatud maamõõtja või vastavat litsentsi omav isik maaomaniku lihtkirjaliku avalduse alusel katastrimõõdistamised. Vannutatud maamõõtja või vastavat litsentsi omav isik koostab õigusaktis sätestatud korras
projektsiooni arvutused põihnevad ellipsoidi GRS-80 parameetritel. Selle projektsiooni telgmeridiaan on 24* IP, mis vastab rahvusvahelise vööndisüsteemi (UTM ja NL42) 34. Ja 35. Tsooni eraldusmeridiaanile. Y-teljeks on võetud ekvaator. Negatiivsete koordinaatide vältimiseks on X-telg nihutatud telgmeridiaanist 500 000 m lääne poole. Kaardi mõõtkava on 1:50 000. Digitaalse andmebaasiga baaskaart on koostatud kaugseire andmete alusel valmistatud 1:50 000 mõõtkavaliste mustvalgete ortofotode interpreteerimise tulemusena, kusjuures abimaterjalina kasutati multispektraalseid (valevärvus) ortofotosid mõõtkavas 1:100 000. Rlieef transformeeriti vanadelt Nli kaartidelt (metsaste alade relieefikujutis ei vasta alati täpsus nõuetele). 39. Kirjelda kaartidejaotust ulatuse,sisu ja ülesande poolest. Kirjelda toporaafilise kaardi ja plaani mõistet. On see vahetegemine tänapäeval aktuaalne?
Fookuskaugus fikseeritakse iga aerofoto servas. 24. Ortofoto Ortofoto tähendab aerofotot, mis oma esituselt (välimuselt) on küll aerofoto, kuid tema projektsioon on ortogonaalne ja mõõtkava on kogu ortofoto ulatuses ühesugune. Ortofoto valmistamine nõuab maastiku kõrgusvahede teadmist. Fotokujutis saadakse diferentsiaalse transformeerimisega, kus väga väike foto osa (kuni piksel) transformeeritakse õigesse mõõtkavasse. Esimene ortofotode tehnoloogia toimis maapinna mudeli profiilide mõõtmisega. Kas otse või siis mikroprotsessori kaudu suunati projektorit, mis ribade kaupa projekteerib foto kindlasse mõõtkavasse. Lõpptulemusena need ribad moodustavad uue ortofoto kujutise. Kaasajal valmistatakse ortofotosid, mis digitaalse tehnoloogiaga arvuti kaudu juhitakse projektorid, mis siirdab, suurendab ja pöörab igat aerofoto algosa (pikselit) järejestus õigesse mõõtkavasse ja õigesse asukohta
Eesti Baaskaart • Mõõtkava: digitaalversioonil 1:50 000, trükiversioonil 1:50 000. Baaskaart sisaldab Eesti territooriumi kohta nn "baasinfot", mida on võimalik kasutada geoinfosüsteemide ning mitmesuguste teemakaartide aluseks. Ortofotod ja kaardid Mõõtkava: 1:10 000, asulates 1:2 000. Ortofoto on aerofoto, millelt on kõrvaldatud reljeefist ja pildistamise hetkel aeronegatiivi kaldest tingitud moonutused. • Ortofotokaart on oma olemuselt mõõtkavasse transformeeritud ortofotode mosaiik, mis on vormistatud kaardina (leppemärkide ja kaardiraamiga). 17 • Ortofotol on kujutatud aeropildistuse e. ülelennu hetkel looduses esinenud situatsioon, seega on ortofoto kasutamisel peamine teada, millal toimus ülesvõte. Teine aspekt digitaalse ortofoto või ortofotokaardi kvaliteedi hindamise juures on tema valmistamise meetod - kas foto on valmistatud analoogmeetodil või skaneeritud
i. Tootjateks on: i. Koostaja OÜ ,,Agrimento" ii. EOMap Lõuna 134. Mis on ortofoto? Mis on ortofotokaart? Mis vahe on ortofotol ja ortofotokaardil? Kirjeldage Eesti ala kohta koostatud ortofotosid. a. Ortofoto on aerofoto, millelt on kõrvaldatud reljeef ja pildistamise hetkel aeronegatiivi kaldest tingitud moonutused. b. Ortofotokaart on oma olemuselt mõõtkavasse transformeeritud ortofotode mosaiik, mis on vormistatud kaardina (leppemärgid jne). c. Digitaalsed, analoogsed (fotofilmil, paberil) d. 2 mõõtkavas: i. Hajaasustusega alad 1:10000 ii. Tiheasustusega alad (asulad) 1:2000 e. 2 tüüpi: i. Mustvalged kuni 1998. a. (kaasaarvatud) ii. Värvilised 1999. a. alates f. Eesti põhikaardi nomenklatuuriga 135. Kirjeldage Eesti merekaarte.
(1) Metsakaitse ja Metsauuenduskeskus (edaspidi käesolevas paragrahvis keskus) on valitsusasutus Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas. (2) Keskuse tegevusvaldkonnad on metsa inventeerimise, metsamajandamiskavade koostamise, metsa uuendamise ja kaitse korraldamine ning asjaomaste andmekogude pidamine. (3) Keskuse ülesanded on esitatud põhimääruses, mille kinnitab keskkonnaminister. (4) Keskus osutab järgmisi teenuseid: 1) metsandusalaste aero ja ortofotode müük; 2) metsandusalase kaardimaterjali müük; 3) metsamaa ja kasvava metsa hindamine; 4) metsandusalased teabe ja analüüsiteenused. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud teenuste nimekiri ning teenustasu määrad on esitatud käesoleva seaduse lisas 1. Keskkonnaminister kehtestab määrusega täpsustatud tasumäärad teenuste puhul, mille kohta on lisas 1 esitatud tasu alam ja ülemmäärad. (6) Keskuse direktori nimetab ametisse ja vabastab ametist keskkonnaminister.
annaabi.ee 
