Tallinna Reaalkool Uugla küla atlas 1 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Uugla küla iseloomustus......................................................................................................... 3 Uugla küla geoloogiline ehitus ja pinnavormid........................................................................ 5 Uugla küla Läänemaal. Ortofoto.............................................................................................. 6 Uugla küla põhikaart............................................................................................................... 7 Uugla ajaloolistel kaartidel...................................................................................................... 8 Uugla maanteedekaart.........................................................................
plaane · fotomosaiigid maastikufotod, mis on saadud mitmete järjestikuste fotode kattumisalade ühtseks pildiks monteerimisel. · Satelliitpilt igasugune mustvalge või värvifoto, kus igale värvile vastab teatav kood elektromagnetilisest spektrist · Parandatud foto kaldenurgast tulenevad vead on eemaldatud · Ortofoto maapinnapildid, kust on eemaldatud on perspektiivi aspektid · Ortofotomosaiik järjestikused ortofotod on moneeritud kokku üheks suureks pildiks 2 · Ortofotokaart mõõtkavasse teisendatud ortofotode montaaz koos sellele kantud leppemärkidega Digitaalse ortofoto valmistamise protsess: · digitaalsete algallikate valmistamine · fotode sisemine orienteerimine · fototriangulatsioon · kõrgusmudel valmistamine (DTM ainult maapind, DSM maapind koos obj.)
Andmete kasutamiseks sõlmitakse enamasti litsentsileping Akadeemilistel eesmärkidel on enamasti andmete kasutamine soodsam kui ärilistel eesmärkidel Andmete säilitamine ja hankimine: Paberkandjal(andmete parem visualiseerimine) Digitaalkujul(võimaldab andmeid analüüsida, lihtsamini levitada, kujundada) Digitaalandmete hankimine: Digitaalsed andmebaasid 1 Paberkaartide skaneerimine (ja vektoriseerimine) 2 GPS ja välimõõtmised 3 Satelliidipildid ja ortofotod Andmete esitusviisid: Andmed käivad mingi nähtuse kohta(nt reljeef, maakasutus, elanike arv asulas) Vahetud ruumiandmete mõõtmised käivad "geograafilise punkti" kohta 5 Keerukamad andmed on neist tuletatavad(interpoleerimine, ekstrapoleerimine) tulemus sõltub kasutatavast meetodist ja parameetritest Interpoleerimineebakorrapäraselt või hajusalt asetsevate
esialgne rakendus ette nägi, kuid mõistlik on ka piiri pidada. Töötluse kvaliteet - Andmete transformeerimisel on kaod ja moonutused paratamatud. Raster ja vektorkujul andmete kvaliteediparameetritel on erinev tähendus, mitte kõik vektorandmete puhul relevantne ei kehti sama moodi rasterandmete puhul. 4. Kaugseire andmeallikana, iseloomustage viise, olulisust eri aegadel (ajalooliselt) , ajakulu. Aerofotod, ortofotod. Kaugseireandmed võimaldavad hankida kiiresti informatsiooni ajakriitilistes olukordades, hankida informatsiooni raskesti ligipääsetavate alade kohta, uuendada andmebaase ajakohasema teabega, jälgida muutusi ajas ning tuvastada huvialuseid nähtusi. 5. Generaliseerimise tegurid(võtted), nimetage, iseloomustage mõne sõnaga mõju kujutisele kaardil. Mõõtkava Kaardi otstarve Kaardi teema ja tüüp Kaardi vormistus Territooriumi iseärad
IV Projekti seletuskiri: 1. Maa-ala asukoha skeem, üldiseloomustus, teedevõrk, reljeef, kõlvikuline koosseis, hüdrograafia, jne; 2. Lähteandmete kirjeldus (punktide numbrid, nimetused, koordinaadid, asukohad jms); 3. Instrumentide ja mõõtmisvahendite kirjeldus; 4. GPS mõõtmiste sessioonide tabelid ja skeemid, punktide ringpanoraamid. 2. Aeropildistamine põhikaardi koostamiseks Põhikaart (ortofotod) tuleb koostada eelpool antud 1:50 000 mõõtkavas baaskaardi lehe ulatuses. Selleks on tarvis planeerida aeropildistamine, aerofotode sidumine, fotogramm-meetrilised tööd, ortofotode koostamine mõõtkavas 1:10 000, välikaardistamine ja topograafilise andmebaasi moodustamine. 4 Praktilise töö selle osa seletuskirjas on vajalik pöörata peamine tähelepanu vajalike tööde järgmiste etappide avamisele:
Trükikaart 1:20 000. 20. Fotogramm-meetriaga tegelevad firmad Eestis Eesti kaardikeskus; Maa-ameti fotogramm-meetria osakond (kaardistamine, toormine, haldamine, andmete uuendamine (3 a tagant). , TerraPro. Mis asutus mille eest vastutab? Maa-amet kartograafia fotogramm-meetria alase tegevuse suunamine, korraldamine ja koordineerimine. Nt kui soovin teha fotogramm-meetrilisi töid, selleks tuleb küsida luba Maa-ametist Mida teevad: ortofotod ja kõrgusmudelite koostamine ja uuendamine; digitaalsete aeropildistus materjalide ja ortofotode arhiveerimine; toodetud FGliste andmete metaandmebaasi pidamine; riigihangete läbiviimiseks vajalike fotogramm-meetriliste materjalide ettevalmistus. Ortofotod GSD väga hea 16-24 cm. 21. Pildi orienteerimise elemendid (Fotogramm-meetria õpik) Sisemine orienteerimiseks täpsustatakse esmalt kaamera andmed (joonis 4), millest võetakse parandid
alasid, lehtpuu, sega- ja okasmetsi, samuti ka niiskeid alasid jm. Tavapärasest ortofotost erineb lähi-infrapuna ortofoto värvikanalite poolest, punane värv vahetatakse lähi infrapuna ja sinine punase vastu, roheline jääb samaks. CIR ortofotosid kasutatakse metsanduses, põllumajanduses ja ülikoolides erinevate pindade määramisel. Fotosid uuendatakse küllaltki tihti, Eesti viimased WMS-teenusena kättesaadavad metsanduslikud ortofotod pärinevad aastatest 2014/2015. Joonis 1. CIR Metsanduslik ortofoto (Maa-amet, 2009) 4 2. MAAVARAD 2.1 Uurimine ja planeerimine GIS on ideaalne platform ühendamaks maavarade uurimiseks kasutatavaid andmeid. Maavarade uurimiseks kasutatakse geoloogilisi kaarte, hüperspektraalseid andmeid kui ka multispektraalseid satelliidipilte (ESRI, 2006). GIS andmebaasi loomine aitab valitsusel
kinnistusosakonna teatise või vannutatud maamõõtja või vastavat litsentsi omava isiku poolt esitatud katastriüksuse moodustamise toimiku või muude õigusaktides sätestatud dokumentide alusel või õigusaktis ettenähtud muudel alustel. 13. Mis on katastri aluskaart? katastri aluskaardid - katastri kaartide alusena kasutatavad topograafilist infot sisaldavad kaardid, mis ei kuulu katastri koosseisu. Katastri aluskaardid on Eesti põhikaart, ortofotod ning asulaplaanid. Eesti põhikaardi mõõtkava on 1:10 000. Ortofotode mõõtkava on asulates 1:2000 ja hajaasustusega aladel 1:10 000. Tiheasustusega aladel kasutatakse katastri aluskaardina asulaplaane mõõtkavas 1:500 või 1:2000. 14. Kes ja mille alusel moodustab katastriüksusi? Katastriüksuse moodustamiseks teostab vannutatud maamõõtja või vastavat litsentsi omav isik maaomaniku lihtkirjaliku avalduse alusel katastrimõõdistamised. Vannutatud
(Paldiski meridiaan). See meridiaan vastab rahvusvahelises vööndisüsteemis UTM ja NL-42 34. ja 35. tsooni eraldusmeridiaanile. Y-teljeks on võetud ekvaator. Negatiivsete koordinaatide vätimiseks on X telg nihutatud 500 km lääne suunas. Kaardi mõõtkavaon 1:50000. Moonutused on kõige suuremad 0,9996. See kaart on valmistatud satelliitfotode põhjal, ja satellliidiks on Prantsuse satelliit SPOT, kaugseire andmed on vastuvõetud Rootsis ja seal on valmistatud must-valged ortofotod, mis anti üle Eesti kaardikeskusele, kus need töödeldi ümber ja formeeriti kaardilehed. Selliselt koostati digitaalne andmebaas ja see on olemas terve Eesti territooriumi kohta. Paberkandjale ei ole kõik kaardilehed veel trükitud. Kaart on ettenähtud erialaste andmekaartide aluseks ja digitaalset andmebaasi täiendatakse pidevalt. Reljeef sellele kaardile transformeeriti vanadelt kaartidelt, seetõttu esineb kõrgustes mõnes kohas tõsiseid vigu
graafilistel andmetel. • Näiteks võivad ebakorrektsed atribuudid olla korruste arv = -1 või korterite arv majas = 2000, aga ka vasturääkivad (ehitusaasta=1996 ja remondiaasta=1967). Olulisemad kaardid Eestis Eesti Baaskaart • Mõõtkava: digitaalversioonil 1:50 000, trükiversioonil 1:50 000. Baaskaart sisaldab Eesti territooriumi kohta nn "baasinfot", mida on võimalik kasutada geoinfosüsteemide ning mitmesuguste teemakaartide aluseks. Ortofotod ja kaardid Mõõtkava: 1:10 000, asulates 1:2 000. Ortofoto on aerofoto, millelt on kõrvaldatud reljeefist ja pildistamise hetkel aeronegatiivi kaldest tingitud moonutused. • Ortofotokaart on oma olemuselt mõõtkavasse transformeeritud ortofotode mosaiik, mis on vormistatud kaardina (leppemärkide ja kaardiraamiga). 17 • Ortofotol on kujutatud aeropildistuse e. ülelennu hetkel looduses
· Staatilised kaardid · Metaandmete otsing · Dünaamiline kaardibrauser · Andmete eeltöötlus · Veebi-põhised päringud ja analüüs · Võrguandmete kasutamine Ruumiandmed Eestis · Kaardid: o Eesti Põhikaart o Eesti Baaskaart o Katastri aluskaart o Mullakaart ja mullaandmebaas o Eesti Asustus- ja Haldusjaotus o Muud kaardid o Kitsenduste kaart o Ortofotod · Kaardiserver ühendab endas kõiki Maa-ameti avalikke kaardirakendusi, mida senini on tunutud avalike teenuste nime all ja on kättesaadavad olnud Avalikud Teenused menüüpunkti kaudu. Saadaval on ka teised kaardirakendused. · Kaardiserveri kaudu kasutatavad kaardirakendused: o Maainfo kaardirakendus o Looduskaitse ja Natura 2000 kaardirakendus o WAP teenus o Planeeringute kaardirakendus ja detailplaneeringud
tootmist. c. Vastav riigiasutus - korraldab riiklike teemakaartide tootmist. Teemakaardid peavad baseeruma riiklikel topograafilistel kaartidel. d. Kohalikud omavalitsusüksused korraldavad oma territooriumi kaardistamist ise (linnaplaanid). 126. Nimetage Maaameti tooteid. a. Eesti põhikaart b. Eesti baaskaart c. Eesti mullakaart d. Ortofotod e. Arhiivis olevad kaardid (Mustamäe tee 51) f. Info: www.maaamet.ee <- Kaardid EKSAMIKS!!! 127. Kirjeldage Eesti põhikaarti, selle tootmist ja ajalugu. a. Digitaalkaart mõõtkavas 1:10000 (1 leht katab 5.5x5.5 km) b. Trükitud kaart mõõtkavas: 1:20000 (1 leht katab 10.10x10.5km) c. Ellipsoid: GRS 80 d. Projektsioon: Lambert-Est e. Tasapinnaline ristkoordinaatide süsteem: L-Est f. Faili formaadid:
Aadressiandmete süsteem ETAK o Maa-amet korraldab riiklike topograafiliste (põhi-, baas- ) kaartide tootmist. o Vastav riigiasutus korraldab riiklike teemakaartide tootmist. Teemakaardid baseeruvad riiklikel topograafilistel kaartidel. o Kohalikud omavalitsusüksused korraldavad oma territooriumi kaardistams (linnaplaanid). Eraalgatuslik kaarditootmine. Maa-ameti tooted: Eesti põhikaart, Eesti baaskaart, Eesti mullakaart, Ortofotod, ETAK, X-GIS, Arhiivis olevad kaardid 83. Mis on Eesti põhikaart? Digi 1:10 000, L-Est projektsioonis, Ellipsoid GRS 80, tasapinnaline ristkoordinaatide süsteem L-Est- is, on vektorkujul, rasterkujul ja varsti ka geoandmebaasina. Põhikaardi eesmärgiks on olla ALUSEKS 21 riiklikele teemakaartidele ja ruumiinfot sisaldavatele registritele, digikaardil puudub reljeef
annaabi.ee 
