ristiusu.2 Germaanlaste puhul oli tegemist hõimustruktuuriga ja kristlusesse pöördumised olid iseloomult mitte isiklikud, vaid küsimus otsustati hõimukuningate otsustega. Chlotilde mõjutusel ja oma võimu kindlustamiseks lasi Chlodovech end koos oma malevaga 496.a. ristida.3 Legendi järgi lausus Chlodovechi ristinud Reimsi piiskop Remigus kuningale:" Langeta oma pea! Põleta see, mida oled varem teeninud, teeni seda, mida oled varem põletanud."4 Ta astus ristiusku ortodokse kiriku rituaali järgi ja erines selle poolest teistest barbaritest, läänegootidest, idagootidest, vandaalidest, burgundidest ning langhobardidest, kes olid ariaand. Arianismi pidas aga valitsev kirik ketserluseks. See oli osav poliitiline samm, mis kindlustas Chlodovechile Gallia edasisel vallutamisel roomlastest vaimulikkonna toetuse. Rooma vaimulikud kartsid, et ketserlikud ariaanid võivad kiriku rikkusi ohustada. Sõlas läänegootide Toulouse'i kuningriigi vastu toetas
Kere viibutamine tehakse tõmbe alguses tahaasendisse välja ja alles siis järgneb jalgade ning käte töö. Järgmine oluline samm sõudetehnika arengus oli libiseva pingi üleminek veerevale pingile. Võeti kasutusele tehnika, kus tõmbe alguses töötab aktiivselt kere kuni vertikaalasendi jõudmiseni, edasi jalad ja pärast jalgade sirutamist kere. See tehnikat peeti „ilusaks“ tehnikaks ja levis laialdaselt sõuderingkondades. Sellist sõudetehnikat tuntakse tänapäevani ortodokse 11 tehnika nime all. Selle aluseks oli nagu teistelgi tehnikatel liikumatu pingi tehnika, väljamõtlejaks oli W.B. Woodcate. Sellist sõudetehnikat kirjeldatakse järgnevalt: Ettevalmistuse lõpul lõpevad käte sirutus ja kere etteviibutus ühel ajal. Pea tuleb hoida sirge selja pikendusel. Viga on keha ettelangemine ja etteviskamine. Kuna tõmbe väärtus sõltub
Müütides aga jumalad sugugi ei käitunud eetiliselt. Zenophanes 6.saj leidis, et inimesed on jumalate kohta igast jama kokku valetanud. Sisuliselt hakkas pihta müütide tsensuur. Suhtumine jumalasse ja müüti Käsi peseb kätt- mina austan jumalat ja tema annab mulle midagi vastu. Jumalad eeladis, et neile viiakse läbi rituaale, annetuste toomine ehk loomohverdused. Kr eeka religioon oli vähe formaliseerutid, st reegelid ei olnud nii palju, pigem oli suundumused. Ortodokse mütloloogia puudus. Kreeklased uskusid, et jumalaid ei kottinud, milliseid lugusid neist räägiti. Igas kohas olid omaette lood, ei süstematiseeritud ega ühtlustatud. Poeedid vb natuke ühtlustasid. Poeedis tõlgendasid, mõtleid välja, tsenseeeritakse ja sp ei võetud neid müüte tõepähe. Kreeklased olid religioossed, aga nad ei uskunud tingimata müüte. Vahel nad ei uskunud müüte sp et olidki liiga jumalakartlikud. Jumalad
vakantsuse korral valiti ta pastoriks. Sissesõitnud pastorid ei osanud kohalikku keelt, jätkuvalt oli probleemiks, et pastor ei suutnud talupojaga suhelda. Pietism Vagadusliikumine. Religioosne uuendusliikumine. Euroopa usukonfliktide olukorras luterlus oli suhteliselt ühtne nähtus. Olukorra rahunedes hakkasid ka luterluse sees tekkima mitmesugused erinevad usuvoolud, luterluse ühtsus hakkas aegamööda lagunema. Erinevates piirkondades erinevad olukorrad, alates 17.saj lõpust peale ortodokse luterluse kõrval kaks suuremat konkurenti, pietism ja valgustus. Mõlemad pakkusid konkurentsi ortodoksele luterlusele. Pietism hakkas levima saksa aladel, väga iseloomulik oli see, et püüti tugevdada usu tunnetamist isiklikult, et inimene tunnetaks usku. Pietism levis kõigepealt saksa aladel, pietism polnud ühtne, seal oli erinevaid suundumusi, arengujooni, oluline on see, et tegemist on küllalt elitaarse liikumisega
Nimetatakse vulgata ehk rahvapärane. Ketserlus Jeesuse õpetust oli võimalik erinevalt tõlgendada ja usu küsimustes tekkisid suured vaidlused. Kujunes välja ortodoksne ehk õigeusu tunnistus ja teised kuulutatti väär õpetusteks ehk ketserlus. 4 saj levis ariaaanlus- kristusel on inimlik mitte jumalik loomus. Kujunes germaanlaste peamiseks usuks. 5saj levis monofüsiitlus kristus on läbinisti jumalik. Ortodokse õpetuse järgi olid kristluses lahutamatult seotud nii inimlik kui ka jumalik. Kloostrid Jumala teenimisel peeti inimese tavapärast elu takistuseks. Soovitav oli igapäevastest vajadustest vabaneda. Tekkisid liha suretajad ehk askeedid. Paljud asusid elama üksinduses ja piirasid oma vajadusi minimaalseks. Hereiidid erakud. Mungad. Egiptuses ja väike aasias tekkisid esimesed kloostrid. Claustrum- suletud paik
Esimeseks tagantuksest tulevaks sürrealismi manifestiks on "Sürrealismi perspektiive" (1944 koguteoses Eesti Looming II) tutvustus sürrealismist, mis on kirjutatud nii, et see ei ole paljas ülevaade tendentsidest kirjanduses, vaid see on ka kuulutus. "Ankruketi lõpp on laulu algus" - mingil moel eeskujulik sürrealism. Siin pole vaidlemist, kas see on sürrealism või ei. On küll. Siin on otsest vaimustumist sürrealismi manifestidest ja ortodokse reziimi tuules hakkab looming sündima. *I. Laaban "Autoportree" esindusnäide Laabanist. "ma olen suur segadus rongkäigus" selle kujundi kaudu on ta mingil iseennast vangistanud Täienduseks veel seda, et esikkogu iseloomustab dünaamilisus, keeles tunneme ära keeleuuendusliku põhja (väga tugevalt stiliseeritud haritlaskeel, ta pole mingi suvaline ropendaja) Teine periood on "Rroosi Selaviste" siin on võimalik arutada juba selle üle, kas ei saa
annaabi.ee 
