Tema tervis oli väga halb. Berlioz suri 1869. aastal haigusesse. Looming Berliozi looming oli läbinisti programmiline. Teose läbivale ideele, mille aluseks oli kas kirjandusteos, helilooja oma elu või tema fantastilised nägemused, oli allutatud nii muusika stiil, orkestratsioon kui ka vorm. Ta eksperimenteeris julgelt orkestriga, kuhjates kokku hiigelkoosseise kooridest, solistidest ja pillimeestest. Tema orkestristiili mõjutas suuresti Liszt. Berlioz kirjutas orkestratsiooniõpiku, mis pani aluse 20. sajandi orkestrikäsitlusele. Tuntumad teosed Sümfooniad: ,,Fantastiline" ,,Harold Itaalias" ,,Romeo ja Julia" Ooperid: ,,Benevenuto Cellini" ,,Troojalased" ,,Beatrice ja Benedict" Oratooriumid: ,,Fausti needmine" ,,Kristuse lapsepõlv" ,,Reekviem" ,,Te Deum" http://www.youtube.com/watch
Sümfooniad · 9 sümfooniat - avastas sümfoonia alles 30. eluaasta paiku. · Iseloomustus: ülev, dramaatiline väljendus ning loogiline ja ökonoomne ülesehitus. Helilooja laiendas neis klassikalist orkestrit: puhkpillid (eriti vaskpillid), mis varem pidid eelkõige täiendama orkestri koloriiti, muutusid sestpeale palju tähtsamaks. · 1804 lõi ta oma 3. sümfoonia (Es-duur, op. 55, ,,Kangelassümfoonia"), milles nähakse tema küpse orkestristiili ja samuti kogu 19. sajandi sümfonismi algust. Teine osa on leinamarss, mis esimest korda toob ühte teosesse ehedalt väljendatud traagika. Beethoven oli isepäine geenius, kes eriti elu lõpul ei suutnud kohaneda oma ajastu ja ühiskonnaga. Samal viisil ei sobi ta ka ajaloolaste loodu lahtritesse ja liigitustesse. Ta tõuseb neist kõrgemale ja loob oma ajastu - 19. sajandi esimest veerandit pole liiast nimetada Beethoveni ajastuks.
komponeeris üha vähem. Elu viimane aasta möödus sügavas masenduses, kuna Berliozi tervis oli väga halb ning suri ka ta ainus poeg. LOOMING. Berliozi looming oli läbinisti programmiline. Teose läbivale ideele, mille aluseks oli kas kirjandusteos, helilooja oma elu või tema fantastilised nägemused, oli allutatud nii muusika stiil, orkestratsioon kui vorm. Berlioz eksperimenteeris julgelt orkestriga, kuhjates kokku hiigelkoosseise kooridest, solistidest ja pillimeestest. Tema orkestristiili mõjuas Liszt, kellega Berliozi sidus tihe sõprus. Berliozi kirjutatud orkestratsiooniõpik, mida hiljem täiendas Strauss, pani aluse 20.saj orkestrikäsitlusele. Berliozi tähtsamate teoste hulgas on programmilised sümfooniad ,,Fantastiline" (1830, 5osa), ,,Harold Itaalias"(Byroni-aineline, vioola soolopartii loodud Paganinile), ,,Romeo ja Julia"(koori ja vokaalsolistidega), ooperid ,,Benevenuto Cellini", ,,Troojalased", ,,Beatrice ja Benedict", vokaalsümfoonilised
laadis sümfoonia. Järgnenud aastad lõid tema loomingusse sisulise murrangu: orkestrimuusikasse ilmusid dramaatilised jooned, jõulised karakterid ja väga isikupärane väljenduslaad. See ilmneb ka neil aastail kirjutatud kümnes sümfoonias. Pariisireisi ajal 1778. aastal sai Mozart tellimuse kirjutada sümfoonia, kus ta oli esimest korda võimalus kasutada oma aja kohta suurt sümfooniaorkestrit. Pärast seda ta kammerliku ja meelelahutusliku orkestristiili juurde enam tagasi ei pöördunud. Viimasel elukümnendil Viinis lõi Mozart kõigest kuus sümfooniat: kõik need on mõeldud suurele orkestrile ja neid esitati peateosteba tema suurtel autorikontsertidel, nn akadeemiatel. Neile teostele on iseloomulik jõuline väljendus, napid, kuid teravalt kontrastsed muusikalised kujundid ja nende polüfooniline arendamine. Samuti on need küpsed sümfooniad väga terviklikud: kõik
Beethoveni suurteosed. Samamoodi uskus ta kogu inimkonna vendluse saabumisse, seda usku väljendab 9. sümfoonia viimane osa, milles kõlab koori ja solistide esituses Schilleri ood "Rõõmule". Kui arvestada seda, kuidas Beethoven viimastes helitöödes oma sisimaid tundeid väljendas, on ta siiski hilisemate romantikute eelkäija. 8.1 Muutused klassikalistes vormides, tähendus 19. sajandi muusikale. Beethoveni III sümfoonias nähakse Beethoveni küpse orkestristiili ja 19.sajandi sümfonismi algust. Siitpeale hakkas muutuma sümfooniazanrile iseloomulik dramaturgia ja väljendus. 19 8.2 Sümfoonia ja selle tähenduse muutumine avalikus kontserdielus Näiteks võib tuua Haydni sümfooniad, kus 10 aasta jookusl lakkas sümfoonia olemast lihtne õukondlik meelelahutus, mida tihti mängiti söömingu või seltskondliku vestluse taustaks. 8.3 Vokaalteosed
sujuvama rütmiga, mis hiljem sai aluseks svingile. Svingieelsetelaastateltegutsesjubasuurem aid koosseise,m ism ängisid arranzeeritud m uusikat. Nimetada võib pianist Duke Ellingtoni (1899-1974) ja Fletcher Hendersoni (1898-1952) juhatusel tegutsenud orkestreid. Ellington oli ka kõigi aegade viljakamaid ja mõjukamaid jazziheliloojaid.H endersoniarranzeeringud panid alusesuurtesvingorkestriterepertuaarile.Ta jagas orkestri pilligruppideks ja lõi nende efektse vastandamisega täiesti uue orkestristiili. Tema orkestris mängis tenorsaksofoni Coleman Hawkins (1904-1969),tänu kellelsai"näuguvast" saksofonist tõsiseltvõetav soolopill. Selleks ajaks oli kogu moodne tantsumuusika omandanud jazziliku ilme. Jazzist sai tulus müügiartikkel. Seda kasutasid ära paljud orkestrijuhid eesotsas Paul Whitemaniga (1890 1967),kedareklaam itikui"jazzikuningat"(K ing ofJazz).Tem asuuresorkestrism ängism itu esmaklassilist jazzmuusikut: Bix Beiderbecke, trombonist Jack Teagarden, saksofonist Frank
· Marsilik rütm asendus sujuvama rütmiga, mis hiljem sai aluseks svingile. Nimetada võib pianist Duke Ellingtoni (1899- 1974) ja Fletcher Hendersoni (1898- 1952) juhatusel tegutsenud orkestreid. Ellington oli ka kõigi aegade viljakamaid ja mõjukamaid jazziheliloojaid. Hendersoni arranzeeringud panid aluse suurte sving orkestrite repertuaarile. Ta jagas orkestri pilligruppideks ja lõi nende efektse vastandamisega täiesti uue orkestristiili. Tema orkestris mängis tenorsaksofoni Coleman Hawkins (1904- 1969) , tänu kellel sai "näuguvast" saksofonist tõsiseltvõetav soolopill. Selleks ajaks oli kogu moodne tantsumuusika omandanud jazziliku ilme. Jazzist sai tulus müügiartikkel. Seda kasutasid ära paljud orkestrijuhid eesotsas Paul Whitemaniga (1890- 1967), keda reklaamiti kui "jazzikuningat" (King of Jazz). 1924 aastal tuli Paul Whitemani orkestri saatel esiettekandele George Gershwini "Rhapsody in Blue"
Väga tuntud on tema sonaat cis-moll, mille Ludwig Rellstab ekslikult nimetas „ Kuupaistesonaadiks“, kuna ta arvas seal kuulvat sentimentaalset loodulüürikat. Klaverirepertuaari üheks nõudlikumaks teoseks võib pidada Beethoveni klaverisonaat nr 29-B-duur. Sümfooniad-Viini klassikute hulgas on näha hästi selle zanri muutumist: haydnile 104 sümfooniat, Mozartil 50 ja Beethovenil 9. Tema I ja III sümfooniat nähakse tavaliselt kui ettevalmistust. III sümfoonias nähakse küpse orkestristiili ja ühtlasi kogu 19 sajandi sümfonismi algust. V sümfoonia on Beethoveni heroilise sümfonismi iseloomulikem näide ja tema teostest armastatuim ning kannab nime „Saatussümfonia“ , kuna Beethoveni sõber ja biograaf väitis, et helilooja oli teose algustaktide muusikalist kujundit seletanud sõnadega: „Nõnda koputab saatus uksele“. IX sümfoonia valmis tema elutöö kokkuvõttena. Teos kestab kuskil 70 minutit. Teose põhiideena võib näha saatuse ja rõõmu vastandumist.
annaabi.ee 
