Vioola ehk altviiul http://www.youtube.com/watch?v=CBIZfkkuOuo · Vioola ehk altviiul on viiulist veidi suurem neljakeeleline keelpill. · Viiuliga võrreldes kõlab tema hääl madalamalt ning on mahedam ja sumedam. Vioolat kasutatakse: soolopillina, · ansamblipillina, · kui ka orkestripillina. · Vioolat mängitakse nagu viiulit: parema käega tõmmatakse poognaga üle keelte, pannes need võnkudes helisema. · Helikõrgust muudetakse võnkuva keele vajutamisega vastu sõrmlauda vasaku käe abil. Tuntud vioolamängijaid: · Paul Hindemith 18951963 Saksa helilooja ja dirigent · John Davies Cale sündinud 1942 Suurbritannias · Väheseid muusikateoseid, kus vioolale on kirjutatud oluline osa, on Berliozi sümfoonia "Harold Itaalias"
Saksofon Mis on saksofon ? Saksofon on puhkpuupill, mille konstrueeris belglane Adlophe Sax 19. sajandi keskel klarneti eeskujul. Saksofoni kasutatakse rohkem soolo- kui orkestripillina. Saksofon Saksofon on instrument, mis ei oma aastasadade pikkust kujunemislugu. Tema leiutamine Adolph Saxi poolt on aga sedavõrd märkimisväärne fakt, et peaaegu kõik käsitlevate kogude autorid on pidanud vajalikuks sellest mõne sõna kirja panna. Saksofoni hind Alto Saxophone P.Weingrill Eb proffessional Alto Saxophone Needle springs Articulated left hand table Natural cork Original mother-of-pearl HIND: 25900 Kasutatud kirjandus ://et.wikipedia.org/wiki/Saksofon
Saksofon Mis on saksofon ? Saksofon on puhkpuupill, mille konstrueeris belglane Adlophe Sax 19. sajandi keskel klarneti eeskujul. Saksofoni kasutatakse rohkem soolo- kui orkestripillina. Saksofon Saksofon on instrument, mis ei oma aastasadade pikkust kujunemislugu. Tema leiutamine Adolph Saxi poolt on aga sedavõrd märkimisväärne fakt, et peaaegu kõik käsitlevate kogude autorid on pidanud vajalikuks sellest mõne sõna kirja panna. Saksofoni hind Alto Saxophone P.Weingrill Eb proffessional Alto Saxophone Needle springs Articulated left hand table Natural cork Original mother-of-pearl HIND: 25900 Kasutatud kirjandus ://et.wikipedia.org/wiki/Saksofon
SAKSOFON Saksofon on puupuhkpill. Saksofoni kasutatakse rohkem soolo- kui orkestripillina. Saksofoni perekonnas on sopransaksofon,altsaksofon, tenorsaksofon, baritonsaksofon, bass-saksofon. Saksofon leiutati 28. juunil 1846. Patenteeris belglane Adolphe sax. Saksofon on tehtud metallist. Saksofoni torul on 20-23 auku, mis on kaetud klapisüsteemiga. Saksofoni on kõige kergem ära tunda kuju järgi: enamasti on ta toru keeratud U- kujuliselt üles. Siiski eristub teistest sopransaksofon, mis on enamasti sirge nagu klarnet või oboe. Saksofon on väga mitmekülgne
youtube.com/watch?v=ONrOhMW7y4s Metsasarv Metsasarv on vaskpuhkpill. Metsasarve otsene eelkäija oli jahisarv, mille särav kõla sarnanes trompeti omale. Ajapikku muutus sarve huuliku ja kõlalehtri ehitus ning pilli tämber omandas pehmema värvingu . http://www.youtube.com/watch?v=Yc2P3kd6-94 Puupuhkpillid , Saksofon Saksofon on puupuhkpill, mille konstrueeris belglane Adolphe Sax 19. sajandi keskel klarneti eeskujul. Saksofoni kasutatakse rohkem soolo- kui orkestripillina. http://www.youtube.com/watch?v=QnWajPRQmSc Klarnet Klarnet on puupuhkpill. Tänapäeva orkestrimuusikas kasutatakse kõige sagedamini in B ja in A klarneteid ning vähemal määral bassklarnetit. In B ja in A tähendavad seda, et klarnet on pill, mille helid ei kõla sellelt kõrguselt, nagu nad noodipildis paistavad - transponeeriv muusikainstrument http://www.youtube.com/watch?v=85LEmAMv1Dc Puupuhkpillid Vaskpuhkpillid Ø Saksofon Ø
Harfi mängitakse istudes, nii et pill toetub mängija õlale. Vasaku käega mängitakse madalamaid, parema käega mängitakse kõrgemaid keeli ning heli järelkõla summutatakse vajadusel peopesaga. Pilli jala sees on 7 pedaaliga mehanism. Iga pedaaliga saab kõrgendada talle vastavat Ühte oktaavi seitsmest helist (keelest) pool- või täistooni võrra. Harfil on meeldiv, õrn kõla. Harfi kasutatakse nii soolo- kui ka orkestripillina. Tänapäeva harfil on 47 keelt, mis on häälestatud nagu klaveri valgete klahvide rida. Kõik c-keeled on värvilt punased, f-keeled aga sinised. Värvilised keeled aitavad mängijal oma pillil paremini orienteeruda. Harfi heliulatus on peaaegu sama suur kui klaveril. Lauto on näppekeelpillide hulka kuuluv keelpill, mis jõudis Euroopasse araabia kultuurist. Renessansiajastul (15.17. sajandil) oli lauto üks enamkasutatavaid instrumente. 18
sajandi keskpaiku arvatavalt Prantsusmaal. Tema sünniga seostatakse Hotteterrede perekonda, kuhu kuulus põlvkondade kaupa muusikuid ja pillimeistreid. Oboe otseseks eelkäijaks võib pidada juba vanades kultuurides tuntud salmeist välja arenenud pommerit, mis oli aga intensiivsema kõlaga. Räägitakse, et Louis XIV olevat keelanud oma õukonnas valjuhäälsete salmeide mängimise ning eelistanud nendele oboesid. Oboe oli ka esimene puupuhkpill, mida hakati käsutama orkestripillina. Oboest sai pärast salmeid sõjaväeorkestrite peamine meloodiapill.
Klavessiin koosneb jalgadel seisvast linnutiivakujulisest kõlakorpusest ja tihti ka manuaalist. Igale klahvile vastab üks keel. Kui klahv alla vajutada, tõmbab keelt mehhanism, mille otsas on sulerootsust naastuke. seetõttu on pilli kõla järsk, terav ja lühike. Dünaamilised võimalused on piiratud kuna kõlatugevus ei sõltu sõrmelöögi tugevusest. Kõla poolest on klavessiin võrreldud harfi ja kandlega. Klavessiini kasutatakse nii soolo- kui ka orkestripillina. Orel Orel on üks vanimaid pille, selle eelkäijaks võib pidada paaniflööti ja torupille. see on ka suurim ja keerukaima konstruktsiooniga muusikainstrument. Kuna iga orel on ehitatud kindla ruum jaoks, erinevad pillid nii kuju kui ka suuruse poolest. Oreli heli tekib õhusamba liikumisel viledes. Õhu paneb liikuma õhuseadeldis , pumpab elektrimootor õhu läbi õhukanalite ja –kastide viledesse. Oreli viled valmistatakse metallist või puust, ehitusviisi järgi jagunevad need
Tänu suurtele tehnilistele võimalustele, kaunile tämbrile, suurele diapasoonile (üle kolme ja poole oktaavi) ning kõige nõrgemast piano pianissimost küllaltki tugeva forteni ulatuvale dünaamikale on klarnet pilliks, millele orkestris võib usaldada küllaltki vastutusrikkaid ülesandeid. Klarnet on ühekordse lesthuulikuga puupill. Kaasaegse klarneti leiutas 1690. aastate paiku meister J. C. Denner, kellel on suuri teeneid ka flöödi, oboe ja fagoti tehnilisel täiustamisel. Orkestripillina hakati teda kasutama alles XIX sajandi algul. Klarneti toru on valmistatud mustast puust või mõnest teatavast tehismaterjalist, eboniidist. Toru pikkus on kuni 68 cm. Toru algab peenema nokataolise osaga, millele kinnitatakse ühekordne lesthuulik. Klarnet on silindrilise, mitte koonilise toruga lesthuulikpill. Klarneti mänguulatus on e-a3. Noodid kirjutatakse viiulivõtmes. Klarnetit on raske mängida paljude märkidega helistikes. Klarneteid ehitatakse kahes suuruses – A ja B. B-
tantse. Barokiajastul toimus muusikas mitmeid suuri muutusi. Olulisim neist oli kompositsioonitehnikas, kus polüfoonia asendus monoodiaga, aga märkimisväärne muutus oli ka see, et meloodia kõrval sai väga oluliseks väljendusvahendiks harmoonia. Barokiajastul tekkisid uued zanrid, näiteks ooper ja oraatorium ning osades zanrites, nagu kantaat ja sonaat, toimusid olulised uuendused. Instrumentaalmuusikas kerkis esile viiul nii soolo- kui orkestripillina ja tekkisid esimesed orkestrid. Sellised tähtsad uuendused ja arengud tõestavad, et barokiajastu tõesti oli uuenduste ning vokaal- ja instrumentaalmuusika väljakujunemise ajastu.
trompet) või kolm pöördventiili (saksa trompet). Iga alla vajutatud ventiil suurendab õhujoa pikkust, seega madaldab helikõrgust. Trompet on kasutusel mitmetes muusikaliikides, kaasa arvatud klassikalises muusikas ja dzässis. Muusikut, kes mängib trompetit, nimetatakse trompetimängijaks või trompetistiks. SAKSOFON Saksofon on puupuhkpill, mille konstrueeris belglane Adolphe Sax 19. sajandi keskel klarneti eeskujul. Saksofoni kasutatakse rohkem soolo- kui orkestripillina. Saksofoni perekonnas on sopransaksofon, altsaksofon, tenorsaksofon, baritonsaksofon, bass-saksofon. TROMBOON Tromboon on vaskpuhkpill. Sõna "tromboon" pärineb itaalia keelest (trombone), kus tromba tähendab trompetit ja lõpp "oon" suurt. Trombooni toru on umbes kolme meetri pikkune ja väheste keerdudega. Ehituse kõige iseloomulikum osa on U-taoline liuglev toru kuliss. Seda edasi-tagasi liigutades saab muuta pilli toru pikkust, seega ka helikõrgusi
annaabi.ee 
