geomeetrliste vormidega (1907. Aasta näitus Prantsusmaal). · Picasso stiliseeris klassitsismi (Ingres) ja baroki (Velazquez) maale. Neoklassitsismi tunnusjooned muusikas · Neoklassitsism sai muusikas alguse 1920.ndatel aastatel mõtteviisina, mille iseloomulikeks joonteks võrreldes hilisromantistliku, ekspressionistliku või impressionistliku muusikaga on harmoonia ja orkestratsiooni (heliteose seadmine teatud orkestrikoosseisule, orkestriseade) lihtsustumine (loobutakse romantismi tundelisusest, impressionistlikust kõlakoloriidist). · Väärtustatakse selget meloodilist joonist. · Vormi sas on eeskujuks klassikaliselt väljapeetud ülesehitus. · Rütmiline motoorsus · Omal kohal on ka vaimukus, paroodia, iroonia, grotesk. · Stilisatsioonid Heliloojad · Igor Stravinski Looming · Igor Stravinski tähtsus 20. sajandi muusika kujunemisesloos on erakordselt suur. Tema
,,Võlumandariin". Muusika hoogsa energia ja eredate rütmikujundite poolest on viimast võrreldud Stravinski ,,Petruska" ja ,,Kevadpühitsusega". Bartóki instrumentaalmuusika filosoofilisem ja enimesitatud osa on kirjutatud hilisel loomeperioodil, mis hõlmab helilooja 10 viimast eluaastat. Ta on loonud nii kammermuusikat kui ka instrumentaalkontserte, ent populaarseim tema instrumentaalteostest on 1943. aastal loodud Orkestrikontsert. Teos on kirjutatud suurele orkestrikoosseisule ning orkestripartiide keerukus seab mängijatele suuri nõudmisi. Bartók on paljude folkloorialaste uusimuste autor ning osa neist on valminud koostöös teise väljapaistva Ungari helilooja Zoltán Kodáliga. Dmitri Sostakovits (1906-1975) Sostakovits õppis klaverit ja kompositsiooni Peterburi konservatooriumis. Juba oma lõputöö, 1. sümfooniaga äratas ta tähelepanu nii Vene kui ka lääne muusikaringkondades. Kuni 1930
saj lõpp Napoli ooperikoolkond - kõrge laulukultuur, meesosad kastraatlauljatele, -Napoli koolkonna hinnatuim helilooja Alessandro Scarlatti, lõi üle 100 ooperi 7. Kirjelda barokkorkestrit! -17 saj ansamblid, sest pille sai kokku häälestada. -Orkestreid oli vaja vastuvõttudeks, ballideks, mängiti ka lossikirikus ja õukonnateatris. Orkestrid olid ka ooperimajade ja teiste teatrite , suuremate kirikute juures. -Barokktrio oli aluseks orkestrikoosseisule -pille lisati vastavalt ruumi suurusele ja kõlataotlusele -meloodiahääli mängiti paljude viiulitega, oli vaja täitehääli -kujunses Itaalia orkester, milles oli juhtivaks kaks võrdse tähtsusega viiulirühma, harmooniatäiteks vioola(d), vundamendiks tsello, kontrabass, fagott ja mitu harmooniapilli. -selline orkestri tüüp levis Euroopas 18.saj 8. Loe läbi tekst lk.136 -137!
Itaalias olid nendeks enamasti viiulid, teised levinumad olid oboe ja plokkflööt . Pille lisati vastavalt ruumi suurusele. Meloodiahääli võidi mängida paljude viiulitega ning dubleerida ka puhkpillidega. Barokktrio oli aluseks ka suurematele ansamblitele ja Itaalias tüüpilisele orkestrikoosseisule. → Nii kujuneski hilisbarokile tüüpiline neljahäälne ITAALIA ORKESTER juhtivaks kaks võrdse tähendusega viuulirühma , harmooniatäiteks vioola(d) vundamendiks basso continuo , mida mängiti vajadusel mitme pilliga (tšello,
mängis linna saalides, kohvikutes ja väljakutel. Samalaadsed koosseisud barokstiili vokaalmuusikaga, aga samuti vokaalmuusikale iseloomulik meloodika ning improvisatsioonilised kaunistused tulid varsti üle ka pillimuusikasse. Itaalia küpses barokkmuusikas oli kõige tavalisemaks pilliansambliks barokktrio, mille koosseisus on kaks meloodiapilli ja basso continuo. Barokktrio oli aluseks ka suurematele ansamblitele ja Itaalias tüüpilisele orkestrikoosseisule. Üks zanritest, mis barokiajastul arenes, oli sonaat. Sonaadiks nimetati ansamblile loodud teost. Sonaat võis olla nii kiriku- kui kammermuusikateos. 1700. aasta paiku kujuneski välja kaks põhilist sonaaditüüpi: kirikusonaat ja kammersonaat. Selget vahet kahe sonaaditüübi vahel siiski pole: sagedasti on mõlema jooned segunenud ja kirikusonaadilik ülesehitus pole tingimata märgiks, et see teos oli mõeldud kiriku jaoks. Sonaadi paralleelvormiks on kontsert
) ka orkestrimuus.t. Orkestreid võis kohata eelkõige õukondades, lossikirikus, õukonnateatrites, ooperimajades ja linnade teenistuses. Kõige tavalisemaks pilliansambliks kujunes barokktrio (trio tähendab kolme partiid, mitte 3 pilli), mille koosseisus oli kaks meloodiapilli ja basso continuo. Kaks meloodiapilli on sellises trios võrdse tähtsusega. Barokktrio oli aluseks ka suurematele ansamblitele ja Itaalias tüüpilisele orkestrikoosseisule. Hilisbarokile kujunes tüüpiliseks neljahäälne itaalia orkester, milles on juhtivaks kaks võrdse tähtsusega viiulirühma, harmooniatäiteks vioola ja ja vundamendiks basso continuo, mida mängiti vastavalt vajadusele päris mitme pilliga. Barokiajal loodi esimesed mitmeosalised instrumentaalteosed, ajastule eriti iseloomulikeks kujunesid concerto grosso ja süit. 1.5.1. Süit Süit eri karaktereis tantsude, aga ka lihtsalt instrumentaalpalade tsükkel
arranžeeringud telliti Mutsu andmetel kirjastustelt Chappell, Peter Maurice, Campbell & Connelly, Keith Prowse, Lawrence Wright, Feldman, Francis, Day & Hunter ja muidugi Esto-Muusika. Siia loetelusse lisandusid veel eelmainitud filmiühingute kaudu saadud noodid. Nimetatud kirjastuste kaudu jõudiski 1930. aastate algupoolel meie orkestriteni enamik tolle- aegseid uudispalu. Need olid orkestreeritud kommertsmuusika põhimõttel nn ortofoonilise orkestratsioonina, mis on seatud küll suurele orkestrikoosseisule, kuid hääled jagatud sellise arvestusega, et kõlaksid hästi ka väiksema koosseisuga, nii et puuduv(ad) hääl(ed) ei ohustanud oluliselt orkestri mängu kvaliteeti. 245 Võimalik, et esimese eestimaise moodsamas stiilis fokstroti “Chocolate Babies” kirjutas tuntud pianist Vladimir Padva koostöös teise tuntud muusiku Ludvig Juhiga (B.T. “Eesti fox, boston ja tango”. Uudisleht 1928, 2.09). Sama ajakirjanik jätkab, toetudes V
annaabi.ee 
