Hilisromantism tekkis 19. Saj. II poole kõrgromantismi järellainetusena. Kirjutati suurtele orkestrikoosseisudele, teosed olid pikad. Teoste programm oli pigem ideelis-filosoofiline kui jutustav. Tekkis 19.-20. Saj vahetusel Saksamaal ja Austrias. Gustav Mahler ( Austria helilooja ) Juut Pärit Böömimaalt (Austria-Ungari tol ajal, praegu Tsehhi Peres oli palju lapsi, majanduslikult vähekindlustatud lapsepõlv mis põhjustas alandust. Erialase koolituse sai Viini konservatooriumis, kuid tuntust kogus enne maineka dirigendina. Muusikadirektor Viini Õukonnaooperis.
Hilisromantism Liisbeth Salutee, Mari-liis Viisimaa, Jonas Jaansoo, Anna-Liisa Pill Saue Gümnaasium 12 A Hilisromantismist üldiselt Tekkis 19. sajandi teisel poolel kõrgromantismi järellainetusena Kõige mõjuvõimsam Austrias ja Saksamaal Teosed olid pikad ja kirjutatud suurtele orkestrikoosseisudele Harmoonia oli ebapüsiv ja rohkete kromatismidega Teoste programm oli ideelisfilosoofiline Hilisromantism on aluseks hiljem tekkinud ekspressionismile muusika 20 sajandi alguse muusika tugevalt seotud 19 sajandiga Jagatakse kahte suunda : 1.klassikalistel traditsioonidel tuginev 2.kõla ja vormiuuendustel põhinev suund
Klavessiin, orel, lauto, viiul 2. Basso continuo – katkematu bassihääl, saadab meloodiat ja sellele on ehitatud harmooniaakordid (generaalbass → sellest tuleb ka teadmine, et barokiajastut kutsuti generaalbassi ajastuks). Tšello, viola da gamba, fagott, violiin. Itaalia omaaegne kuulsaim orkestrijuht – Arcagelo Corelli Barokktrio oli aluseks suurematele ansamblitele + Itaalias tüüpilistele orkestrikoosseisudele Neljahäälse itaalia orkestri teke Corelli pani aluse ka sonaadi ülesehitusele! Sonaat 1. Kirikusonaat (triosonaat) – 4 osa, aegl-kiire-aegl-kiire 2. Kammersonaat – alguses aeglane sissejuhatus, järgnevad tantsulised osad, 2-3 osa Kandis ette barokktrio. Kesk- Euroopa väljapaistvaim viiuldaja – H. I. F. Biber (olemuselt oma ajastust ees) Sonaadi paralleelvorm – kontsert 1. Mitmekooriline kontsert – barokktrio vs. orkester/suurem koosseis. 2-3
vabastati ta konservatooriumis klaveritundidest tema andekuse tõttu. 1859 aastal asus Pjotr õppima Vene Muusikaühingu hiljuti avatud muusikaklassi. Kaks aastat hiljem, olles juba kohtuministeeriumi ametnik, tegi ta avalduse muusikaühingu direktsioonile, et astuda peatselt avatavasse Peterburi konservatooriumisse. Kuna Tsaikovski oli väga pühendudnud õpilane, usaldas õpetaja Anton Rubinstein talle harmooniaklassi tundide andmise. 1863-1864 orkestreeris Tsaikovski kõige erinevamatele orkestrikoosseisudele nii teiste autorite kui ka enda kirjutatud teoseid. Samal õppeaastal kirjutas ta suurele sümfooniaorkestrile muusikapala ,,Roomlased Colosseumis", tegi orkestreeringu Beethoveni Kreutzeri sonaadi esimesele osale ja kahele variatsioonile Schumanni sümfoonilistest etüüdidest. Tsaikovski töökust ja innukust hinnati konservatooriumi lõpetades vabakunstniku nimetuse ja hõbemedaliga. Kolm kuud hiljem pidi ta aga lugema helilooja Cesar Cui avaldust, mis teda väga haavas
muusikute rühm). Instrumentaalmuusika muutus iseseisvaks ja väga oluliseks žanriks. Varem oli tähtsamal kohal vokaalmuusika, pille mängiti laulude saateks või tantsumuusikaks, iseseisvaid instrumentaalteoseid kirjutati vähe. Barokiajastul loodi järjest enam teoseid soolopillidele ja väikestele ansamblitele. Neid mängiti õukondades, kirikuis ja linnakodanike kodudes. Üha rohkem hakati looma teoseid suurtele orkestrikoosseisudele. Orkestrid esinesid õukondlikel pidustustel, suurte pühade aegu kirikutes, ooperi- ja teatrimajades, linnaväljakutel ja parkides. Muusikažanrid Vokaalmuusika Vokaalmuusika oli endiselt tähtsal kohal, aga varasemale ansamblilaulule hakati eelistama instrumentaalsaatega soololaulu. Soololaul tõstab esile meloodia, mis sellel ajastul muutus oluliseks. Samuti muutub arusaadavamaks laulu tekst, sest renessansiaegses mitmehäälses laulus
Filharmoonia kammerkoor jt) STIIL TUNTUMAD HELILOOJAD KONSEPTSIOON HILISROMANTISM Anton Bruckner (1824-1896) Tekkis 19. saj II poole kõrgromantismi järellainetusena. Tekkis 19. 20. saj vahetusel Gustav Mahler (1860-1911) Kirjutati suurtele orkestrikoosseisudele, teosed olid pikad, harmoonia oli rohkete Saksamaal ja Austrias. Richard Strauss (1864-1949) kromantismidega ja ebapüsiv, tonaalsuse mõiste hakkas kaduma. Teoste programm oli pigem ideelis-filosoofiline kui kirjanduslik. IMPRESSIONISM Claude Debussy (1862 -1918) Stiili nimetus pärit 1874. a-st kujutavast kunstist (impressioon mulje). Tekkis 19. 20
Orkestrid olid ka ooperimajade ja teiste teatrite, samuti suuremate kirikute juures. 18. Sajandi algul hakkasid tekkima tudengite jha linnakodanike muusiakühigud ning nendegi juurde kuulus enamasti orkester, mis mängis linna saalides, kohvikutes ja väljakutel. Barokktrio barokkmuuika kõige tavalisem pilliansambel, mis koosnes kahest meloodiapillist ja basso continuost. See on aluseks ka suurematele ansamblitele ja Itaalias tüüpikisele orkestrikoosseisudele. Nii kujuneski hilisbarokile tüüpiline itaalia orkester, milles juhtivaks kaks võrdse tähtsusega viiulirühma, harmooniatäiteks vioolad ja vundamendiks basso continuo, mida mängiti vastavalt vajadusel mitme pillliga tsello, kontrabass, fagott ja mitu harmooniapilli. Sonaat ei kujutanud endast sialgu mingi kindlat vormi: ta oli lihtsalt instrumentaalteos, mis koosnes algul mitmest erineva karakteriga lõigust, hiljem mitmest iseseisvast osast. Sonaat
õukonateatris. Orkestrid olid ka ooperimajade ja teiste teatrite, samuti suuremate kirikute juures. 18. Sajandi algul hakkasid tekkima tudengite jha linnakodanike muusiakühigud ning nendegi juurde kuulus enamasti orkester, mis mängis linna saalides, kohvikutes ja väljakutel. Barokktrio barokkmuuika kõige tavalisem pilliansambel, mis koosnes kahest meloodiapillist ja basso continuost. See on aluseks ka suurematele ansamblitele ja Itaalias tüüpikisele orkestrikoosseisudele. Nii kujuneski hilisbarokile tüüpiline itaalia orkester, milles juhtivaks kaks võrdse tähtsusega viiulirühma, harmooniatäiteks vioolad ja vundamendiks basso continuo, mida mängiti vastavalt vajadusel mitme pillliga tsello, kontrabass, fagott ja mitu harmooniapilli. Sonaat ei kujutanud endast sialgu mingi kindlat vormi: ta oli lihtsalt instrumentaalteos, mis koosnes algul mitmest erineva karakteriga lõigust, hiljem mitmest iseseisvast osast
annaabi.ee 
