,,Teejuht noortele orkestri juurde" ,,The Young Person's Guide to the Orchestra" Britteni teos on spetsiaalselt loodud pedagoogilisel eesmärgil, tekitamaks huvi noorte hulgas orkestrimuusika vastu Pillide tutvustamine oli kavalalt seatud: algul erinevad pilligrupid, siis 13 soolovariatsiooni, seejärel erinevates registrites, ning lõpuks põimuvad kõik pillid teost lõpetavasse fuugasse Seda teost on nimetatud ka orkestreerimise entsüklopeediaks Video teosest http://www.youtube.com/watch?v=4vbvhU22uAM
sajandil. Ta uuendas väga julgelt rütmi, harmooniat ja meloodiat ning pälvis nii mõnigi kord sellega kuulajate pahameele. Ta sündis Ukrainas mõisavalitseja peres. Klaverit hakkas ta õppima 5-aastaselt ema juhendamisel. Selles vanuses lõi ka ta oma esimesed lühiteosed marsid ja tantsud. Kodus sai ta ka alghariduse. Paar suve nende kodus elanud muusikaüliõpilane R. Glier õpetas Sergeile muusikateooriat, harmooniat ja orkestreerimise põhimõtteid. Käinud Moskvas ooperiteatris, lõi ta oma esimesed ooperid "Hiid" ja "Kõrbesaar". 13 aasta vanusena läks Prokofjev Peterburi konservatooriumi katsetele, kaasas hulk omaloomingut. 5 aastat hiljem lõpetas ta sama kooli kompositsiooniklassi. Klaveriklassi parima lõpetajana 5 aastat hiljem sai ta Rubinsteini-nimelise preemia kontsertklaveri. Peale 1917. aastal toimunud Oktoobrirevolutsiooni lahkus Prokofjev kodumaalt. Ta andis kontserte Jaapanis ja Ameerikas
Tema loomingusse kuuluvad 8 ooperit, 7 balletti, 7 sümfooniat, 5 klaverikontserti, 2 viiulikontserti, 2 tsellokontserti ning ka lühemaid teoseid, rääkimata klaveripaladest. Klaverit hakkas Prokofjev õppima 5-aastaselt ema juhendamisel. Selles vanuses lõi ka ta oma esimesed lühiteosed marsid ja tantsud. Kodus sai ta ka alghariduse. Paar suve nende kodus elanud muusikaüliõpilane R. Glier õpetas Sergeile muusikateooriat, harmooniat ja orkestreerimise põhimõtteid. Käinud Moskvas ooperiteatris, lõi ta oma esimesed ooperid "Hiid" ja "Kõrbesaar". Peale 1917. aastal toimunud Oktoobrirevolutsiooni lahkus Prokofjev kodumaalt. Ta andis kontserte Jaapanis ja Ameerikas. Sel perioodil valmis ka helilooja üks tuntumaid oopereid: "Armastus kolme apelsini vastu" jm. lavateosed, ka kirjutas ta sümfooniaid, romansse ja klaverimuusikat. Pikka aega viibis Prokofjev Prantsusmaal.
Nad kohtusid ise alles 1870. aastal Roomas ja kui Grieg Lisztile esimest korda külla läks, siis nad vaatasid koos üle Griegi viiuli sonaadi nr.1, mis meeldis Lisztile väga. Juba järgmisel külaskäigul tutvustas G. Lisztile oma klaverikontserti ning Liszti vaimustus järjest kasvas. Ta andis noorukile paar õppetundi orkestreerimise kohta ning julgustas teda muusikaga edasi tegelema. 1876.aastal kirjutas Grieg tema jaoks üsnagi kõrvalise tähtsuseta muusikat Henrik Ibseni värssdraama Peer Gynt'i jaoks, mis oli tellitud autori poolt. Väga paljud palad ja orkestri süidid said väga populaarseks sellest kogumist. 1886.aastal kohtus Grieg Pjotr Tsaikovskiga, kes väga hindas Griegi muusikat. Ta kiitis tema teosed nende ilu, originaalsuse ja soojuse poolest. Kuid aasta varem oli Grieg juba
jt), klaverikontsert, tromboonikontsert, sümfoonilised avamängud; Romansse (ca 80), kammermuusikat, rahvalauluseadeid, koorilaule 2)pedagoog, 37 aastat Peterburi konservatooriumi professor. Õpetanud mitu põlvkonda vene heliloojaid ja teiste rahvuste heliloojaid, eesti heliloojatest on Rimski-Korsakovi juures õppinud Mart Saar, Mihkel Lüdig, Artur Kapp, Artur Lemba, Rudolf Tobias; 3)teoreetik, harmoonia õpiku ja orkestreerimise õpiku autor; 4)dirigent Peterburi Õuekapellis; 5)rahvaviiside koguja, süstematiseerija ja kogumike koostaja ning väljaandja; 6)muusikaelu organisaator *** 70.aastatel ,,Võimas rühm" faktiliselt lagunes, igaüks oli leidnud oma tee või läbi elanud sügava hingelise kriisi nagu Mussorgski. Rimski-Korsakov aga võttis vastu professorikoha Peterburi konservatooriumis. P.Tsaikovski looming ongi nende kahe suuna vahel. Ta loomingus on
juubelipidustuste kawa täna volikogus. (20. juuli, 1934. a.). Wõru Teataja, lk 3. 20 ,,Kandle" saalis. Esinemine läks hästi ja pälvis suure ovatsiooni. Lugu ise jäi veel pikemaks ajaks meie repertuaari. Pärast esiettekannet andsime otse laval noodi viimasele lehele oma allkirja." Neumann kirjeldas aga E. Tamme järgmiselt: ,,Iseloomult heasüdamlik, muheda olemisega, hästi seltsiv, selle kõrval aga suure töökusega orkestreerimise alal, samal ajal olles sügavate teadmistega pedagoog, oskas E. Tamm oma orkestrit siduda tugevaks tervikuks, oskas valida sobivaid kandidaate orkestrisse ja neid kiiresti välja õpetada."55 Võru linna 150. aastapäeva puhul anti välja ka Wõru Teataja tavapärasest mahukamana (12 lehekülge) ning värvilisel kujul. Eeldati, et see jääb perekondadesse aastakümneteks. Erinumber sisaldas teiste seas Võru linna sünnilugu, palju reklaami.56 Lehes on
džässilikku repertuaari väga vähe 246 , teiseks toodi seal ära vaid meloodia koos tähtharmoo- niaga, orkestrid vajasid aga seadeid. Kümnendi lõpupoole, kui peale kasvas uus põlvkond muusikuid, tekkisid juba ka arvestatavad arranžeerijad, nagu Priit Veebel ja Hans Speek, hiljem Boris Kõrver, mis muutis orkestrid juba tunduvalt huvitavamaks ja omanäolisemaks. Probleemi aktuaalsust näitab seik, et Boris Kõrver tõlkis kümnendi lõpul omal initsiatiivil eesti keelde Sid Phillipsi orkestreerimise õpiku “Course of Modern Orchestration” 247 (Arike 1966: 5). Selle kohta, kas tema tõlge ka kuidagi paljundati või muul moel teistele kasutatav oli, andmed puuduvad. Kahjuks on sõjakeerises kaduma läinud suurem osa parimate sõjaeelsete eesti džässorkestrite seadeid; need vähesed, mis sõjatulest pääsesid, on nüüdseks valdavalt aeg hävitanud 248 . Seega on bilanss kurb – säilinud on üks lugu (“Sind”) 249 helikandjal ja mõned seaded V. Ojakääru
annaabi.ee 
