IVAN SERGEJEVITS TURGENEV (09.11.1818.a Orjol 03.09.1883.a. Bougival, Pariisi lähistel; maetud Peterburis) Vene kirjanik. Ema V.P Lutovinova; isa S.N. Turgenev, ohvitser. Lapsepõlve veetis Tutgenev ema mõisas Spasskoje-Lutovinovo külas Orlovi kubermangus, kus "aadlipesa" kultuur oli rabavas kontrastis pärisorjusliku ülekohtuga. 1833.a. astus Moskva ülikooli, aasta pärast läks üle Peterburi ülikooli filosoofia teaduskonda. Esimene meieni jõudnud Turgenevi teos on dramaatiline poeem "Sein". (Kirjutatud 1834, avaldatud 1913
rändhõimude laastamistest puutumata ja seepärast arenes sealmail edukalt kunstkäsitöö. XVIII sajandist alates ei tekkinud sinna kanti ka suuri tööstuskeskusi, niisiis säilisid rahvale omane eluolu ja kultuuri terviklikkus. Just sellepärast jäi püsima põhjapiirkondade rõivastele omane rahvuslik eripära: seal puudusid välised mõjutused. Lõunapoolsete alade (Rjazan, Tuula, Tambov, Voronez, Penza, Orjol, Kaluuga) rahvarõivad seevastu olid oma olemuselt mitmekesisemad. Elanike sunnitud ümberasumine vallutuste tõttu, Moskva riigi kujunemine, naaberrahvaste mõju kõik see jättis oma jälje rõivastuse muutumisse ja mitmekesistumisse. Peale põhja- ja lõunapiirkondade rõivaste üldiste erinevuste olid omad erinevused veel kubermangude, maakondade (kreiside) ja isegi külade rõivaste vahel. Rahvarõivad erinesid
Bell (Anne) (mehenimel oli tollal kaalu,sest naisi alavääristati). Charlotte suri 38-aastaselt 1855 ilmselt rasedustüsistusse, ta oli jäänud last oodates kopsupõletikku Emily Brontë suri 19. detsembril 1848. aastal, tuberkuloosi Looming; "Jane Eyre" Charlotte Bronte "Vihurimäe" Emily Bronte “Agnes Grey” Anne Bronte “Shirley” Charlotte Bronte "Professor” Charlotte Bronte Ivan Turgenev (9. november (vkj 28. oktoober) 1818 Orjol – 3. september 1883 Bougival, Prantsusmaa) oli vene kirjanik. 1827. aastal kolis Turgenevi perekond Moskvasse, et võimaldada oma lastele haridust. 15-aastasena astus Ivan Moskva Ülikooli filoloogia teaduskonda. Aasta pärast kolis perekond Peterburgi, mistõttu astus noormees Peterburi Ülikooli. 1838. aastal sõitis ta Saksamaale, Berliini, kus tal tärkas sügavam huvi antiikkirjanduse, ladina ja vanakreeka keele vastu. 1841. aastal naasis Turgenev kodumaale
VÄLIMUS Tsaar oli väga pikk mees, äärmiselt hea kehaehitusega, pigem kõhn, ümmarguse näo, kõrge otsesise, paksude kulmudega. Ta nina oli pigem lühike, kuid mitte ka liiga lühike ja laienes otsast, huuled olid paksuvõitu, näojume punakaspruun. Kenad mustad silmad olid suured, erksad, läbinähtavad ja pärani avatud. Ta nägu tõmbleb, mida ei juhtu küll sageli. See seisneb silmade ja kogu ülejäänud näo kokkutõmmetes. Neid tõmblusi on hirmuäratav vaadata, kuid need kestavad vaid hetke ning annavad talle metsiku ja kohutava ilme. Seejärel kaovad need taas. Hertsog de Saint-Simon, ,,Memuaarid" ISELOOMUJOONED Peeter Suur (1682-1725) oli igas mõttes tõsiselt suur. Ta oli 2m ja 4cm pikk ning erakordse söögiisuga. Tarmukas ja teadmishimuline, meeldis tal omandada uusi oskusi, kaasa arvatud hammaste ravimine, mida ta harjutas iga õukondlase peal, kel jätkus rumalust tunnistada, et t...
Pärast surma maeti Nikolai Gogol Danilovi kloostri kalmistule, 1931. aastal maeti ta ümber Moskva Novodevitsje kalmistule. "Hans Küchelgarten" (1829) · "Arabeskid" (novellikogu) · "Mirgorod" (novellikogu) · "Surnud hinged" (I osa; 1842; ilmus "Tsitsikovi seiklused ehk Surnud hinged" pealkirja all) · "Naisevõtt" (1942) · "Sinel" (1942) Pilet nr. 6. Ivan Turgenevi (1818-1883) elu ja looming. Ivan Sergejevits Turgenev (9. november 1818 Orjol 3. september 1883 Bougival, Prantsusmaa) oli vene kirjanik. Väiklane despotism. 1827 elab Moskvas. Saksa, prantsuse, inglise keel-> filosoofia. Läheb Berliini täiendavatele filosoofia õpingutele. 1841 lõpetab Berliini Ülikooli.Nägi tulevikku filosoofia õppejõuna. 1847 ilmub jutustuste kogum ,,Küti-kirjad". Raamiv tegelane kütt, jahimees. Kirjaldas mõisnikke ja pärisorjust. Pärisorjuse vihavaenlane. Romaanid ,,Aadlipesa"; ,,Eelõhtul", ,,Suits" + hulgaliselt artikleid.
saanud. Sakslased haarasid initsiatiivi, vallutasid uuesti Harkivi, saksa propagandaaparaat kujutas Harkivi all saavutatud võitu Stalingradi eest. Mastaabid olid ikkagi palju väiksemad- näitas, et saksa sõjamasin pole kaugeltki omadega õhtul. Harkivi all saavutatud võit õhutas valmistuma otsustavaks lahinguks 1943 suvel- tuntud Kurski lahingu nime all. Kurski linn paikneb Moskvast edelas, selles prk-s on nö 3 linna ühel kujuteldaval joonel- Kursk keskel, Orjol põhjas ja Belgorod lõunas. 1943 suveks oli rindejoon kujunenud nii, et Kurski all tekkis suur, sügav eend, kus Punaarmee oli jõudnud kõige kaugemale. Sakslased otsustasid kasutada oma lemmiknippi, tiibadelt Punaarmee ära lõigata, läbi murda, sisse piirata ja hävitada. Eesmärgiks anda kaks üheaegset lööki Orjoli ja Belgorodi pealt Kurski peale. Operatsioon sai koodnimeks „Tsitadell“ ja pidi hakkama 1943 juuli esimestel päevadel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
