ütles ta: "Meie täiskasvanud peaks häbenema. Sel ajal, kui meie istume käed rüppes, lähevad lapsed avali südame ning rõõmsa meelega Püha maad vabastama." 30 000 prantsuse last ja nendega liitunud täiskasvanud jõudsid Marseille'isse. Meri siiski kahte lehte laiali "uue Moosese" eest ei läinud. Kuid selle eest lubasid kohalikud kaupmehed neid seitsme laevaga üle mere viia. Kaks teele asunud laeva sõitsid tegelikult Sardiiniasse, kus lapsed hoopis orjaturul maha müüdi. Viis laeva randusid Egiptuses ja seal tabas lapsi sama saatus. Saksamaalt asus umbes 20 000 last teele. Raskeid kaotusi kandes ületasid lapsed Alpid ja jõudsid mere äärde, kus taaskord meri ei taandunud ja tookord polnud ka laevu kuskilt oodata. Nii rändasidki lapsed koju tagasi, kuid kohale jõudis neist ainult väike osa.
Helios on vanakreeka mütoloogias päikesejumal. Paan oli vanakreeka mütoloogias kitsekarjuste ning lamburite jumal. Ta uitas metsades ja mägedes ning mängis karjaseflööti süürinksit. Prometheus oli inimkonna kaitsja. Tema tõi inimestele tule, mille ta oli varastanud jumalatelt. Pygmalion kreeka skulptor, kes armus ära oma enda tahutud elevandiluust naise kujusse. Narkissos Herakles on vanakreeka mütoloogias armastatuim heeros. Karistuseks templiröövi eest müüdi Herakles orjaturul orjaks. Kerberos oli hadese koer. Kerberosel on kolm pead, mille kohutavate lõugade vahelt tilgub mürki, ja draakoni saba ning mõnikord kasvavad tema seljas maod. Charon oli vanakreeka mütoloogias paadimees, kes viis surnud Hadese üle Acheroni jõe Achilleus oli müütiline vanakreeka kangelane, kes osales Trooja sõjas. Olümpos on mäemassiiv Balkani poolsaarel. See oli Kreeka mütoloogias 12 peajumala elukoht.
kahte lehte laiali. Kuiva jalaga viin ma need, kes mulle järgnevad, Pühale maale." Paavst avaldas arvamust, et täiskasvanud peaks häbenema. Sel ajal, kui istuti käed rüppes, läksid lapsed avali südame ning rõõmsa meelega Püha maad vabastama. Meri ei läinud Etienni unistuse järgi kahte lehte laiali, kuid selle eest lubasid kohalikud kaupmehed neid seitsme laevaga üle mere viia. Kaks teele asunud laeva sõitsid tegelikult Sardiiniasse, kus lapsed hoopis orjaturul maha müüdi. Retk seega ebaõnnestus - osa lapsi sattus orjusesse, osad surid ja koju tagasi jõudsid vaid vähesed. Ristisõdade tulemused •Eurooplased soovisid vabaneda kaubanduses Bütsantsi vahendusest. Itaalia linnadel oli soov saada juhtivateks kaubalinnadeks. Soov täitus, pärast ristisõdu arenes kaubandus ja käsitöö ning juhtivateks saidki peamiselt suured Itaalia kaubandus- ja sadamalinnad.Kaubavahetuses algas kiire tõus. Samuti õpiti tundmatuid käsitöövõtteid
Et lapsed pole veel jõudnud jumalale vastumeelt olevaid tegusid teha, siis arvati, et Jumal on nende vastu armulisem ja aitab neil püha hauda tagasi võita. Eestvedajaks oli 13-aastane prantsuse karjapoiss Etienne. Ta kuulutas ennast uueks Mooseseks. 30 000 prantsuse last ja nendega liitunud täiskasvanud jõudsid Marseille'isse. Kuid selle eest lubasid kohalikud kaupmehed neid seitsme laevaga üle mere viia. Kaks teele asunud laeva sõitsid tegelikult Sardiiniasse, kus lapsed hoopis orjaturul maha müüdi. Viis laeva randusid Egiptuses ja seal tabas lapsi sama saatus. Saksamaalt asus teele umbes 20 000 last. Raskeid kaotusi kandes ületasid lapsed Alpid ja jõudsid mere äärde, kus taaskord meri ei taandunud ja tookord polnud ka laevu kuskilt oodata. Nii rändasidki lapsed koju tagasi, kuid kohale jõudis neist ainult väike osa.
Dionysos oli veini-, viljakus-, ekstaasi- ja taimekasvujumal. Tema avastas veini tegemise. Dionysost austati kõikjal, sest ta oli ka hea tuju ja lõbutsemise jumal. Tema auks korraldatud pidutsemised tegid inimeste elu mõnusemaks. Zeusi armusuhtest Teeba kuninga abikaasa Alkmenega sündis kreeklaste kõige kuulsaim kangelane Herakles. Herakles on kreeka armastatuim heeros. Karistuseks templiröövi eest müüdi Herakles orjaturul orjaks. Heraklese ostis kuninganna Omphale, kelle juures veetis Herakles oma häbiväärseima karistusaja. Herakles pidi kuningannale naist etendama. Zeusil oli ka veel üks varastatud laps. Moondunud kotkaks, röövis ta ilusaima sureliku poisslapse Ganymedese. Ta oli Trooja kuninga Trosi poeg. Zeus viis ta Olümpose mäele endale seltsiliseks ja karikatäitjaks. Kõik jumalad olid Ganymedesest vaimustuses, välja arvatud Zeusi abikaasa Hera. Noort printsi on
tema enda röövimise lugu, mis algas 1841. aastal ja kestis 12. aastat. Film räägib Solomon Northupist, kes elab oma perega Saratoga Springsis New Yorgi osariigis. Ta on mustanahaline pereisa, kes on haritud- oskab lugeda ning viiulit mängida. Lootuses võimaldada oma perele paremat elu võtab ta heausksena vastu tööpakkumise tänu millele, ta reisil USA pealinna uimastati, paljaks varastati ja aheldati. Teda peksti malaka, piitsa ja jalgadega, vangistati väikesesse kongi ning müüdi orjaturul puuvillaistanduse omanikule. Tema rasked 12 aastat said seal alguse, kus ta pidi päevast-päeva tegema rasket füüsilist tööd ning taluma alandusi ja piinamist. Lisaks pidi ta varjama oma lugemise ning kirjutamiseoskust ning taluma alandusi oma laialaste inseneriteadmiste tõttu teistelt töölistelt. Teda peksti, proovitakse üles puua, püstoliga maha lasta ning alandada. Tal on suuri raskus elus püsimisega ja oma väärikuse säilitamisega
Teiste ilusate surematude hulgas on ta ainuke inetu. ,,Iliases" ütleb Hephaistos ise, et tema häbitu ema heitis 4 ta taeva alla, kui märkas, et poeg oli lonkur; teisal kuulutab Hephaistos, et seda tegi Zeus kes vihastas lonkuri peale, kui too püüdis Hera eest seista. Herakles: Vanakreeka mütoloogias armastatuim kangelane, Zeusi ja Alkmene poeg. Karistuseks templiröövi eest müüdi Herakles orjaturul orjaks. Heraklese ostis kuninganna Omphale, kelle juures veetis Herakles oma häbiväärseima karistusaja. Herakles pidi kuningannale naist etendama. Heraklese 12 vägitööd oli: 1. Nemea lõvi tapmine, 2. Lerna hüdra tapmine, 3. Keryneia hirve kinnipüüdmine, 4. Erymanthose metssea kinnipüüdmine, 5. Augeiase tallide puhastamine, 6. Stymphalose lindude tapmine, 7. Kreeta sõnni kinnipüüdmine, 8. Diomedese hobuste äratoomine, 9. Hippolyte vöö äratoomine, 10. Geyroni
Veeti välja ka Kagu-Aafrikast. Ka Mosambiigist ürit viia Ameerikasse, kuigi see läks väga kulukaks. Esimesed, kes hakkasid ka portugallasi ohustama olid hollandlased,kes hakkasid aktiivselt orje Kariibi saartele viima. Hollandlased veel hakkasid ründama ka seniseid portugali baase. 1637 a vallutati Elmina kindlus. Edaspidi jäigi hollandlastele ja sellest sai põhiline lääne india kompnaii peakorter aafrikas. Hollandlased hõivasid päris viisaka tüki brasiilia kolooniast 1660ndatest orjaturul ka prantslased ja britid. Kuni 18 saj alguseni põhiline kaubandus käis kuninga kompaniina. Kuningad olid huvitatud monopoli hoidmisest, kuid ka aafrika orjakaubandus oli algselt nii kulukas et vajas algselt investeeringuid, mida eraisikutel poleks olnu. Briti majanduselus sai orjadest üha enam aksepteeritud investeerimisviis. Britid hoidsid orjakaubandust. Varem kompaniid andsid palju erakätesesse litsense, kuid 1720ndates
annaabi.ee 
