Juba 115 aastat hiljem rajati Tartusse ülikool, mis on siiani rahvusvaheliselt tunnustatud kõrgkool. Haridus muutus siin järjest kättesaadavamaks ja levis ka kirjandus. Varsti tekkis siia haritlaskond, kelle mõtted ja ideed viisid eestlased soovini vabaneda sadu aastaid kestnud orjuspõlvest. 1918. aastal õnnestuski saada eestlastel oma maa peremeesteks. Võin selle peale mürki võtta, et ilma hariduse ja kirjanduse levikuta oleksime siiani võõrvõimu all virelev orjarahvas, kelle keelest ja kultuurist oleks väga vähe alles. Just seetõttu peame olema eriti uhked, et maailma tuhandete keelte seas kõrgharidust antava sajakonna keele seas on ka meie eesti keel. Asjakohased on siin pedagoog Johannes Käis'i sõnad: ,,Meie väikesele rahvusele on hariduse edu iseäranis tähtis, sest ainult iseseisvale rahvuslikule kultuurile tuginev väikeriik võib püsida ja püsima jääda teiste suuremate riikide keskel.". Seega on oluline, et loeksime raamatuid ja
Pangad olid rahast tühjad ning üritasid raha tagasi saada, enamus firmad olid võlgades ning see tekitas võlaahela. Kui üks firma ei saanud teisele ära maksta oma võlga, siis polnud ka teisel firmal raha, et maksta ära võlg kolmandale jne. Mida ma üritan öelda on see, et alguse sai kõik USA'st kui maailmamajanduse suurriik, mis kokku kukkus, sealt läks kriis edasi üle kogu maailma, sest USA on nii suur ja temast sõltub vägagi palju. Eestlased, kui vana orjarahvas, kes on harjunud elama mitte just väga jõukat ja luksusliku elu, otsustasid ka ükshetk laenubuumiga kaasa minna. Hakati samuti ehitama maju, millest osad siiani alles ehitusjärgus on, sest raha oli enne otsas kui maja valmis sai. Väga levinud oli ka ülikallite autode ostmine liisinguga, sest ega inimene ei suuda ju kolme käiku ette mõelda, et kuidas ta seda näiteks seitsme kuu pärast maksta suudab.
Eesti on oma ajaloopoolest väga noor riik. Kui jätta välja esimene Eesti Vabariik, on meie ajalugu vaid 18 aastat, me oleme selle ajaga väga palju saavutanud. Oleme näidanud, et endine orjarahvas suudab iseseisvalt, ilma suuremate abita, enda riigi väga hästi toimima panna. Nüüd oleme me juba nii kogenud ja arenenud, et saame enda kogemusi jagada ka neile riikidele, kel seda vaja on, nagu näiteks Gruusia. Aga me ei saa jääda loorberitele puhkama. Kuigi me oleme arenenud kiiremini kui ükski teine endise NSV-liidu liikmesriik, on meil veel suur maa minna, et jõuda samale tasemele igas eluvaldkonnas Lääne-Euroopaga.
......................................13 Kasutatud kirjandus............................................................................................................................. 14 Sissejuhatus Läbi ajaloo on toimunud sadu suuri sõdasid, mis on muutnud nii mõnegi riigi saatust. Ka Eesti pole erand - 1208-1227. aastatel toimus Muistne vabadusvõitlus eestlaste ja Mõõgavendade Ordu vahel, mille tulemusena uhketest eestlastest aastasadadeks orjarahvas sai. Enne Muistset vabadusvõitlust olid eestlased sõdinud ainult ümberkaudsete hõimudega ja käinud ka mõningatel kaugematel röövretkedel, kuid suuri sõdasid siinne rahvas läbi elanud ei olnud. Siiski oli neil olemas mingisugune sõjavarustus, nii et kui ristirüütlid eestlasi ründasid, ei alistunud nood mitte kergesti, vaid võitlesid vapralt, kuni vaenlane neist lõpuks jagu sai. Minu eesmärgiks selle tööga on uurida, missugust sõjavarustust kasutati Muistse vabadusvõitluse
identiteet, loodus) ja just seetõttu ongi luuletus nii tugevalt ka teisi kirjamehi võlunud. Rändaja motiivi on hiljem oma teostes palju kasutanud ka näiteks A. H. Tammsaare. Romaanis ,,Ma armastasin sakslast" käsitleb ta ajaloolist rännakut, kus samuti on oluline koht eestlaseks olemisel, teoses on kujutatud eestlaseks olemise ja kujunemise lugu ja lõpetuseks jõuab Tammsaare järeldusele, et eestlased on siiski üks orjarahvas, kes küll on saanud peremeesteks, aga kes ei oska oma uue rolliga kuidagi toime tulla. A. Giliti ,,Nipernaadi" on samuti tugevalt Liivi rännakumotiivi mõjutustega, mis käsitlebki ränduri Toomas Nipernaadi seiklusi. Ka Tuglase novellis ,,Maailma lõpus" on äratuntav Liivi rännaku temaatika. Seesama rändaja motiiv on lisaks kirjandusele leidnud kasutust ka muusikas, teatris ja filmis. Juba mainitud Gailiti
Ühiskonnakord on püramiidikujuline. Brahmana preestrid, ainsad kirjaoskajad, kirja kui sellist siiski pole. Rigveda loodi II aastatuhandel eKr, esimene Rigveda käsikiri pannakse kirja XV sajandil pKr! Brahman on sisuliselt jumal, nad on loodud ürggigandi suust, kõiges privilegeeritud, kõige hullem karistus neile väljasaatmine Ksatriya - sõdalased, valitsejad, ühiskonna kaitsjad Vaisya (loodud puusadest) ühiskonna taastootjad Sudra (jalgadest) alistatud orjarahvas. Teatud ametid seotakse rituaalse ebapuhtusega (nt teatud metallid). Arya üllas, aadellik, ingellik Dasa/daysu ori/röövel Varna värv. Kastisüsteem baseerub rassilisel diskrimineerimisel. Aarialased jõudsid Lõuna-Indiasse, kus elasid australoidide rassi esindajad: keskaja algul tekkisid kastitud, veel madalamad. Seaduse järgi tohtisid liikuda ainult öösiti, sest nende vari ei tohtinud langeda kuhugi, mis oli seotud aarialastega. Nende töö oli
Kreutzwald, kellele ,,kalevala" jättis võimsa mulje, tahtis luua midagi selle eeskujul. Aines, mis K kasutada oli, oli hõre (peamiselt Fahelmannist saadud proosavormis muistendid). Tõeline rahvaluulekogumine eesti aladelt veel puudus. Suur osa ,,kalevipojast on K enda loodud järele aimates regivärssi. Noor-Eestlaste kriitika ei puudutanud ainult ,,Kalevipoja" loomist. Kui Kalevipoeg oleks olnud proosa vormiks, oleks võib-olla olnud ka õnnestunum ettevõtmine. Kuna me oleme olnud orjarahvas, võis Tuglase ja Aaviku meelest olla meie eepos orjaeepos. Kui loeme eepost, ei saa me ajaloost midagigi teada. Ette heidetakse ka seda, et eepos on liiga hõre, autor on pikkust kunstlikult venitanud. Sellegipoolest leiab Tuglas, et samal ajal rahva seas on liikuma läinud teadmine Kalevipojast, kui meie pühast tekstist, mida ei tohiks kritiseerida. Kalevipoja austajad jagunevad leigeteks (kes ise vaevalt seda kunagi on lugenud, aga neis räägib traditsioon) ja
annaabi.ee 
