romantiline isamaalüürika. Selle raamatu isamaalauludest on saanud paljud üldtuntuks: ,,Sind surmani", ,,Mu isamaa, nad olid matnud", ,,Mu isamaa on minu arm", ,,Üht eesti laulu", ,,Mõtted Toomemäel". Seal on ka loodus- ja armastuslüürikat: ,,Emasüda", ,,Oh räägi", ,,Ja õues on kevade" jt. ,,Emajõe ööbiku" luuletustes elab Koidulasügavalt kaasa kodumaa saatusele. Ta ülistab isamaaarmastust, Eestit, emakeelt, muistset priiust, kannatab vabaduse kaotamise ja pika orjaaja pärast, seostab lootuse tärkamise Eestimaal tsaari ja Jumala tahtega. Koidula hilisemad luuletused ilmusid peamiselt ajakirjanduses ja koguteostes. Neiski jäi ta truuks valitud teemadele. Elu lõpus muutus Koidula luule tumemeelsemaks: esile tõusis igatsus kodumaa järele, soov saada maetud Eesti mulda (,,Jutt", ,,Igatsus", ,,Enne surma Eestimaale!") Tähtsuselt teisel kohal on Koidula loomingus näidendid, mis sündisid peamiselt praktilistest vajadustest
väljakuulutamist enne sakslaste saabumist peeti oluliseks kolmel põhjusel: · sakslased vallutaksid iseseisva riigi, mitte Vene provintsi; · välisdelegatsiooni liikmed oleksid seadusliku Eesti Vabariigi esindajad; · rahvas teaks, et seaduslikuks valitsejaks on Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus. Koostati kõlav ja uljas iseseisvuse manifest, mis suures osas toetus Kalevioja lugudele. See ei kuulutanud mitte ainult Eesti Vabariigi loomist, vaid ka aastasadu kestnud orjaaja lõppu. Manifest: "Eesti rahvas ei ole aastasadade jooksul kaotanud tungi iseseisvuse järele. Põlvest põlve on temas kestnud lootus, et hoolimata pimedast orjaööst ja võõraste rahvaste vägivallatsemistest veel kord Eesti aeg tuleb, mil "kõik pirrud kahel otsal lausa löövad lõkendama" ja et kord "Kalev koju jõuab oma lastel' õnne looma". Nüüd on see aeg käes!" Manifest loeti ette Pärnus Endla teatri rõdult 23. veebruaril 1918. aastal, just enne sakslaste saabumist. 24
omaste ja kodu vastu. 15. Mineviku õpetus tulevikule. Elu loomulik ja orgaaniline jatkumine hoolimata väliseist muutusist, olevase sõltuvus minevasest, veresugulase kõikehaarva ühtekuuluvustunne ja sellest väljavõrsunud harras esivanemate kultus - siin on muinaseestlaste elufilosoofia, teotsemiseetika ja konkreetsete vahekordade loomise baas. Selle harmoonilise mõtteviiisi ja elutunde degenereerumiseks võib nimetada kristlikke orjaaja sajandeid. Hingejõudu ammutage endile ja andke edasi teistelegi abiks ja koostööks, elamiseks ja loominguks.
Iseseisvuse väljakuulutamist enne sakslaste saabumist peeti oluliseks kolmel põhjusel: sakslased vallutaksid iseseisva riigi, mitte Vene provintsi; välisdelegatsiooni liikmed oleksid seadusliku Eesti Vabariigi esindajad; rahvas teaks, et seaduslikuks valitsejaks on Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus. Koostati kõlav ja uljas iseseisvuse manifest, mis suures osas toetus Kalevioja lugudele. See ei kuulutanud mitte ainult Eesti Vabariigi loomist, vaid ka aastasadu kestnud orjaaja lõppu! Manifest: "Eesti rahvas ei ole aastasadade jooksul kaotanud tungi iseseisvuse järele. Põlvest põlve on temas kestnud lootus, et hoolimata pimedast orjaööst ja võõraste rahvaste vägivallatsemistest veel kord Eesti aeg tuleb, mil "kõik pirrud kahel otsal lausa löövad lõkendama" ja et kord "Kalev koju jõuab oma lastel' õnne looma". Nüüd on see aeg käes!" Manifest loeti ette Pärnus Endla teatri rõdult 23. veebruaril 1918. aastal, just enne sakslaste saabumist. 24
Ärkamisaja luule: rahvuslikkus, paatoslik, ülev stiil, tekstid loovad elukaugeid abstraktseid pilte. Kliseed (lillerikkad aasad, vulisevad allikad). Harmooniline selline (noh, looduse ülistamine). Elukauge luule idealiseerib maailma. Teemad: 1) patriootlik isamaaluule 2) loodus- v kodukohaluule 3) koduluule kitsamalt 4) armastusluule 5)sotsiaalkriitiline luule 6) religioosne luule 7) filosoofiline luule Koidulal on priiuse ja isamaaluule: Priiuseluule: priiuse ja orjaaja vastandus, loodetakse uue priiuse tulekule, eepilised, jutustaja asub kuskil kõrgel v jõe kaldal. Isamaaluule: hümnilik, eleegiline, isamaa ülistuslaulud, luuletaja ja isemaa ühtekuuluvus. Armastuse kõrval surmamotiiv. ,,Eesti muld ka Eesti süda", ,,Mu isamaa on minu arm". 23. Milles seisneb ,,Noor-Eesti" liikumise uuenduslikkus? Millised on ,,Noor-Eesti" kultuuriideoloogiline platvorm, esteetilised tõekspidamised ja suhtumine keele arendamisse? Noor-Eesti (20
2. Millised olid teie pere suhted religiooniga? 3. Kas teie pereliikmed võtsid osa sõjaväeteenistusest (vabatahtlikult, sunniviisiliselt; kõrvalehoidmine ja selle viisid)? 4. Kas ja kuidas tajus teie pere rahvuslike huvide kaitsmist? 5. Millised poliitilised südmused tundusid teie perele olulised, miks? 6. Kas saksapäraste nimede eestistamine oli teie perele vajalik sümboolne ettevõtmine nn 700 aasta pikkuse orjaaja lõpetamiseks või polnud sellel Teile ja teie perele erilist tähtsust? 2. Eesti Nõukogude võimu aastail 1940- 41 1. Kas baaside leping ja järgnenud okupatsioon tulid Teile täieliku ootamatusena? Kuidas suhtuti teie peres tolle aja valitsusse? 2. Kuidas mõjutas võimuvahetus turvatunnet või selle puudumist? 28 3
ekspluateerimist. Klassikalised orjuse narratiivid on sellele üles ehitatud, nt „Onu Tomi onnike”. Romantismiajastu kirjandusest pole leida palju orjuseteemalisi tekste – tsensuur. On tekstide korpus, mida lugedes saame sellest teada: rahvaluuletekstid 19.saj II poolest. Sealt on pärit põhimotiivid, mida kasutatakse, kui sellest teemast räägitakse. Motiivid: talupoja peksmine, mõisa ülekohus, tahe/iha mõisast ära pääseda, seal räägitakse orjaaja hirmudest, pilgatakse ja kritiseeritakse mõisa käsilasi. Külamees põllul, kolmainsus: ühel tasandil on hobune, ader ja kündja. Inimene paigutataksegi loomaga ühele tasandile. Muidugi osutatakse orjanduslikule korrale läbi mõisniku-talupoja suhte. Rahvaluulesüžeesid kasutatakse teistesse tekstidesse asetatud ennemuistsete lugudena. Siis on see paljuski folkloorset päritolu, omamoodi fantastiline lugu, nt J.
Iseseisvuse väljakuulutamist enne sakslaste saabumist peeti oluliseks kolmel põhjusel: sakslased vallutaksid iseseisva riigi, mitte Vene provintsi; välisdelegatsiooni liikmed oleksid seadusliku Eesti Vabariigi esindajad; rahvas teaks, et seaduslikuks valitsejaks on Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus. Koostati kõlav ja uljas iseseisvuse manifest, mis suures osas toetus Kalevioja lugudele. See ei kuulutanud mitte ainult Eesti Vabariigi loomist, vaid ka aastasadu kestnud orjaaja lõppu! Manifest: "Eesti rahvas ei ole aastasadade jooksul kaotanud tungi iseseisvuse järele. Põlvest põlve on temas kestnud lootus, et hoolimata pimedast orjaööst ja võõraste rahvaste vägivallatsemistest veel kord Eesti aeg tuleb, mil "kõik pirrud kahel otsal lausa löövad lõkendama" ja et kord "Kalev koju jõuab oma lastel' õnne looma". Nüüd on see aeg käes!" Manifest loeti ette Pärnus Endla teatri rõdult 23. veebruaril 1918. aastal, just enne sakslaste saabumist. 24
annaabi.ee 
