kes kõige tublim oli ning kõige enam tööd ära tegi. Toimetaja ja tõlkija ülesanded ning oskused Tõlkija ülesanne on tekst võimalikult originaalilähedaselt teise keelde ümber kirjutada. Võib tunduda, et see töö jätab tõlkijale loometööks piisavalt võimalusi ümbersõnastamine ühest keelest teise justkui lubab mängida sõnade ning väljenditega ning neid oma äranägemise järgi sätestada. Siiski ei tohi ta enda stiili originaaltekstile peale suruda. (Tamm 2013: 5) Keeletoimetaja töö on tõlgitud pajatused skeptiliselt üle vaadata, kõik olemasolevad ja olematud vead üles leida ning siis nendest tõlkijale põhjaliku ülevaate teha. Põhimõtteliselt peab toimetaja oma kullipilguga kõike nägema, kõike tähele panema, kõike teadma ning kõike oskama. Toimetajat võib pidada üliinimeseks, kuna tema teadmisi on väga raske piiritleda vaid korrektse õigekeelsusoskuse valdamisest ei piisa
Kõik töö lõpus loetelus esitatud allikad peavad töös olema viidatud. Üldtuntud seisukohtadele ei viidata (nt: Kiskjad söövad liha). Kasutusel on mitmeid viitamissüsteeme. Sotsiaalteadustes eelistatakse tavaliselt APA (American Psychological Association) viitamissüsteemi, millele toetutakse ka selles juhendis. Teiste autorite seisukohti või uurimisandmeid esitatakse tekstis kas tsitaatidena või refereeringutena. Tsitaat peab kõigis oma osades vastama originaaltekstile ja esitatakse jutumärkides või kursiivis. Viide järgneb kohe pärast tsitaati lõpetavaid jutumärke või kursiivi lõppu. Kui viidatakse lausele, tuuakse viide ära enne lause lõpu punkti. Kui tsiteeritav seisukoht on liiga pikk või kõik samas lauses esitatu ei ole oluline käesoleva töö seisukohalt, võib tsitaati lühendada. Tsitaadis lause algusest, keskelt või lõpust ärajäetud sõnade asemele pannakse mõttepunktid
Kõik töö lõpus loetelus esitatud allikad peavad töös olema viidatud. Üldtuntud seisukohtadele ei viidata (nt: Kiskjad söövad liha). Kasutusel on mitmeid viitamissüsteeme. Sotsiaalteadustes eelistatakse tavaliselt APA (American Psychological Association) viitamissüsteemi, millele toetutakse ka selles juhendis. Teiste autorite seisukohti või uurimisandmeid esitatakse tekstis kas tsitaatidena või refereeringutena. Tsitaat peab kõigis oma osades vastama originaaltekstile ja esitatakse jutumärkides või kursiivis. Viide järgneb kohe pärast tsitaati lõpetavaid jutumärke või kursiivi lõppu. Kui viidatakse lausele, tuuakse viide ära enne lause lõpu punkti. Kui tsiteeritav seisukoht on liiga pikk või kõik samas lauses esitatu ei ole oluline käesoleva töö seisukohalt, võib tsitaati lühendada. Tsitaadis lause algusest, keskelt või lõpust ärajäetud sõnade asemele pannakse mõttepunktid
1. pime usk väärasse autoriteeti 2. harjumus, mis väärat/halba süvendab/säilitab 3. kogenematu massi eelarvamus 4. näivad teadmised, mille taga peitub teadmatus Heidab ette, et meetodid on valed, probleemid on pseudoprobleemid,. Mitu inglit mahub ühe nõelapea peale istuma? Kärbes veini. Tuleb tegeleda 4 teadmise valdkonnaga. : 1.piibli eksegees(tekstide seletamine ja tõlgendamine) ja filosoofiliste tekstide tõlgendamine peab toetuma originaaltekstile 2. teaduse vundamendiks on matemaatika, veendunud et mat on kaasasündinud, ainult sellega võimalik näha 3. põhiteaduseks on optika 4. teadmine peab ehituma kogemusele. Mistahsed ütlused peavad olema kinnitatavad kogemusega. Sisemised kogemused võrdväärsed. Teaduse ja religiooni vahel ei saa olla konflikti, erinevad asjad. Tõde lahtub Ju absol teadmises 2. Spinoza ja tema käsitlus Jumalast Juudi päritolu, Hollandis. Elu pühendab tõe otsimisele
,,kadunud poeg" ,,armastuse kolmnurk" Keelatud armastus Hero ja Leander Tristan ja Isolde Romeo ja Julia Andrus Kivirähk: ,,Romeo ja Julia" Kirjandusliku teksti tõlge Tõlkides kirjandusteost vahendatakse mitte ainult tõlgitava teose sisu, vaid kogu kultuurikonteksti, milles antud teos on loodud. Tekivad paralleelid kahe kirjanduskultuuri vahel. Tõlge võib olla: tekstilähedane,s.t. sihiks on saavutada originaaltekstile võimalikult lähedane tõlge. Võetakse üle keelelised iseärasused (nt imiteeritakse originaalis esinevat kõnepruuki). Võib esmapilgul tunduda võõristav. ,,Ent nad [Dolittle ja Sophie] elasid siiski läbi ka õige äreva hetke, kui üks isand (...) päris, kas nad pole ehk teel üht meest ja looritatud näoga naist juhtunud nägema. (...) ,,Paar miili tagasi käänasivad küll ühed välja pääle ära," vastas ta [Dolittle], püüdes talumehe kombel kõnelda
Kõik kasutatud allikate loetelus 20 esitatud materjalid peavad olema töös viidatud. Viidata tuleb ka teiste autorite illustratsioonidele. 4.6.2. Viidete vormistamine KJPG kirjalikes töödes kasutatakse tekstisisest viitamist. Kui uurimistöö esitatakse konkursile, kus on viitamisele teistsugused nõuded, siis kehtivad konkursinõuded. Üldtuntud seisukohtadele ei viidata (nt Kiskjad söövad liha). Tsitaat peab kõigis oma osades vastama originaaltekstile ja esitatakse jutumärkides. Viide järgneb kohe pärast tsitaati lõpetavaid jutumärke. Näited: A. Muranov (1986: 101) on öelnud: „Maailma soode üldpindala on 2 682 000 km2, s.o. 2,1 % kogu maismaa pindalast, ja vee üldine maht neis 11 470 km3.“ või „Maailma soode üldpindala on 2 682 000 km2, s.o. 2,1 % kogu maismaa pindalast, ja vee üldine maht neis 11 470 km3“ (Muranov 1986: 101).
Taolise referaadi pikkuse määrab õppejõud, kuid reeglina ei tohi see olla vähem kui 3 lehekülge trükitud teksti. Kompresseeritud ehk kokkusurutud tekst on referaadi liik, milles säilitatakse originaaltekst, kuid see on edasi antud kokkusurutult. Sellised referaadid tulevad arvesse eelkõige võõrkeelsete tekstide lühendatud tõlgetena. Hinnatakse üliõpilase oskust esitada kokkusurutud tekstis kõige olulisem originaaltekstist ja tõlke puhul selle sisulist ja keelelist vastavust originaaltekstile. Kontseptuaalne referaat on üliõpilastööna kõige sobivam, sest selle kirjutamine eeldab refereeritava teksti sisu ja põhiidee mõistmist ja adekvaatset edasiandmist. Kui on tegemist tekstidega, mis pärinevad erinevatelt autoritelt, kes võivad kasutada erinevaid mõisteid, siis tuleb refereerimisel leida neid tekste ühendav metakeel. Hinnatakse üliõpilase oskust analüüsida erinevaid tekste , tuua välja neid ühendav või