külge tõmmata ja eemale tõugata. Magnetväli- piirkond ümber magneti, kus teised magnetilised objektid võivad olla mõjutatud selle magnetismist. Magnetiline objekt püüab alati joonduda teise objekti magnetvälja järgi. Mida tugevam on magnet, seda suurem on tema magnetväli, on kõige tugevam tema magnetilisel põhja- ja lõunapoolusel. Oerstedi katse- avastas et juhet läbiv elektrivool avaldab magnetnõelale orienteerivat mõju. Magnetnõel pöördub juhtmega ristuvasse asendisse. Ampere'i hüpotees- aine magnetilised omadused on ära määratud temas toimuvate ringvooludega.Kui ringvoolude tasandid on korrapäraselt ilmnevad ainel magnetilised omadused, kui korrapäratult siis ei ilmne. Püsimagnet - keha, mis säilitab magnetilised omadused pikema aja vältel. Magneetumine- nähtus, mille korral magnetvälja paigutamise tulemusel tekitab aine ka
suur endainduktsiooni elektromotoorjõud tekib selles juhis, kui voolutugevus muutub 1 sekundi jooksul 1 Ampri võrra. Elektri- ja magnetväli on sõltuvad teineteisest. Juhtme keeru sees tuleb magnetit liigutada. Muudetakse magnetvoogu. Elektromagnetilise induktsiooni korral teevad seda tööd need jõud, mis nihutavad juhet magnetväljas. Laengukandjate liikumapanemiseks, tuleb juhtmega ühendada vooluringi. Oersted avastas, et juhet läbiv elektrivool avaldab magnetnõelale orienteerivat mõju. Magnetnõel on risti juhtme ja tasandiga, mille määravad juhe ja magnetnõela keskme kinnituspunkt. Ampe´re´i seadus Magnetväljas juhtmelõigule mõjuv jõud F on võrdeline juhet läbiva voolu tugevusega I, juhtmelõigu pikkusega l ja siinusega nurgast voolu suuna ning magnetvälja suuna vahel. Üks veeber on selline magnetvoo muutus, mis ühe sekundi jooksul toimudes tekitab induktsiooni elektromotoorjõu üks volt (1Wb=1V.1s).
1.Magnetväli- liikuva laetud keha poolt tekitatud väli. 2.Püsimagnet - keha, mida alati ümbritseb magnetväli nt raud,nikkel,koobalt. 3.4.Oerstedi katse- Oersted avastas, et juhet läbiv elektrivool avaldab magnetnõelale orienteerivat mõju. Magnetnõel pöördub juhtmega ristuvasse asendisse. orienteerunud magnetnõel ei ole aga risti mitte ainult juhtme endaga, vaid ka tasandiga, mille määravad juhe ja magnetnõela keskme kinnituspunkt. 5. 1A definitsioon- Kui kahe paralleelse lõpmata pika ja lõpmata peenikese sirgjuhtme vahel, mille vahekaugus on 1m ja milles voolab ühesuguse tugevusega vool, mõjub vaakumis juhtmete pikkuse iga meetri kohta jõud 2.10astmes -7, njuutonit, siis on voolutugevus juhtmetes üks amper.6
ELEKTROMAGNETISM Oersted´i katse – juhet läbiv elektrivool avaldab magnetnõelale orienteerivat mõju. Magnetnõel pöördub juhtmega ristuvasse asendisse. Kui muuta voolu suunda, muutub ka pöördumise suund. Kui voolu ei ole, võtab magnetnõel tagasi esialgse asendi. Ampère seadus – selle abil on võimalik kirjeldada vooluga juhtmele mistahes magnetväljas mõjuva jõu suurust. Vasaku käe reegli abil saame määrata magnetväljas mõjuva jõu suunda. Vasaku käe väljasirutatud sõrmed osutavad voolu suunda ja magnetväli on suunatud peopessa,
2. Püsimagnet, tema poolused ja nendevaheline vastastikmõju. Püsimagnet on keha, mida alati ümbritseb magnetväli. Püsimagneti juures võib tinglikult eristada kahte piirkonda põhjapoolus ja lõunapoolus. (N ja S). Üge püsimagneti põhjapoolus ja teise lõunapoolus tõmbuvad, sama liiki poolused aga tõukuvad. 3. Milles seisnes Oerstedi katse ja milles on tema tähtsus? Oersted avastas, et juhet läbiv elektrivool avaldab magnetnõelale orienteerivat mõju. Magnetnõel pöördub juhtmega ristuvasse asendisse. Orienteerunud magnetnõel ei ole aga risti mitte ainult juhtme endaga, vaid ka tasandiga, mille määravad juhe ning magnetnõela keskme kinnituspunkt. Nimetatud katse pani aluse magnetvälja uurimise algusele ja vallandas elektrivoolu magnetvälja uurimisel tõelise laviini. 4. Ampere'i katse paralleelsete vooluga juhtmetega.
näiteks elektrijuhtmestiku või kõrgepingeliinide lähistel. Nende mõjude tasakaalustamiseks korrigeeritakse statsionaarseid kompasse erinevatel viisidel. http://et.wikipedia.org/wiki/Kompass 5) Magneetumine on nähtus, mille korral magnetvälja paigutamise tulemusena hakkab aine ise tekitama magnetvälja. http://et.wikipedia.org/wiki/Magneetumine 6) Oerstedi katse - Oersted avastas, et juhet läbiv elektrivool avaldab magnetnõelale orienteerivat mõju. Magnetnõel pöördub juhtmega ristuvasse asendisse. Oerstedi katse on järgmine: teravikule asetatud magnetnõela kohale on paigutatud magnetnõelaga paralleelne juhe. Kui ühendada juhe vooluallikaga, tekib selles elektrivool ning samal hetkel pöördub juhtme all olev magnetnõel. Voolu katkestamisel läheb magnetnõel tagasi oma endisesse asendisse. Kui voolu suunda juhtmes muuta, pöördub ka magnetnõela põhjapoolus teisele poole. http://www.annaabi
Magnetväljaks nimetatakse liikuva laetud keha poolt tektavat välja. Püsimagnet on keha, mida ümbritseb alati magnetväli. Elektrivälja muutumine tekitab magnetvälja. Füüsikalist suurust, mis näitab algosakeste olemuslikku impulsimomenti, nimetatakse spinniks. Oersted avastas, et juhet läbiv elektrivool avaldab magnetnõelale orienteerivat mõju. Vooluga juhtme magnetväljas pôördub magnetnõel juhtmega risti. Kui paralleelsete juhtmetes kulgevad samasuunalised voolud, siis mòjub juhtmete vahel tòmbejòud. Vastassuunalste voolude korral tõukejõud. Kahe ühepikkuse ja paralleelsejuhtmelõigu vahel mõjuv jõud on võrdeline juhtmelõikude pikkusega ning voolutugevusega juhtmetes. See jõud on ka pöôrdvòrdeline juhtmelõikudevahelise kaugusega
F=B*I*l*sin? 4. MAGNETISM Magnetväli on liikuvte laetud kehade vahel mõjuv väli. Püsimagnet omab magnetvälja ka elektrivoolu puudumisel. Magneetumine on nähtus, mille korral hakkab aine magnetvälja paigutamisel tekitama ise magnetvälja. Magnetnõel on väike pöördumisvõimeline püsimagnet. Oersted avastas, et juhet läbiv elektrivool avaldab magnetnõelale orienteerivat mõju. Magnetnõel on risti juhtme ja tasandiga, mille määravad juhe ja magnetnõela keskme kinnituspunkt. Ampe´re´i seadus Magnetväljas juhtmelõigule mõjuv jõud F on võrdeline juhet läbiva voolu tugevusega I, juhtmelõigu pikkusega l ja siinusega nurgast voolu suuna ning magnetvälja suuna vahel Ampe´re avastas: · Parallelsete juhtmete vahel mõjuv jõud on maksimaalne. Ristuvate juhtmete vahel jõudu pole
200 N/C 3. Kui suur on punktlaengu 2 µC tekitatud elektriväljatugevus 0,2 m kaugusel sellest laengust? 4 50000 N/C Siit alates, palun kirjutage nüüd vastused siia dokumenti, et ma saaks need üle vaadata. Probleemsed kohad vaatame järgmisel nädalal üle. Ptk Voolu magnetväli. 4. Millise nähtuse avastas H. C. Oersted? Mille poolest oli tema avastus oluline? Oersted avastas, et juhet läbiv elektrivool avaldab magnetnõelale orienteerivat mõju. Magnetnõel pöördub juhtmega ristuvasse asendisse. Orienteerunud magnetnõel ei ole aga risti mitte ainult juhtme endaga, vaid ka tasandiga, mille määravad juhe ning magnetnõela keskme kinnituspunkt. Tema avastus oli oluline, sest... 5. Ampere uuris, kuidas mõjutavad teineteist kaks vooluga juhet. a) Miks vooluga juhtmed teineteist mõjutavad? (Kirjelda kuidas sõltus kahe vooluga juhtme vastastikmõju.)
Magnetväljaks nimetatakse liikuva laetud keha poolt tekitatavat välja. Magnetvälja jõujooned on alguse ja lõputa, magnetväli on pöörisväli. Elektrivälja muutumine tekitab magnetvälja, mille kokkuleppelist suunda näitab orienteeritud magnetnõela põhjapoolus. Nähtust, mille korral magnetvälja paigutamise tulemusena tekitab aine ka ise magnetvälja, nimetatakse aine magneetumiseks. Magnetväli jaguneb voolu- (juhet läbiv elektrivool avaldab magnetnõelale orienteerivat mõju (magnetnõel pöördub risti juhet), kahe paralleelse juhtme vahel mõjuvad juhtmega risti asetsevad jõud) ja püsimagnetväljaks (ümbritsetud alati magnetväljast, jaguneb tinglikeks põhja-ja lõunapooluseks, poolitamisel jääb kahe erineva poolusega püsimagnetiks, omadusi määrab eelkõige elektronide olemuslik magnetväli). Magnetinduktsioon näitab jõudu, mis mõjub ühikulise vooluga ja ühikulise pikkusega juhtmelõigule selle juhtmega ristuvas magnetväljas.
Magneetumine- nähtus, mille korral magnetvälja paigutamise tulemusena tekitab aine ka ise magnetvälja. Coulomb'i järeldus: magnetpooluste vahel mõjuv jõud on pöördvõrdeline poolustevahelise kauguse ruuduga. (Jõu sõltuvus on vastastikmõjus olevate kehade vahelisest kaugusest ühesugune nii elektrostaatilise kui magnetilise jõu korral.) 4.2 VOOLU MAGNETVÄLI Oersted avastas: juhet läbiv elektrivool avaldab magnetnõelale orienteerivat mõju. *Magnetnõel pöördub juhtmega ristuvasse asendisse. *Orienteerunud magnetnõel ei ole aga risti mitte ainult juhtme endaga, vaid ka tasandiga, mille määravad juhe ning magnetnõela keskme kinnituspunkt. Elektrivool on suuteline mõjutama püsimagnetit. Kaks vooluga juhet mõjutavad teineteist (Ampere näitas, et see tõesti on nii). Ampere'i hüpotees - aine magnetilised omadused on ära määratud temas toimuvate ringvooludega. Millest sõltub vooluga juhtmete vahel mõjuv jõud
magnetväli. Magnetism Magnetväljaks nimetatakse liikuva laetud keha poolt tekitatavat välja. Magnetvälja jõujooned on alguse ja lõputa, magnetväli on pöörisväli. Elektrivälja muutumine tekitab magnetvälja, mille kokkuleppelist suunda näitab orienteeritud magnetnõela põhjapoolus. Nähtust, mille korral magnetvälja paigutamise tulemusena tekitab aine ka ise magnetvälja, nimetatakse aine magneetumiseks. Magnetväli jaguneb voolu- (juhet läbiv elektrivool avaldab magnetnõelale orienteerivat mõju (magnetnõel pöördub risti juhet), kahe paralleelse juhtme vahel mõjuvad juhtmega risti asetsevad jõud) ja püsimagnetväljaks (ümbritsetud alati magnetväljast, jaguneb tinglikeks põhja-ja lõunapooluseks, poolitamisel jääb kahe erineva poolusega püsimagnetiks, omadusi määrab eelkõige elektronide olemuslik magnetväli). Magnetinduktsioon näitab jõudu, mis mõjub ühikulise vooluga ja ühikulise pikkusega juhtmelõigule selle juhtmega ristuvas magnetväljas.
ja kirjaklambri vahel mõjuma tõmbejõud. Selle jõu mõjul täheldame kergema või vabamalt liikuda saava keha (üldjuhul siis kirjaklambri) liikumist. Magnetdomeenid NIB-magnetis Maa magnetväli Esimesel saj pKr avastasid hiinlased, et magnetkivimiga kokkupuutumisel omandab raudnõel magneti omadused. Samuti märkasid nad, et niisugune magnetnõel pöördub alati kindlasse suunda. Esimese kompassi valmistasid 11 saj araablased. Magnetnõelale avaldab orienteerivat mõju Maa magnetväli. Maad ümbritsev magnetväli on tingitud vedela metallilise tuuma konvektiivsest liikumisest. Dünamoteooria kohaselt toodab Maa magnetvälja nn geodünamo. Maa 5150-6360 km paksust tahket sisetuuma ümbritseb 2890-5150 km paksune vedel Fe-Ni välistuum, milles toimuvad sarnaselt vahevööle soojuse ülekandega seonduvad aine konvektsioonivoolud. Välistuuma moodustab suuremas osas sulaolekus raud, mis on hea elektrijuht. Maa
suurus, mis iseloomustab elementaarosakese impulsimomenti; seotud pöörlemisega.Magnetil on kaks poolust põhjapoolus ja lõunapoolus. Magnetvälja kokkuleppelist suunda näitab orienteerunud magnetnõela põhjapoolus. Magneetumine nähtus, mille korral magnetvälja paigutatud keha tekitab ka ise magnetvälja. Magnetpooluste vahel mõjuv jõud on pöördvõrdeline poolustevahelise kauguse ruuduga.1820. avastati, et juhet läbib elektrivool avaldab magnetnõelale orienteerivat mõju. Taani teadlane H. Ch. Oersted.Samal aastal avastas A. M. Ampere vastastikmõju kahe vooluga juhtme vahel ja leidis kolm seaduspärasust:*Kui kaks juhtmelõiku paiknevad erinevates tasandites, kuid on samal keskristsirgel, siis nende vahel mõjuv jõud sõltub nurgast nende vahel. Paralleelsete juhtmete korral on jõud maksimaalne, ristuvate korral 0.*Kui paralleelsetes juhtmelõikudes kulgevad samasuunalised voolud,
Voolu magnetväli.Juhet läbiv elektronivool avaldab magnetnõelale orienteerivat mõju.st. vooluga juhti ümbritseb magnet väli.(joonis1)Magnetvälja suund ühtib parempoolse krui pöörlemise suunaga, kui voolu suunaks on kruvi kulgeva liikumise suund.Magnetnõelale mõjuv jõud on võrdeline voolutugevuse ja juhtme lõigu pikkusega ja pöördvõrdeline kauguse ruuduga F=I*l*const/r2. 2 vooluga juhet mõjutavad teineteist magnetväljade kaudu jõuga.paralleelsete juhtmete korral on jõud maksimaalne.ristuvate juhtmete vahel jõud ei mõju
Voolu magnetväli.Juhet läbiv elektronivool avaldab magnetnõelale orienteerivat mõju.st. vooluga juhti ümbritseb magnet väli.(joonis1)Magnetvälja suund ühtib parempoolse krui pöörlemise suunaga, kui voolu suunaks on kruvi kulgeva liikumise suund.Magnetnõelale mõjuv jõud on võrdeline voolutugevuse ja juhtme lõigu pikkusega ja pöördvõrdeline kauguse ruuduga F=I*l*const/r2. 2 vooluga juhet mõjutavad teineteist magnetväljade kaudu jõuga.paralleelsete juhtmete korral on jõud maksimaalne.ristuvate juhtmete vahel jõud ei mõju
mõõtmetest. Ühtlase ristlõikega juhi takistus R=l/S Aine eritaksitus näitab, kui suur on sellest ainest valmistatud, ühikulise pikkuse ja ühikulise ristlõikepindalaga keha eritakistus Juhi takistus sõltub temperatuurist =o(1+t), kus on takistuse temperatuuritegur näitab, kui suur on takistuse suhteline muutus 0 C juures temp tõstmisel ühe kraadi võrra. VOOLUMAGNETVÄLI Juhet läbiv elektrivool avaldab magnetväljale orienteerivat mõju, st vooluga juhti ümbritseb magnetväli. http://www.abiks.pri.ee Kruvi reegel: magnetvälja sound ühtib parempoolse kruvi pöörlemise suunaga, kui voolu suunaks on kruvi kulgeva liikumise sound. Magnetnõelale mõjuv jõud on võrdeline voolutugevusega ja juhtme lõigu pikkusega ning pöördvõrdeline kauguse ruuduga F=const I*l/r2 Kaks vooluga juhet mõjutavad teineteist magnetväljade kaudu jõuga..
annaabi.ee 
