Enamikel lindudel on vaja toita nokapoolist manguvaid poegi, mistõttu laulmiseks enam eriti aega ei jää. Siiski pakuvad juunikuu soojad suveõhtud võimalust võtta ette öölaulikute kuulamisretki. Kuulata võib rukkirääku või ristikate siristamist meenutavate ritsiklindude kontserti.Sel ajal tasub kindlasti meie giidide abil lähemat tutvust teha ka taimeriigiga. Lääne-Eesti rannikualade ning Saaremaa, Hiiumaa ja Vormsi lubjarikastel muldadel kasvab kokku 36 dekoratiivse välimusega orhideeliiki. Meie pool-looduslikud kooslused ranna-ja puisniidud on aga rikkalikuimad taimekooslused Euroopas. Juuni sobib hästi minemaks meie loodepoolseimale saarele - Osmussaarele, mis oma maastikega pakub meeldejäävat elamust. Siin võib näha alvareid ehk looniite. See elupaik on tänaseks säilinud vaid üksikutel Läänemere ümbruse saartel. Omalaadset eksootikat pakuvad ka saarel olevad islandi lambad, kes toodud saarele just siinsete ohustatud pärandmaastike säilitamiseks. Juuli
Laudtee ääres asuvaid peatusi tähistavad numbritulbad, millel olevad numbrid vastavad õpperada tutvustavas voldikus olevatele numbritele. Raba ääres on puhkemaja ja vaatetorn, millest avaneb vaade lagerabale ja mitmele soosaar. 1.2. Meenikunno raba taimestik. Soo koos saartega on rikas taimestiku ja linnustiku poolest. Eestis harvem ette tulevatest taimedest kasvavad seal näiteks, vesilobeelia, järv-lahnarohi ja mitu orhideeliiki- rohekat käokeelt. Sealt võib leida Põlvamaal vaid paaris kohas kasvavat soojemast kliimaperioodist pärit II kaitsekategooriasse kuuluvat sarikalist austria roidputke, orhideedest rohekat käokeelt, pruunikat pesajuurt ja roomavat öövilget, mis on arvatud III katisekategooriasse. Metsadest on valitsevad männi enamusega palumetsad, kust leiab rohkesti metsamarju ja seeni. Meenikunno maastikukaitseala asub Kagu-Eesti orustatud lauskmaal Põlva
................................................................................................................................7 FLAMINGOLILL EHK ANTUURIUM..............................................................................................8 KASUTATUD KIRJANDUS...............................................................................................................9 ORHIDEE Orhidee on habras ja elegantne toataim. Üle maailma kasvab neid enam kui 20 000 väga eripalgelist orhideeliiki. Igas riigis on olemas mõni kohalik orhideeliik, mis muudab enda jaoks sobiva stiili ja värvusega orhidee valimise üsna lihtsaks. Eksootilise välimusega orhideed teevad kodu külluslikumaks ja erksamaks. Orhideesid saadab teatav kurikuulsus, nagu neid oleks raske kasvatada. Mõningate teadmistega pole orhideede hooldamine aga sugugi nii keeruline. Peaasi, et taim saaks kõik, mida vaja. Valgus Orhideele tuleb tagada õige valgusreziim. Kui palju valgust siis
Kui talvepimeduses hakkavad arenema õienupud, siis hoiab lisavalgus ära nende varisemise ja soodustab pungade avanemist. (Ibid) 10 Talvel tuleb toa tuulutamisel olla ettevaatlik, sest ka lühiajaline külm tuulepuhang külmetab orhideed ära. Regulaarne kontroll kahjurite vastu aitab neid õigeaegselt tõrjuda. 11 2. ORHIDEE LIIGID JA ÕIED 2.1. Orhideede ladina keelsed nimetused eesti keeles Maailmas kasvab looduslikult 22500 orhideeliiki 779 perekonnast. Kõige rohkem on neid Malaisia ja Uus-Guinea saarel. Eestis kasvab looduslikult 36 liiki käpalisi, kõik on looduskaitse all. Antud tabelis on välja toodud 41 teadlikku orhidee liigi nime, millest 2 neist on juba hävinud. Tabel 2. Orhideeliikide ja alamliikide eestikeelsed nimed. Teaduslik ladina keelne orhidee nimi Eesti keelne liiginimi Anacamptis pyramidalis püramiid-koerakäpp Cephalanthera longifolia valge tolmpea
Troopilises vihmametsas on liaane palju; need ripuvad alla okstelt, ulatuvad vanikutena puult puule. Liaanide tüüpilisemaks esindajaks (Aasias) on rotangpalmid (Calamus). Liaane esineb ka perekondades Ficus, Piper, Vanilla. Epifüüdid on troopilises vihmametsas sama tüüpilised nagu liaanidki. Nad kinnituvad nii tüvele, puuokste kui ka liaanide külge. Ainult ühelt puuoksalt võib leida isegi kuni 28 õitsevat orhideeliiki. Mõned neist olid hiiglasuured - kuni 4 m. Epifüütidena esinevad samuti samblad, kuid ka põõsad ja isegi väikesed puud. Omapärased on epifüllid - taimed, mis kinnituvad teiste taimede lehtede külge. Nende hulgas valitsevad vetikad ja samblad, kuid esinevad ka õistaimed. Omapärase rühmituse moodustavad nn kägistajataimed. Need taimed alustavad oma elu epif'üütidena, hiljem aga kasvatavad õhujuuri, mis maani ulatudes kinnituvad mulda
Kokku on maailmas liblikaliike umbes 150 000. Eestis on liblikaid üle kahe tuhande liigi, kusjuures suur- ja pisiliblikad jagunevad peaaegu võrdselt. (,,Extra" Elu 97.05.17) Vanade roomlaste ettekujutus lillede ja liblikate vahelisest seosest polnud kaugeltki väär, ehkki veidi üle pakutud. Valdav enamik liblikatest on nektaritoidulised. Nektari kättesaamiseks on neil elastne ja liikuv imilont, mille pikkus on ühel Madagaskaril kasvavat orhideeliiki tolmendaval liblikal kuni 35 sentimeetrit. (,,Extra" Elu 97.05.17) Tiivad koosnevad liblikatel katusekividena üksteise peal paiknevatest soomustest. Soomuste erinevast pigmendisisaldusest ja valguse murdumisest nendel tekib paljudele liblikatele omane sillerdav värvus. Tiibade siruulatus võib mõnedel troopilistel liikidel ulatuda kuni 30 cm-ni. Tiivad võivad kokkupandult paikneda kahte moodi: asetuda seljal üksteise
annaabi.ee 
