juhataja/ülemjuhataja poole), õigus olla puutumatu 4) Millised on riigikoguliikme kohustused? (loobuma teistest riigiametitest 5) Millised on riigikogu olulisemad ülesanded? (a) võtab vastu seaduseid ja otsuseid, otsustab rahvahääletuse korraldamise, valib vabariigi presidendi, võtab vastu riigieelarve ja kinnitab selle täitmise aruande, nimetab eesti panga nõukogu liikmed, esineb avalduste ja deklaratsioonidega eesti rahva ja teiste riikide ning rahvusvaheliste organistatsioonide poole, kuuulutab riigis välja erakorralise seisukorra) 6) Millal toimuvad Riigikogu korralised istungid? (jaanuari teisest esmaspäevast juunikuu kolmanda neljapäevani ning septembrikuu teisest esmaspäevast detsembrikuu kolmanda neljapäevani) 7) Mis on Riigikogu erakorraline istung? (kutsub kokku Riigikogu esimees vabariigi presidendi, valitsuse või viiendiku riigikogu koosseisu ettepanekul) 8) Kes kuuluvad riigkogu juhatusse?(Riigikogu juhatusse kuuluvad
vabadussõjalased. Autoritaarne Eesti 1934-1940 12.märtsil 1934.aastal teostasid K.Päts ja J.Laidoner sõjaväelise riigipöörde. · Kaitseseisukord Piirati kodanike vabadusi. · Vabadussõjalaste organisatsioonide sulgemine. · Keelustati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused · Riigikogu saadeti laiali. · Erakondade tegevus lõpetati. · Loodi üks partei Isamaliit. · Kehtestati tsensuur. · Kõige olulisemate asutuste, organistatsioonide üle kehtestati rang kontroll. · Seadused avaldati presidendi dekreedina. VAIKIV AJASTU Rahvas ei saanud rääkida. 1937. aastal koostati K.Pätsi eestvedamisel uus põhiseadus. Loodi presidendi ametikoht, kes valitakse rahava poolt kuueks aastaks. Riigikogu muudeti kahekojaliseks. Alamkoda Riigivolikogu 80 saadiukt, valitakse rahva poolt, ülemkoja ehk Riiginõukogu 40 liiget määrati presidendi poolt ja valiti kutsekodade poolt
Kohalikul tasandil ründasid rahvakomiteed maaomanikke, konfiskeerides nende maid. Nõukgude armee lahkus 1948. Kahe Korea rajamine: USA ja NSVL riivalitsemine ei lasknud Rhee ja Il- Sungi valitsustel leppida. USA viis probleemi ÜROsse sügisel 1947. NSVL vastustas seda tegu.ÜRO otsustas 14. nobembril 1947 korraldada vabad valimised, siis võõrväed lahkusid ja ÜRO komision rajas Korea riigi. NSVL boikoteeris hääletust.Aprillis 1948 toimus P'yngyangis põhja ja lõuna organistatsioonide konverents. See ei andnud tulemusi ja NSVL boikoteeris lõunas toimuvaid vabu valimisi (ÜRO kontrolli all). Põhjas ei toimunud neid valimisi. 10. mail toimusid Lõuna valimised mille võitis Syngman Rhee, kuid vasakparteid boikoteerisid valimisi. Laialdane korruptsioon oli valimistel ja Lõuna-Korea oli ilma jäänud täislegitiimsusest. 13. augustil 1948 võeti võim üle USA sõjaväelt. PÕHJA-KOREAST ÜLDISELT
juurde ja neil endil immigrantidel on vhem vimalusi, tekib eraldi hiskond kui neid tuleb palju, kindel koht kus niteks 1te keelt knelevad inimesed elavad 22. Eestis on kige levinum lastega pere tp 23. 24. Kige rohkem ttab tstuses ja pllumajanduses 25. Seda et tegelikult ei ole kik inimsed vrdsed, nad on vrdsed seaduse ees. 26. eestis on palju keskklassi ja alamklassi, krgklassi on ldiselt vhe 27. mitmesuguste ideede, arvamuste ja organistatsioonide olemaslolu hiskonnas 28. nad suhtuvad alvas, kuna nad vivad diktatuuri kukutada 29. Pluralism just rikastab hiskonna arengut, kuna on lubatud palju rahvuseid ja usundeid 30. Identiteet on omaduste hulk, mis teevad objekti unikaalseks vrreldes teiste objektidega. tavaliselt on see vajalik mingi ressursi kasutamiseks, niteks toetuse saamiseks, poest alkoholi ostmiseks, klubisse sissepsemiseks 31. Sallivus ehk tolerantsus on inimese vi hiskonna vimelisus taluda,
jne). 4) utopistlik liikumine püüab leida ideaalset ühiskonda tõeliste uskujate valitud grupile lootuses, et nende näide saab eeskujuks suuremate sotsiaalsete süsteemide muutumisele. Sotsiaalsete liikumiste arengufaasid: 1) isiklik rahulolematus või ebamäärane rahutus ühiskonnas (majanduskriis, sõde) 2) arusaam ,et teisedki jagavad viha ja ebaõiglustunnet. huvi suunamine ja infovõrgu tekkimine; liikumiste liidrid sageli karismaatilised 3) formaalsete organistatsioonide tekkimine 4) liikmete poolt liikumise eesmärkide aktepteerimine või liikumise järk-järguline langus liikmeskonna kaotuste tõttu 4. Konflikt ja selle leevendamise meetodid (6364). Konflikt tekib ühiskonnas juhul, kui osapooled püüavad rahuldada oma vajadusi vastaste hävitamise ja võimetuks tegemisega. Konflikt tekibki inimeste ja gruppide vahel just sellepärast, et olemasoleva korra tunnustamisest on loobutud, pidades seda rõhuvaks või ebaõiglaseks.
2. juulil 1917 tuli kokku Üle-Eestiline Rahvaasemike Kongress. Selleks enam vajadust enam ei olnud. Kongressil kaks peamist küsimust: kas tunnistada Jaan Poska volitusi kubermangukomissarina ja kas valdades toimunud valimised on seaduspärased või tuleb ette võtta uued valimised. Esindajad saadeti linnade volikogudest, maakondade kogudest, kõik tööliste ja soldatite nõukogude saadikud, sama moodi ka mitmete suuremate seltside ja organistatsioonide esindajad. Tegelikult ei olnud selles enam kahtlust, et Poska jätkab, seetõttu kujunes sellest kongressist sotsialistliku ja demokraatliku bloki arveteklaarimine. Avamine toimus suure kisa ja kära saatel - 4 tundi kulus selleks, et kontrollida üle rahvaasemike mandaadid. Seepeale enam kongressist enam asja ei saanud, sest kõik sotsialistliku bloki liikmed marssisid ruumist välja. Kohale jäi 800 saadikust kohale üle poolte. 3.-4
annaabi.ee 
