Rakk on kõige madalam iseseisvalt talitlev tasand. Organismid võivad moodustuda ühest rakust (ainuraksed- alamad vetikad, bakterid, algloomad) või paljudest rakkudest ( hulkraksed- seened, taimed, loomad). Talitluselt võivad rakud olla eeltuumsed (prokarüoodid) või päristuumsed (eukarüoodid). · Elusorganismid viivad läbi aine- ja energiavahetust keskkonnaga. Aineid omastatakse toitudest. Aineid kasutatakse organismisiseselt (rakkudes), organismi ülesehitamiseks ja energiaks, keemiliste sidemete lõhustamise teel. Organismisiseselt ehk rakusiseselt toimuvaid protsesse nimetatakse biokeemilisteks. Organismi aine- ja energiavahetusprotsesse nimetatakse metabolismiks. · Organismi püsiv ehk stabiilne sisekeskkond ehk homöostaas. Püsiv kehatemperatuur, keemiline koostis, happelisus. · Elusorganismid on paljunemisvõimelised ehk annavad endasarnaseid järglasi
· 4. Kaitsefunktsioon a)Pisarvedelik tekib 35 ml öp b)Sülg tapab baktereid, ebameeldiv maitse kutsub esile süljeeritust. c) tapab baktereid, ebameeldiv maitse kutsub esile süljeeritust. c) liigesevõie kaitseb liigest liigse hõõrdumise eest. · 5. Vesikeskkonnas toimuv viljastumine ja organismide esmane areng. · 6. Areng nii eoste kui seemnetega vajab vett. loomorganismidel : a)areng toimub organismiväliselt vesikeskkonnas või organismisiseselt vesikeskkonnas. Inimese vedeliku bilanss : · Tuleb : a) joogist ja söögist )j g j g · b) ainevahetuses moodustub vesi (0,3 0,4 l ööpäevas) · Väljub : a) uriin b) higi (0,5 l ööpäevas ) ) ( rahuolekus) c) veeaur hingamisel d) väljaheite koostises olev vesi. Täiskasvanud väljaheite koostises olev vesi. Täiskasvanud inimese veetarve on rahuolekus iga
12. Nimeta erituselundeid. Kirjelda neerude ehitust ja tööd. Neerud, kopsud, nahk. Neerud paariline organ, mis asetseb kõhuõõnes kahel pool lülisambakanalit soolestiku taga. 1012 cm pikad, 56 cm laiad, 4 cm paksud. Koosneb neerukoorest, kihnist, neerusäsist, neeruarterist, neeruveenist, kusejuhast, näsast. Neerud toimivad kui filter on võimelised organismile vajalikud ained tagasi saatma. 13. Kui suur on veesisaldus täiskasvanud organismis ning kuidas see organismisiseselt jaguneb? 70%; rakusisene vesi 67%, vereplasma 8%, rakkudevaheline keskkond 25%. 14. Nimeta neli põhilist soojuse saamise või kaotamise viisi. Soojuskiirgus, konduktsioon, konvektsioon, aurumine. 15. Millised muutused toimuvad organismis palavas keskkonnas ja millised külmas keskkonnas? Palavas keskkonnas: naha veresoonte laienemine, higistamine, soojustekke pärssimine. Külmas keskkonnas: naha veresoonte ahenemine, soojustekke suurenemine KNS poolt
alguse aju keskmises piirkonnas. 12) Nimeta erituselundeid. Kirjelda neerude ehitust ja tööd. Erituselundid - neerud, kopsud ja nahk. Neerud paariline organ, mis asetseb kõhuõõnes kahel pool lülisambakanalit soolestiku taga. Kehavedelike koguse ja koostise regulatsioonis on neeruel põhiline roll - nad kas eritavad või hoiavad vett ja soolasid kokku, nii et kehavedelike koostis ja kogus püsiks enamvähem stabiilne. 13) Kui suur on veesisaldus täiskasvanud organismis ning kuidas see organismisiseselt jaguneb? 70 kilose kehakaaluga inimene sisaldab 42...45 liitrit vett ehk u. 70%. Jaguneb: rakusisene vesi (67%), vereplasma (8%), rakkudevaheline keskkond (25 %). 14) Nimeta neli põhilist soojuse saamise või kaotamise viisi. Soojuskiirgus ehk radiatsioon; konduktsioon; konvektsioon; aurumine ehk evaporatsioon. 15) Millised muutused toimuvad organismis palavas keskkonnas ja millised külmas keskkonnas?
organism rakkude ehitusmatejaliks ei vaja, lõhustatakse maksas ja muundatakse kusiaineks. Veri viib vee ja kusiaine neerudesse (iga päev läbib neeru ligi 1000 liitrit verd). Kui veri liigub läbi neerude, siirdub kusiaine verest uriini. Filtreeritud vereplasmast imenduvad suhkur, osa siili ja peaaegu kogu vesi tagasi vereringesse. Neerude kaudu erituva vee hulka kontrollib ajuripatsi poolt toodetav hormoon. 13. Kui suur on veesisaldus täiskasvanud organismis ning kuidas see organismisiseselt jaguneb? 70 kilose kehakaaluga inimene sisaldab 42...45 liitrit vett. Rakusisene vesi (67%) Vereplasma (8%) Rakkudevaheline keskkond (25 %). 14. Nimeta neli põhilist soojuse saamine või kaotamise viisi. Äraandmise viisid: soojuskiirgus ehk radiatsioon (60%) (pikaajaline infrapunane kiirgus, see on omane kõikidele kehadele, kuid soojusvoog on suunatud kõrgema temperatuuriga kehalt madalama temperatuuriga kehadele), konduktsioon (soojusvahetus kahe füüsilises kontaktis oleva keha vahel
Geenid avalduvad kui nende pealt sünteesitakse RNAd Paljud geenid on sellised, mille produkte meil alati vaja ei lähe ainuraksetel organism saaks hakkama külmas, niiskes, näljas. Geenide avaldumine peab olema ajas ja ruumis hästi kontrollitud Geenide avaldumine ja keskkond Keskkond mõjutab geenide avaldumist Organismiväliselt nt kemikaalid, ravimid, temperatuur, valgus, toitainete kättesaadavus Organismisiseselt: hormoonid ja ainevahetus Geenide avaldumise häireid Mutatsioon päranduv geneetilise informatsiooni muutus Piisab ühe nukleotiidi muutusest DNAs, et ahelasse lülitataks vale aminohape Downi sündroom (21.kromosoomi on 3, mitte 2) Organismivälised tegurid ja geenide avaldumine Ravimid, mürgised ained (alkohol, tubakas) Vähkkasvajad Healoomuline kasvaja kontrolli alt väljunud rakud ümbritsevatesse kudedesse tungida ei suuda
kutsuvad tekitajad, hingamisteede kaudu laste nakkushaigusi ja hingamisteede viirusinfektsioone põhjustavad tekitajad. Läbi naha ning nahavigastuste võivad orgenismi sattuda iseloomult väga erinevate haiguste tekitajad. Võimalik on ülekanne vere kaudu ja sugulisel teel. See on tänapäeval enam levinud süstivate narkomaanide hulgas, aga ka ebasanitaarsetes tingimustes raviprotseduuride, laboratoorsete analüüside ja vere ülekannete korral. Organismisiseselt võib haiguse tekitaja levida kehavedelike vere ja lümfi kaudu, hingamisteid ja seedekulglat pidi ning sealt edasi verre. Vere kaudu levik ongi kõige ohtlikum, sest vereringe ulatub organismis kõigi elundite ja kudedeni. Herpese tekitaja viirus võib levida närvitüve mööda. Organismi vastupanuvõime langusel võivad patogeensesks ehk haigestumist esile kutsuvaks muutuda organismis tavaliselt mittepatogeensed mikroobid
rasvhapete molekulis eristatakse monoküllastumata rasvhapped ehk üks kaksikside ja 11 Maris Kallus KKS 2010 polüküllastumata ehk ehk kaks või enam kaksiksidet. Monoküllastumata on olehape ja polüküllastumata linoolhape. Asendamatud toitained – linoolhape ja linoleenhape on inimesele asendamatud toitained, kuna organismisiseselt neid ei sünteesita. 3. Looduslikud rasvad kui triglütseriidide segud: Looduslikud rasvad ja õlid on erinevate triglütseriidide segud, kus ülekaalus on enamasti lihttriglütseriidid. Rasvades on ülekaalus triglütseriidid, mis sisaldavad ka rohkem küllastunud rasvhappejääke. 4. Fosfolipiidid kui peamised struktuursed lipiidid: Raku plasmamembraan kujutab endast poolvedelas olekus keerukat süsteemi, mille põhistruktuur moodustub lipiidse koostisega kaksikkelmest. Kaksikkelme teiktavad
a)Pisarvedelik - tekib 3-5 ml ööpäevas ja niisutab ja puhastab silma) b)Sülg - tapab baktereid, ebameeldiv maitse kutsub esile süljeeritust. c) liigesevõie kaitseb liigest liigse hõõrdumise eest. 5. Vesikeskkonnas toimuv viljastumine ja organismide esmane areng. (kehaväline = kaladel, kehasisene = limakeskkonnas) 6. Areng = Nii eoste kui seemnete areng vajab vett. loomorganismidel : a)areng toimub organismiväliselt vesikeskkonnas. b)areng toimub organismisiseselt vesikeskkonnas. (loode areneb lootevedelikus : a kaitseb loodet põrutuste eest. b) hoiab keskkonna stabiilse. c) vedelikus olemine vähendab raskusjõu mõju. d) väldib kokkukasvamist lootekestaga. e) lootevedelik kaitseb veekaotusse eest. f) loode joob ja urineerib vesikeskkonda. Inimese vedeliku bilanss : Tuleb : a) joogist ja sõõgist b) ainevahetuses moodustub vesi (0,3 - 0,4 l ööpäevas) Väljub : a) Uriin
Kolm põhilist looduses esinevat radionukliidi on 238U, 235U ja 232Th. Nende lagunemisel eraldub kiirgust ja tekivad lühema poolestusajaga tütarisotoobid, mis omakorda lagunevad kuni stabiilsete elementide tekkimiseni. 238U, 235U ja 232Th on igaüks aluseks erinevale radioaktiivse lagunemise ahelale. Mainitud raskete radioaktiivsete elementide perekondade esindajaid leidub kõikjal maakoores ja nende tekitatud on suurem osa kiirgusfoonist. Need radionukliidid on organismisiseselt radooni ja selle laguproduktide kiirguse ning välise gammakiirguse allikaks. Radooni lagunemine 222Rn on üks 238U lähtuva radioaktiivse lagunemise tütarproduktidest. Radoon on gaas. Maakoorest välja tunginuna seguneb ta õhuga. Radooni sisaldava õhu sissehingamisel ladestuvad radooni lagunemisel tütarproduktid, mis teatavasti ei ole gaasilised ained hingamisteedesse või satuvad tolmuosakeste jms liitununa sissehingatava õhuga kopsudesse
annaabi.ee 
