ideaalsest ühiskonnast. 3milles seisnes 1905 aasta rev. tähtsus venemaa ühiskonnale ? Oli eelproov iseseisvumisele. Näitas ära, et rahvuslik areng on võimalik ainult läbi iseseisvuse. Ühiskonnas algasid muutused ja venestamine pidurdus. Muutusi pidurdas peaminister Stolõpini tapmine revolutsionääride poolt. 4 seletage miks suutis tsaarivalitsus 1905 a. rev. järel püsima jääda Sõjavägi jäi valdavalt tsaarivõimule truuks ja tegutseti organiseerimatult. Tsaari oktoobrimanifest rahustas kõrg kodanluse maha lubadusega reformida valitsemist. 5 võrrelge soome ja eesti arengut 20 saj. algul Enam- vähem sarnane. Soomel oli suurem autonoomia ja võimalus iseseisvumiseks. Samas oli vasakpoolne liikumine aktiivsem just Soomes. 6 tooge välja Baltimaade sarnasused ja eripärad 20. saj Eesti ja läti olid sarnasemad. Toetuti vene erakondadele ja peti peavaenlaseks saksa elanikkonda. Leedus nähti aga Saksamaas toetust Venemaa ja poolakate vastu, oli
tahkeid ktuse osakesi). Katla arvutus normides on ra toodud soovitused (alfa) valiku kohta , olenevad konstruktsioonist, liigist, plemisviisist. Liighutegur (alfa) gaasi liikumise suunas suureneb pidevalt, suureneb selleprast et erinevates katla gaasi kikude tsoonides imetakse lbi ebatiheduste nn. VRHKU. Enamus katlaid ttavad alarhu all , koldes ja gaasikikudes on alarhk , mille tekitab suitsuimeja. max Alfa on suitsuimeja ees. Vrhuks nim organiseerimatult katlasse sisenev hk, lbi ebatiheduste. Katla koldesse antav hk kannab nimetust Organiseeritud hk. (alfa) lahkuvates gaasides (on suurem kui) (alfa) koldes. Koguaeg gaasikigus ta tavaliselt suureneb. Seda vrhku juurde imemist nimetatakse Vrhuga (delta)alfa. Vrhutegur vrdub vrhu kogust jagatud teoreetilise kogusega. (delta)Alfa=V.vrhk(jagatud)V0 . Vrhu tegur koormad suitsuimeja le. Vrhutegurid on limiteeritud ja tema kikumise tegurid on piiratud (delta)Alfa=0..
faktid" Põhiideed: · Inimkond on iseseisva väärtusega ning ühiskond pole mitte indiviidide kogum vaid uus kvaliteet. 3 · Uurida sotsiaalseid fakte ehk ühiskondlikke nähtusi. · Ühiskond määrab ära inimeste tegude/mõtete normid ja see võib toimuda organiseeritult (sotsiaalsete institutsioonide kaudu) või organiseerimatult (kasvatus, avalik arvamus). · Sotsiaalsed faktid ei tulene enamuse pooldamisest või võimust, neid loovad spetsiifilised sotsiaalsed aspektid. · Uurimine peab toimuma grupi tasandil ja uurida tuleks tüüpilist / üleüldist. Funktsionalism Malinowski ja basic needs. Malinowski põhiseisukohad: · Välitööde vajalikkus! vajalikkus · Ühiskonna institutsioonid täidavad oma liikmete füüsiliste vajaduste rahuldamise
Iga põlisrahva kultuur on nii keeruline, et ei ole võimalik seda lihtsalt kirjeldada. III Psühholoogilise lähenemise algataja. Prantsuse sotsioloogiline koolkond (E. Durkheim) üritas leida üldist seletust kultuuri arengule, tuleb leida uurimise objektiks sotsiaalne fakt. Ühiskonnad pole olulised, tähtsad on sotsiaalsed nähtused indiviidi piire ületav tegevus või mõte, mis suunatakse üksikisikule peale. Sotsiaalne fakt võidakse peale suruda organiseerimatult (nt moraal) või organiseeritult (nt seadused). Funktsionalism Malinowski (1884-1942) kõik ühiskonna institutsioonid täidavad oma liikmete vajaduste rahuldamise funktsiooni. Inimestel on 7 põhivajadust: toitumine, järglaste taastootmine, kehaline heaolu, julgeolek, puhkus, liikumine, kasvamine. Inimesi juhivad impulsid tegevus rahuldus. 3. loeng Strukturaal-funktsionalism kultuuri, ühiskonna funktsioonide käsitlus A. R
Seega esimesed maksavad võitluse, teised otsimise hinda Alluvussuhete seos soo ja vanusega, komplitseeritud hierarhilised struktuurid. Tihti mõjutab alluvussuhteid grupi liikmete sugulus ja vanus. Näit. reesusahvidel domineerivad vanemad generatsioonid nooremate üle, kuid ühe põlvkonna piires domineerivad nooremad tütred vanemate tütarde üle. Sotsiaalne organisatsioon kui isetekkeline struktuur. Hierarhia loomagruppides tekib iseeneslikult, organiseerimatult - sel teel, et indiviidid avastavad jõuproovide käigus, et nad on võimelised domineerima ühtede, kuid mitte teiste üle. Käitumise sünkroonsus loomakogumites, selle põhjused. Loomagruppides on oluline, et üksikisendite käitumine vastaks grupi teiste liikmete omale - ei ole kasulik magada, kui teised suunduvad toituma, ega teha kära, kui teised on uinunud jne. Põhjused: mingi liigi isendid kalduvad sooritama teatud asju kindlatel päevaaegadel. Sotsiaalne stimulatsioon.
Zonotrichia querula dominandid ei otsi toitu, vaid ajavad subordinaadid leitud toidu juurest minema. Seega esimesed maksavad võitluse, teised otsimise hinda. Tihti mõjutab alluvussuhteid grupi liikmete sugulus ja vanus. Komplitseeritud hierarhilised struktuurid on pigem näilikud, kui meelega niimoodi ülesse ehitatud. Sotsiaalne organisatsioon kui isetekkeline struktuur. Hierarhia loomagruppides tekib iseeneslikult, organiseerimatult - sel teel, et indiviidid avastavad jõuproovide käigus, et nad on võimelised domineerima ühtede, kuid mitte teiste üle. Käitumise sünkroonsus loomakogumites, selle põhjuseid. Sünkroonsus ja alluvussuhted, konsensuslik sünkroonsus. Käitumise sünkroonsus tekib erinevail põhjustel: mingi liigi isendid kalduvad sooritama teatud asju kindlatel päevaaegadel - joonisel tsetsekärbse erinevate tegevuste aktiivsuse sõltuvus kellaajast; sotsiaalne stimulatsioon – n: kui näljasele
Nt leiti, et ühe sidrikuliigi Zonotrichia querula dominandid ei otsi üldse ise toitu, vaid ajavad subordinaadid viimaste poolt leitud toidu juurest minema. Ometi jõuavad ka subordinaadid süüa, enne kui nad minema aetakse. Seega esimesed maksavad võitluse, teised aga otsimise hinda. Kokkuvõttes võib aga mõlemate fitness osutuda võrdseks. Tänapäeva evolutsioonilised käitumiseuurijad on seisukohal, et hierarhia loomagruppides tekib iseeneslikult, organiseerimatult – lihtsalt sel teel, et erinevad indiviidid avastavad jõuproovide käigus, et nad on võimelised domineerima ühtede, kuid mitte teiste üle. Käitumise sünkroonsus – loomaseltsingute liikmeile on eluliselt oluline, et üksikisendite käitumine oleks kooskõlas seltsingu teiste liikmete omaga. Näiteks pole kasulik magada, kui teised isendid suunduvad toituma ja ei ole mõeldav tekitada kära, kui teised on uinunud.
annaabi.ee 
