eneseteostusvõimel ja elu mõtte tunnetusel. Terviseedendus (health promotion) WHO defineerib: tervisedendus kui protsess, mis võimaldab inimestel suurendada kontrolli oma tervise üle ja sellega parandada oma tervist. Tervisedenduse tulemussed (health promotion outcomes) Tervisedendusele omistatavad muutused isiklikes oskustes ja/või sotsiaalsetes normides ja tegevustes ja/või organisatoorses praktikas ja riiklikus poliitikas. Tervise mandala (the mandala of health) Tervise kontseptsioon, milles paigutatakse inimene mitme keskkonna (perekond, kogukond, tehiskeskkond, kultuur ja biosfäär) keskele. Mudel demonstreerib nelja teguri inimese bioloogia, käitumise, psühhosotsiaalse ning füüsilise keskkonna - mõju inimesele ja ta perekonnale. Terviseteenus (health service) Erinevate teenuseosutajate tegevus, mille eesmärgiks on tervise edendamine või haiguste ennetamine.
kahjulikus Funktsionaalne (protsetuaalne) mõõde – organiseerimine kui tegevus; planeerimine kui tegevus; organiseerimine on tegevus, mille käigus jaotatakse täitmisele kuuluvad tööd üksikisikute vahel, koondatakse isikud allüksustesse ja määratakse kindlaks alluvusvahekorrad Personaalne mõõde – käsitleb tööjõudu kui tähtsaimat komponenti; põhiliselt tegeletakse organisatoorses töös esinevate probleemidega Organiseerimine Organiseerimise käigus määratakse planeeritud eesmärkide saavutamise teed. Strateegiaga pannakse paika, mida teha, organiseerimine määrab, kuidas teha (Alas, 2001) Organiseerimise küsimused vastavad küsimustele – Miks?, Kuidas?, Millega?, Kes?, Kus?, Millal? Ettevõtte organisatsiooni kujundamine ehk ettevõtte disain Ettevõtte organisatsioon
Puudub mõiste legaaldefinitsioon, mitmekesisus. 38. Avaliku halduse määratlemine 3 aspektis. Organisatoorne, formaalne ja materiaalne Positiivne määratlus - avalik haldus on mitmekesine, konditsionaalne või üksnes eesmärgistatud, üldist huvi silmas pidav ja vastutav, plaaniline, täidesaatev ning kujundav tegevus kogukonna asjade kasutamisel Negatiivne määratlus haldus on kõik see, mis ei ole seadusandlus ja kohtuvõim 39. mis on haldus organisatoorses mõttes Haldusorganisatsioon (halduse kandjate, haldusasutuste, haldusorganite süsteem) haldusülesannete täitmiseks. 40. mis on haldus formaalses mõttes e. vormiline Kogu haldusasutuste tegevus, sõltumata selle materiaalsest sisust, st siia kuuluvad peale materiaalselt mõistetud ka teised riikliku tegevuse liigid. 41. mis on haldus materiaalses mõttes. e. sisuline täidesaatev tegevus. Haldustegevus, so selline riikilik tegevus, mida teostavad
26. Riigiõiguse allikad. 27. Põhiseaduse muutmise algatamine. 28. Põhiseaduse muutmise protseduur. 29. Õigusriigi mõiste. 30. Sotsiaalriigi mõiste. 31. Proportsionaalsuse põhimõte. 32. Võimude lahususe põhimõte. 33. Õiguspärase ootuse printsiip. 34. Seaduslikkuse printsiip. 35. Legaalsus. 36. Egaalsus. 37. Avaliku halduse erinevad definitsioonid ja nende puudused. 38. Avaliku halduse määratlemine 3 aspektis. 39. mis on haldus organisatoorses mõttes 40. mis on haldus formaalses mõttes 41. mis on haldus materiaalses mõttes. 42. Materiaalses mõttes halduse kirjeldamine (milliste tunnuste läbi ja mis on nende sisu) 43. Halduse piiritlemine teisest riigifunktsioonidest: haldus ja seadusandlus, haldus ja kohtuvõim, haldus ja valitsemine 44. Avaliku halduse ülesanded (4). Riivehaldus, hüvehaldus mida tähendavad 45. Avaliku halduse tegutsemine eraõiguslikus vormis, millal tegutseb eraõiguslikult (3) 46
mõjub enam kui tavaline vestlus ning suunab intervjueeritavat hea meelega oma kogemusi jagama. Vastuse analüüsimise huvides on siiski teatud kinnipidamine küsimustest vajalik ning sellest lähtuvalt kasutas autor intervjuude raamistamiseks eelkoostatud küsimuste lehte. See tagas olukorra, kus ükski oluline küsimus ei jäänud küsimata, kuid mitmed teemad lisandusid jooksvalt intervjuule. Küsimused on nähtavad Lisas 1. Intervjuu organisatoorses pooles pidas autor enda kohustuseks enne intervjuu toimumist saada intervjueeritava nõusolek intervjuu helisalvestamiseks. Kuna nõusolek saadi, siis autor kirjalikke märkmeid ei teinud. Küsimuste valikul ettevõtjatele lähtus autor deduktiivsest meetodist, mille kohaselt koostas autor küsimused teooria peatükis kirjeldatud põhimõtete alusel. Autor jagas küsimused analoogsetel alustel teooria peatükiga kolme gruppi: inimlikud faktorid, ettevõtte alustamine ja ettevõtte tegevus.
intervjuu mõjub enam kui tavaline vestlus ning suunab intervjueeritavat hea meelega oma kogemusi jagama. Vastuse analüüsimise huvides on siiski teatud kinnipidamine küsimustest vajalik ning sellest lähtuvalt kasutas autor intervjuude raamistamiseks eelkoostatud küsimuste lehte (Lisa 6). See tagas olukorra, kus ükski oluline küsimus ei jäänud küsimata, kuid mitmed teemad lisandusid jooksvalt intervjuule. Intervjuu organisatoorses pooles pidas autor enda kohustuseks enne intervjuu toimumist saada intervjueeritava nõusolek intervjuu helisalvestamiseks. Kuna nõusolek saadi, siis autor kirjalikke märkmeid ei teinud. Kuigi algselt oli plaanitud, et intervjuu kestab tund aega, kestsid mõlemad läbi viidud intervjuud rohkem kui ühe tunni. Intervjueeritavad aga olid lahkesti nõus kauem rääkima. Intervjuu jagas autor nelja osasse. Esimeses faasis autor tutvustas ennast, selgitas uurimuse
Tegelesid põlluharimise, lambakasvatamise, viinamarjakasvatusega jne.. Ülejäägid turustati linnadesse. Saades tolliprivileege ja maksuvabastusi, siis olid nad paremas seisunids kauba müümisel kui linnakaupmehed. Hiliskeskajal, 12. sajandil siiskui muututi teiste ordude sarnaskes. Kasutati sõltalstalupoegi, kehtestas feodaalvõimu st rentis oma lääni välja. Eeskuju, mida tsitsertslased majandusviisid andsid nii tehnoloogilises kui ka organisatoorses mõttes väljaspool oma ordut, on kindlustanud neile tähelepanuväärse koha Euroopa materiaalse kultuuri arengus. Augustiinlased-koorihärrad - Selle ordu rajamist ei saa mingi kindla ajastu arvele kanada, tekkinud sajandeid väldanud protsessi tulemusena. Augustiinlaste-koorihärrade põhiidee orienteerub apostlite eluviisile ja varaühisusel. Algkrilstate ühiselu tahtsid matkida terved preestrite kogukonnad ühises elus. Siiski