Vihmauss liigub mullas edasi nii: ta surub edasiliikumisel oma esiosa nagu kiilu mullaosakeste vahele. Seejärel tekib tema kehas lihaste kokkutõmbe tõttu laiem koht ning vihmauss tõmbab tagumise kehapoole järele. Tänu sellele kobestab ta mulda. Miks on mullas elavad lagundajad vajalikud? Kuna lagundajate tegevuse tulemusena tekib mulda huumus ning mida rohkem on mullas huumust, seda viljakam on muld. Aineringe: Surnud organimid – lagundajad – huumus – süsihappegaas ja toitained – roheline taim. Mullas elavad ka suuremad loomad. Millised? Väiksemad mullas elavad organismid on bakterid, vetikad, seened ja ainuraksed loomad. Suuremad on näiteks: mutt, mügri, sitasitikas, vihmauss, maipõrnikas, kaerasori jne. Kes tegutsevad mullas ka talvel? Talvel seiskub elu pealmises mullakihis, kuna see jäätub. Siiski alumistes kihtides elu toimib.
Loodusliku valiku toimumiseks peab olema: · Liikide vahelised erinevused · Olukord, kus need erinevused saaksid realiseerida (jääkaru, pruun karu) · Stabiliseeriv valik 1) kõrvaldatakse mutandid 2) viib optimaalse genofondi säilimisele 3) Kinnistab, kaitseb väljakujunenud kohastumisi 4) Viib täislikumale kohastumisele 5) Säilivad organimid, kes vähem sõltuvad keskkkonnast, Näide: Latimeeria(kala), hõlmikpuu, sipelgad · Suunav valik 1)Org-d satuvad uude keskkonda 2)Keskk. Tingimused muutuvad-> ümberkohastumine 3)Ümber kohastumine -> viib liikide täiuslikumale kehastumisele · Lõhestav valik 1) kujuneb 2 äärmuslikku fenotüüpi 2) viib uue liigi eristumiseni algses Organismi kohastumine Looduslik
nim. Sümbioosideks. N: Osad taimeliigid elavad sümbioosis seentega nii moodustub taime juures ja seene hüüfie läbipõimumisel mükoriisa. Liblikaõielised on sümbioosis mügarbakteritega-Mügarbakterid seovad õhulämmastikku, mida liblikõielised muidu ei saaks. Bakterid ise saavad taimede juurtest orgaanilisi aineid. Kommensalism - Eri liiki organismide kooseluvormi, mis ühele on kasulik ja teisele kahjulik. Milles seisneb organismidevaheline konkurents? Üht liiki organimid vajavad eluks samu ressursse (toit, elupaigad, emasloomad) ja seda ei pruugi kõigile jätkuda. Konkurents sama või eri liiki organismide vastasikku piirav kooselu vorm, mille tagajärjel piiratakse organismi arengut. Näiteks: noores kuusikus konkureerivad puud toidu ja valguse pärast Mis iseloomustab parasitismi, kisklust, herbivooriat ja omnivooriat? Parasitism - eri liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele kasulik, kuid teisele kahjulik.
lubjastunud soomused 107. Kokkoliidid on moodustunud kaltsiumkarbonaadist 108. Kokolitoforiidid on kaetud lubisoomustega 109. Kinetoplast on osa kinetoplastiidsete mitokondrist 110. Kinetoplastiidsed on 111. Bodoniidid esinevad nii magevees, meres, kui mullas 112. Rafidiofüüdid on ilma jäiga rakuseinata 113. Radiolaarid on planktilised heterotroofsed organismid ookeanides 114. Kambrilised on bentilised organimid ookeanides 115. Amööbidele on iseloomulik viburite puudumine.Su SEENED Dimorfmism seemne paljunemine nii pungumise kui niidistikuga. Seentel rakukest, mis on kitiinist. Biotroofid ammutavad toitainet teistest organismidest muundunud hüüfide ehk haustorite abil. Osad seentele elujärgus nii mitte kui suguline paljnemine. Mittesuguline järk anamorf ja tekkivad eosed koniidid. Suguline arengujärk teleomorf. SEENTEHÕIMKONNAD :
Ei leia kinnitust, sest hüpotees oli arvatav vastus ja võibolla on tehtud eksperimendis vigu. Oranismi tasand Sisekeskkonna stabiilsus ehk homöostaas sõltub erinevate elundite ja elundkondade koostöös ja regulatsioonist Neutraalne regulatsioon-närvisüsteem Humoraalne regulatsioon- hormoonid Organismi ehitust uurib anatoomia Organismi talitust uurib füsioloogia Populatsiooni tasand Ühel ja samal maa-alal elavad ühte liiki organimid moodustavad populatsiooni. Loomade käitumist uurib etoloogia Liigi tasand Üks peamisi eluslooduse organiseerituse tasandeid Liigi mööratlemine toimub paljude sarnaste tunnuste alustel. Ökosüsteemi tasand Ühel territooriumil olev elusloodusjaeluta keskkon, mis on aineringe kaudu seotud Ökosüsteeme uurib ökoloogia Biosfööri tasand Kõige kõrgem eluslooduse organiseeritud tase. Kogu maad ümbritev eluslooduse tase. Harilik mänd-liigi tasand Fruktoos-molekul
katkevad ning moodustavad vees lahutudes kolloidlahuseid. Nad omavad mitmeid funktsioone organismis ja on osa bioloogiast. Valgud on organismi peamiseks ehitusmaterjaliks, reguleerivad biokeemiliste reaktsioonide kiirust, transpordivad hapniku kopsudest kõikidesse kudedesse ja on tähtsad hormoonid. (Ibid.: 101-102) 9 3.3. Metioniin Metioniin kuulub asendamatute aminohapete hulka. Loomarakud ei suuda neid sünteesida, mistõttu peavad organimid omandama neid läbi toidu. Metioniini leidub suuremas koguses munades, kala- ja loomalihas ning mõnda liiki taimede seentes. Väga vähe leidub seda puu- ja köögiviljades. (Vikipeedia; 28.04.16) Metioniini molekulvalem on HO2CCH(NH2)CH2CH2SCH3) ja selle struktuurvalem on järgnev: Aminohape metioniin soodustab koliini sünteesi. Selle tõttu väheneb maksa rasvumise risk mitmesuguste haiguste korral. Samuti aitab metioniin aktiviseerida hormoone, immuunsüsteemi toimet
Sügavus sõltub aastaajast ja muutub vee värvusega, pilvisusega jne. Vee tähtsus veeorganismide elus: Füsioloogilised vajadused Organismidele toeks Hapnik ja toit Vesi kannab ära ainevahetusjäägid Kannab edasi organismide järglasi Võimaldab eksisteerida substraadile kinnitunud organismidel Eluvormid veekogudes Pelagos avavee asustavad organismid (vaal) Plankton vees vabalt hõljuvad organismid Fütoplankton taimsed organimid (mikrovetikad) Zooplankton loomased organimsid (algloomad, keriloomad) Bakterplankton avaveebakterid Nekton- suured veeloomad, aktiivse liikumisvõimega (kalad ja imetajad) Bentos põhja ja selle lähedast veekihti asustvad organismid (korallrifid) Neuston vee ja õhu piirpinda asustavad organismid (karbid) Pleuston organimsid, millil osa kehast asub veel ja osa veepinna kohal (ujutaimed) Pelagiaal avaveeosa
Vajaduse järgi liigitatakse nelja gruppi: 1) Heterotroofid – vajavad väliskeskkonnast ühte või enamat substraati. Näiteks suhkruid, aminohappeid, vitamiine jne. Siia kuuluvad mädapõletikku põhjustavad stafülo- ja steptokokid. 2) Autotroofid – sünteesivad kõik endale vajalikud ühendid, redutseerides oksüdeerunud orgaanilisiühendeid. 3) Mesotroofid – vajavad vähemalt ühte redutseeritud anorgaanilistühendit. Siia kuuluvad nii organimid kui ka vees leiduvad mikroobid ( nt salmonella ). 4) Hüpopotroofid – intratsellulaarsed parasiidid, mis vajavad oma elutegevuseks oma peremeesraku ainevahetuslikke komponente. Kasvufaktorite vajaduste järgi jaotatakse mikroobe: 1) Prototroofid – sünteesivad mitmesuguseid kasvufaktoreid 2) Anksotroofid – ei kasva ilma kasvufaktoriteta. Toitumise mehhanismid Lihtne difusioon – selle mehhanismi põhimõte on vastava aine ärakasutamine, mille asemele
Rabenemisega samalajal toimub keemiline murenemine ehk polsumine. Rabenemise käigus muutub lähte kivim peenemaks. Samalajal toimub pporsumine mille käigus suureneb savi osakeste hulk ning murenenud kivim materjal ehk muren rikastub uute keemiliste ühenditega ning peab paremini kinni nii vett kui ka õhku. Mulla tekkeks on siiski kõigetähtsamad kivimmurendile kasvama asunud rohelised taimed, mis loovad orgaanilt ainet. Viimane kohjub lähte kivimi pinnale ja mikro organimid hakkavad seda lagundama. Taimse, loomse ja mikroomse orgaanilise aine ning selle muundumis saaduste toimel muutubgi lähte kivim lõpuks mullaks. Lähte kivimi tera suurusest, mineraalsest ja keemilisest koostisest olenevad mulla areng ja omadused. Mulla teket ja arengut mõjutavad ka kliima, pinnamood, vee reziim ja inimene. Mullas on esindatud aineoleku kõik kolm faasi: · Tahke (mineraalne ja orgaaniline osa) · Vedel (mulla vesi ) · Gaasiline (mulla õhk)
Vajaduse järgi liigitatakse nelja gruppi: 1) Heterotroofid vajavad väliskeskkonnast ühte või enamat substraati. Näiteks suhkruid, aminohappeid, vitamiine jne. Siia kuuluvad mädapõletikku põhjustavad stafülo- ja steptokokid. 2) Autotroofid sünteesivad kõik endale vajalikud ühendid, redutseerides oksüdeerunud orgaanilisiühendeid. 3) Mesotroofid vajavad vähemalt ühte redutseeritud anorgaanilistühendit. Siia kuuluvad nii organimid kui ka vees leiduvad mikroobid ( nt salmonella ). 4) Hüpopotroofid intratsellulaarsed parasiidid, mis vajavad oma elutegevuseks oma peremeesraku ainevahetuslikke komponente. Kasvufaktorite vajaduste järgi jaotatakse mikroobe: 1) Prototroofid sünteesivad mitmesuguseid kasvufaktoreid 2) Anksotroofid ei kasva ilma kasvufaktoriteta. Toitumise mehhanismid Toitained satuvad mikroobirakku läbi vaheseina ja tsütoplasmaatilise membraani.
Vajaduse järgi liigitatakse nelja gruppi: 1) Heterotroofid vajavad väliskeskkonnast ühte või enamat substraati. Näiteks suhkruid, aminohappeid, vitamiine jne. Siia kuuluvad mädapõletikku põhjustavad stafülo- ja steptokokid. 2) Autotroofid sünteesivad kõik endale vajalikud ühendid, redutseerides oksüdeerunud orgaanilisiühendeid. 3) Mesotroofid vajavad vähemalt ühte redutseeritud anorgaanilistühendit. Siia kuuluvad nii organimid kui ka vees leiduvad mikroobid ( nt salmonella ). 4) Hüpopotroofid intratsellulaarsed parasiidid, mis vajavad oma elutegevuseks oma peremeesraku ainevahetuslikke komponente. Kasvufaktorite vajaduste järgi jaotatakse mikroobe: 1) Prototroofid sünteesivad mitmesuguseid kasvufaktoreid 2) Anksotroofid ei kasva ilma kasvufaktoriteta. Toitumise mehhanismid Toitained satuvad mikroobirakku läbi vaheseina ja tsütoplasmaatilise membraani.
annaabi.ee 
