suured molekulid, osalevad kudede ümberkujundamises. Tagavad ainevahetuse nälgimisel. Mitokonder varustavad rakku energiaga.selleks vajavad hapnikku. Rakuhingamine. Tsentrosoom ainult loomarakkudes, koosneb kahest tsentrioolist, raku jagunemise käigus moodustub kääviniite ja aitab kromosoome lahku tõmmata. Vibur koosneb valgulistest torukestest. Inimesel esineb spermidel. Tsütoskelett koosneb valgulistest niidikestest ja torukestest. Niidikesed kinnituvad rakumembraanile ja organellidele. Toestab rakku seespoolt, aitab muuta raku kuju, aitab organellidel ümber paikneda. Rakuteooria põhiseisukohad iga uus rakk saab alguse üksnes oma olemasolevast rakust selle jagunemise teel, rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas Rakkude uurimise meetodid Binokulaarne mikroskoop, stereomikroskoop, elektronmikroskoop Üherakulistel organismidel toimub kogu aine-, energia- ja infovahetus ümbritseva keskkonnaga
- Golgi kompleks: * on osa raku sisemembraanist *Piltlikult öeldes talitleb Golgi kompleks kui postkontor - ta pakib ja märgistab valgud või lipiidid ning saadab siis erinevatesse raku osadesse/ valkude ümbertöötlemine ja pakkimine põiekestesse *tsisternides (vedelikumahutites) kogunevad polüsahhariidid -Ribosoome leidub *karedal ER's *tsütoplasmas *mitokondrites *plastiidides (väljaspool ribosoome sünteesitavad valgud on nendele teatud organellidele vajalikud, nt mitokondris olevad ribosoomid sünteesivad mitokondrile vajalikke valke. -Mitokonder energia muundamine raku elutegevuseks sobilikku vormi (ATP) Rakuhingamine: GLÜKOOS ----> CO2 + H2O + ATP -Lüsosoomid *1 membraan *põiekesed, mis sisaldavad ensüüme *moodustuvad Golgi kompleksist * lõhustavad valke ja lipiide ja lüsosoomi mittevajalikke struktuure. Eristatakse PRIMAARSEID (sisaldavad vaid mitteaktiivses olekus ensüüme) ja SEKUNDAARSEID (sisaldavad lisaks
Ribosoomid pannakse kokku rakutuumas olevates tuumakestes. Pärast seda liiguvad nad läbi tuumamembraanide pooride tsütoplasmasse, kus osa neist kinnitub tsütoplasmavõrgustikule. Ülesandeks on valkude süntees valgu sünteesi ajal moodustavad ribosoomid polüsoome sama valgu molekule sünteesivate ribosoomide kogum, mis on seotud ühe mRNA molekuliga. Ka mitokondrid ja kloroplastid sisaldavad ribosoome, kus sünteesitakse nendele organellidele vajalikke valke Lüsosoomid Ühekordse membraaniga ümbritsetud põieke Lõhustatakse mitmesuguseid aineid, makromolekule, oma otstarbe kaotanud rakustruktuure ja fagotsüteeritud aineosakesi Ühed lüsosoomid sisaldavad üksnes ensüümvalke Teised lagundatavaid aineid ja neid lõhustavaid ensüüme Ülesandeks mitmesuguste ainete lõhustamine Golgi kompleks Üksteise kohal asetsevad plaatjad tsisternikesed, põiekesed ning kanalikesed
Terapeutiline indeks : LD50 / ED50 Iseloomustab ravimi ohutust, arvestades erinevusi indiviidide vahel, suurim ohutuim, arvestades doosierinevusest tingitud ohutusvaru raviva ja toksilise doosi vahel. Ravimidoosi ohutus Kus ja kuidas ravim toimib? Ravimi toime põhineb organismi ülesehitusel ja molekulaartasandi funktsioonidel. Manustatud ravim kui keemiline ühend siseneb keemiliste reaktsioonide maailm. Signaaliülekande ahelas signaal võimendub. Ravimi toime avaldub rakus, raku osadele-organellidele. Ravim mõjutab rakkudel elutalitlust, muutes füüsikalis-keemilisi tingimusi rakuvälises keskkonnas, rakumembraanide ioonkanaleid, rakkude metabolismi ensüümide/nukleiinhapete kaudu ning toimides regulatoorsetele protsessidele. Ravim, retseptor, efektor, ioontransport, ensüümide aktiveerimine/pärssimine, ainevahetus, mediaatorite/hormoonide vabanemine, raku funktsioonide elavdamine/pärssimine -> elundite funktsiooni muutus. Mis on ravimi molekulaarsed sihtmärgid rakus?
(suurus 18-23 nm). Ühes rakus neid tuhandeid. Ribosoomid pannakse kokku tuumakeses, kust liiguvad läbi membraani pooride tsütoplasmasse ja kinnituvad seal tsütoplasmavõrgustikule. Ribosoomid sünteesivad valke. (valke sünteesitakse ainult ribosoomides). Ribosoomide hulk, mis seotud ühe mRNA molekuliga nim. polüsoomiks. (ribosoome sisaldavad ka suuremad raku organellid mitokonder ja kloroplast. Seal sünteesitakse ainult nendele organellidele vajalikke valke. Milline on lüsosoomide ehitus ja ülesanne? Lüsosoomid on ühekordse membraaniga põiekesed, milles lõhustatakse aineid makromolekule ja oma otstarbekaotanud rakustruktuure. Ühed lüsosoomid sisaldavad ensüüme, teised aga lagundatavaid aineid ja neid lõhustavaid ensüüme. Mõõtmed on lüsosoomidel erinevad, kuid jäävad tavaliselt mõne mikromeetri pikkusesse. Milline on Golgi kompleksi ehitus ja ülesanne?
o ühes rakus on neid tuhandeid; o ribosoomid pannakse kokku rakutuumas olevates tuumakestes; o ribosoomides toimub valkude süntees; o väljaspool ribosoome üheski rakus valke ei sünteesita; o ühe mRNA molekuliga seotud ribosoomide kogumikke nimetatakse polüsoomideks; o ka mitokondrid ja kloroplastid sisaldavad ribosoome. Seal sünteesitakse nendele organellidele vajalikke valke. · Lüsosoomid: o ühekordse membraaniga ümbritsetud põiekesed, milledes lõhustatakse mitmesuguseid aineid: makromolekule; oma otstarbe kaotanud rakustruktuure; fagotsüteeritud aineosakesi. o primaarne lüsosoom sisaldab ainult lagundavaid ensüüme; o sekundaarne lüsosoom sisaldab lagundavaid ensüüme ja lagundatavaid aineid.
Mitokondrid lõhustavad energiarikkaid molekule (suhkruid, lipiide) ning seovad vabanenud keemilise sideme energia makroenergilisteks ülekande molekulideks (ATP). DNA ja ribosoomid võimaldavad mitokondrites sünteesida spetsiifilisi valke. Mida aktiivsem valk, seda rohkem mitokondreid. Tsütoskelett Esineb ainult loomsetes rakkudes. Moodustub fibrillaarsetest valkudest (sekundaar struktuuriga valgud). Valgu molekulid kinnituvad raku membraanile, tuumamembraanile ja organellidele ning moodustavad tsütoplasmat läbiva võrgustiku. Valgulised fibrellid on võimelised kokku tõmbuma ja lõtvuma. Võimaldavad rakul kuju muuta ja paigutada ümber organelle tsütoplasmas. Tsütoskelett moodustab raku tuuma läheduses tihenenud piirkondi valgulisi torukesi ehk mikrotuubuleid- tsentrosoomi. Valgulised mikrotuublid moodustavad kaks kimpu ehk tsentrioole. Tsentrosoomi ülesandeks on raku jagunemisel jagada täpselt ära tuuma materjal (kromosoomid) TAIMERAKK Eukarüoodsed rakud
valgu molekulidest. Ribosoomid pannakse kokku rakutuumas olevates tuumakestes. Sünteesijärgselt liiguvad nad läbi tuumamembraanide pooride tsütoplasmasse. Seal kinnitub osa neist tsütoplasmavõrgustikule. Ribosoomides toimub valkude süntees. Ühe mRNA molekuliga seotud ribosoomide kogumikke nimatatakse polüsoomideks. Ka mõned suuremad rakuorganellid mitokondrid ja kloroplastid sisaldavad ribosoome. Seal sünteesitakse nendele organellidele vajalikke valke. Lüsosoomid on ühekordse membraaniga ümbritsetud põiekesed, milles lõhustatakse mitmesuguseid aineid. Nendes lagundatakse ka makromolekule ja oma otstarbe kaotanud rakustruktuure, samuti fagotsüteeritud aineosakesi. Golgi kompleks koosneb üksteise kohal asetsevatest plaatjatest tsisternikestest, põiekestest ning neid ühendavatest kanalikestest. Kõik nimetatud osad on ümbritsetud membraaniga. Loomarakkudes on Golgi komplekse kümmekond, taimerakus aga
leidnud käsitlemist selgrootute zooloogia kursuses. Kirjandus parasiitide kohta: Järvis, T., 2011. Veterinaarparasitoloogia 3. Tartru Hõimkond: Viburprotistid Flagellata Üherakulised organismid, kes elavad vabalt veekogudes või parasiitidena hulkraksete organismis. Nende iseloomulikuks tunnuseks on pika peenikese, liikumist tagava jätke viburi, olemasolu. Tuntumaks esindajaks on silmviburlane. Kõikidele rakkudele omaste organellidele (Golgi aparaat, endoplasmaatiline võrgustik, mitokondrid jne) lisaks on neil tsütoplasmas moodustised, mis tagavad nende kui organismide eksisteerimise. Need moodustised on hulkraksete organite analoogid. Silmviburlane on huvitav organism selle poolest, et tema rakus on klorofülli sisaldavad kromatofoorid. Toitub valguse käes nagu taim, pimeduses aga kui loomorganism (osmootselt või fagotsütoosi teel). Loomade elundite õõnsustes ja juhades parasiteerivad mitmesugused mitmeviburilised
annaabi.ee 
