Mordvalased Kes on mordvalased? Mordva keeli kõnelevad soome-ugri rahvad ersad ja moksad Elavad Volga jõe keskjooksul, moksad lääne ja ersad ida pool 2010a. seisuga elab Venemaal 744 237 mordvalast, neist Mordva vabariigis 333 112 inimest. Ersad ja moksad räägivad vastavalt ersa ja moksa keelt Lähedased kultuurid, kutsutakse siiami kaksikuteks ,,Ühe pea, kuid kahe suuga rahvas" Asuala Ersad elavad Mordva vabariigi idaosas (Samaara, Nizni, Orenburgi, Novgorodi, Uljanovski oblastites) Moksad elavad Mordva lõuna- ja lääneosas, Pensa ja Saratovi oblastites Mordva vabariigi pealinnaks on Saransk (Saran Os, Saranskoi) Arvukus Tänapäeva ühed suurimad soome-ugri rahvad Venemaal elavate rahvaste hulgas arvuliselt 8. kohal. 2002. aasta rahvaloendusel oli mordvalasi 843 350, 84 407 neist ersad, 49 624 moksad, ülejäänud lihtsalt mordvalased Mordva vabariigis moodustavad põlisrahvad kolmandiku elanikkonnast.
Udmurdi 500 000 ohustatud naaberalad (Venemaa) Mordva, Bas^kortostani, Ts^uvas^i ja Tatarstani Ersa(mordva) 500 000 ohustatud Vabariik, Niz^ni Novgorodi, Samara, Penza ja Orenburgi oblast (Venemaa) Moksa Mordva Vabariik, 250 000 ohustatud (mordva) Tatarstan, Samara ja Volga Penza oblast (Venemaa) keeled Mari Eli Vabariik, naaberalad, Bas^kortostani
Kohustuslike 2 õppeainete hulka võetakse vene keel, marksism-leninism ja kommunistliku partei ajalugu. 1941-1942 aastal avatakse Nõukogude tagalas viibivate eesti laste jaoks emakeelseid koole ja klasse Tseljabinski linnas ja oblastis, kuid tegelikult rahuldavad need ainult osade laste vajadused. 1942-1943 aastal lisandub veel 44 eestikeelset klassi, peamiselt esimest klassi umbes 550 õpilasega Tseljabinski, Sverdlovi, Orenburgi ja Kuibõ_evi oblastis ning Tatari, Tsuvasi ja Mari ANSV-s. 1942. Aastast töötab eestikeelne 7- klassiline kool Verhneuralskis. 1943. avatakse eestikeelne keskkool Jegorjevskis. Kirjastatakse õpikuid. Märkimist väärib esimene Nõukogude-aegne eestikeelne lugemik, Eesti lugemik keskkoolidele, ilmunud Moskva Võõrkeelse Kirjanduse Kirjastusel (1943), autorid Andresen ja Seilenthal. Lugemik algab seltsimees Stalini
teadsid ,et tegemist on valetsaariga. Oma üleskutses "manifestides" ja "ukaasides"- lubas Pugatsov kõik pärisorised talupojad vabastada isandatest,anda neile maad ,metsad ja veed. Ta kutsus ülestõusule 6 ebaseaduslikult troonil istuva Katariina II vastu ja käskis aadlikuid kui "Talurahva laostajaid" kinni võtta ,hukata ja üles puua". Ülestõus laienes Uurali maadelt Volgale.Piirati Orenburgi ja Kaasanit,Moskvas kardeti ülestusnute sissetungi.Tsaariväed otsustasid aga tugevamaks. Üks Vene armee juht võitluses ülestõusnutega oli Eesti päritoli kindral Michelson. Vaatamata baskiiride ,kalamõkkide ning vabade kaskate toetusele said ülestõusnud otsustavas lahingus Tsaritsõni alla luau.Rikkad Kaskad reetsid Pugatsovi.tTa võeti kinni ning hukati 1775 a.Ülestõus suruti maha. Katariin II valitsemisajal ,eriti pärast Pugatsovi ülestõusu,tugevnes riik
· mõisnik võib teda kohelda oma äranägemisel; · nii talupoeg kui tema varandus kuuluvad mõisnikule; · mõisnikul on õigus talupoega pärandada ja müüa; · talupoegade koormised pole seadusega piiratud. Roseni deklaratsiooni alusel mõisteti Jaan valekaebuse esitamise eest sunnitööle, kuid vabanes peagi keisrivahetusega kaasnenud amnestiaga ning pöördus Vohnjasse tagasi. Osalemise eest talupoegade kaebekirjaaktsioonis mõisteti ta 1744. aastal Orenburgi kubermangu asumisele. Paradoksaalsel kombel tähendas see aga ka tema vabastamist pärisorjusest. · klassitsistlik Tartu ehitati üles nullist, peale seda, kui venelased taganedes, kartes Karl XII tagasi naasmist kõik maha lõhkusid. · Pietism - Vaimuelu kandev osa jäi ka pärast Põhjasõda luteri kiriku hooleks. Paljud koguduse olid jäänud ilma õpetajateta. Kirikuhooned olid rüüstatud või Põhjasõjas hävinud.
toetust, vaatamata sellele, et suur osa tema toetajaist teadis, et tegemist on valetsaariga. Oma üleskutsetes- "manifestides" ja "ukaasides" lubas Pugatsov kõik pärisorised talupojad vabastada isandatest, anda neile maa, metsad ja veed. Ta kutsus ülestõusule ebaseaduslikult troonil istuva Katariina II vastu ja käskis aadlikud kui "talurahva laostajad" kinni võtta, hukata ja üles puua". Ülestõus laienes Uuralimaalt Volgale. Piirati Orenburgi ja Kaasanit, Moskvas kardeti ülestõusnute sissetungi. Tsaariväed osutusid aga tugevamaks. Üks Vene armee juhte võitluses ülestõusnutega oli eesti päritolu mees, pärastine kindral Michelson. Vaatama baskiiride, kalmõkkide ning vabade kasakate toetusele said ülestõusnud otsustavas lahingus Tsaritsõni all lüüa. Rikkad kasakad reetsid Pugatsovi. Ta võeti kinni, ning hukati 1775. a. Ülestõus suruti maha
ja jätkuv venestumine, millele mordvalaste hajutatus kindlasti kaasa aitab. Mordva Vabariigi piires elab kolmandik mordvalasi ning nad moodustavad umbes kolmandiku selle elanikest. Vabariigi põhirahvastikuks on venelased, lisaks elab seal ka tatarlasi, tsuvasse jt. Samas elavad sajad tuhanded mordvalased väljaspool oma vabariiki, kus nende kultuurilised ja keelelised õigused on mingilgi määral kaitstud. Enim on mordvalasi Samara, Penza, Orenburgi, Uljanovski ja Nizni Novgorodi oblastis. Keel Mordva keeled (ersa ja moksa) kuuluvad soome-ugri keelte volga rühma. Lähimaks elavaks sugulaskeeleks peetakse mari keelt. Samasse rühma kuulunud merja ja muroma keel kadusid juba varasel keskajal. Erinevused ersa ja moksa keele vahel on väidetavalt umbes sama suured kui põhja- ja lõunaeesti murrete vahel enne ühtse kirjekeele tekkimist 19 (Uibopuu 1984: 207)
annaabi.ee 
