Loodetud abi Rootsist jäi hiljaks Eestlaste vanemate tapmine Paides tekitas suure segaduse Eestlastel ei jätkunud sõjalist jõudu, ülestõusnute vastu toodi Saksa ordu väed Ülestõusu lüüasaamise tagajärjed Muutus Eesti ala halduslik jaotus 1346.a. müüs Taani oma valdused Eestimaal Saksa ordule; Saksa ordu kõrgmeister andis need alad 1347. a. valitseda Liivi ordule. Liivi ordust sai võimsaim feodaalriik Eesti alal ja ordumeistrist tugevaim maahärra Eesti alal; Liivi ordu prestiiz siinsete sakslaste hulgas kasvas tunduvalt Sakslased tundsid end kindlamalt, hakkasid üha rohkem mõisaid rajama ja talupoegade koormisi suurendama, eelkõige teoorjust Ülestõusu lüüasaamise tagajärjed Saarlastega sõlmiti alistumisleping, mille alusel pidid saarlased loobuma relvadest ja ehitama ordualale Maasilinna kindluse ja piiskopialale Kuressaare piiskopilinnuse.
võitsid nad Liivi ordut Härgmäe lahingus ja mõned nädalad hiljem langes nende kätte ka tugevaim ordulinnus Viljandi. Paidet ei õnnestunud venelastel aga vallutada. 1561. aasta suvel andsid Tallinn ja Põhja-Eesti (Harju-Viru vasallid) end Rootsi kaitse alla, samas kui aasta lõpus alistusid Riia peapiiskop ja ordu lõplikult Poolale. 1562. aasta märtsis likvideeriti lõplikult nii Liivi orduharu kui ka peapiiskopkond. Viimasest ordumeistrist Gotthard Kettlerist sai esimene Kuramaa hertsog. Riia peapiiskop Wilhelm säilitas kuni oma surmani 1563. aastal küll tiitli, ent mitte ilmaliku võimu. 1564. aastal läks viimane Liivi ordu valdus, Maasilinna foogtkond Saare- ja Hiiumaal, ametlikult Taani võimu alla. Nii keskaja lõpuks Eestis kui ka Vana-Liivimaa lõpuks on mõnikord peetud 2. augustil 1560 hilisemate Omuli ja Holdre mõisate vahelises metsas toimunud Härgmäe lahingut, mille käigus Vene väed purustasid
Stensby lepingu näitel (lk 58). Rüütlitest läänimehed ja läänikord (lk 66). Keskaegsed riigid Liivimaal 1) Eestimaa hertsogkond (Taani) - valitses Taani kuningas, aga asevalitseja asus Tallinna linnuses ja riik oli sõltumatu 2) Saare-Lääne piiskopkond - valitses Saare-Lääne piiskop ning valitseti Haapsalu linnast 3) Liivi orduriik - Valitses Liivi ordumeister (ilmalik), sõltub Saksa ordumeistrist (Sakala, Järvamaa, Kagu-Eesti, Liivimaa alad) juhtkeskus oli Võnnus 4) Riia piiskopkond - Riia peapiiskop oli sakslane, sõltus Rooma piiskopist 5) Tartu piiskopkond - Valitseja oli Tartu piiskop, kes oli sõltuv Riia peapiiskopist, mis oli sõltuv Rooma piiskopist 6) Kuramaa piiskopkond - Valitses Kuramaa piiskop, see allus Riia peapiiskopile. Taanlaste ja sakslaste omavahelised suhted Stensby lepingu näitel - 1227
Seejärel tungisid nad üha sügavamale Liivimaale, augustis võitsid nad Liivi ordut Härgmäe lahingus ja mõned nädalad hiljem langes nende kätte ka tugevaim ordulinnus Viljandi. Paidet ei õnnestunud venelastel aga vallutada. 1561. aastal lagunes Vana-Liivimaa lõplikult: Tallinna linn ja Harju-Viru rüütelkond andsid end juunis Rootsi kaitse alla, ordumeister ja peapiiskop andsid oma valdused aga Poola võimu alla, viimasest ordumeistrist Gotthard Kettlerist sai esimene Kuramaa hertsog. Riia peapiiskop Wilhelm säilitas kuni oma surmani 1563. aastal küll tiitli, ent mitte valdused. 1564. aastal läks viimane Liivi ordu valdus, Maasilinna foogtkond Saare- ja Hiiumaal, ametlikult Taani võimu alla Varauusaeg · Liivi sõda (15621583) Kui Vana-Liivimaa riigid 1562. aastal lõplikult likvideeriti, jagunes Eesti ala nelja võimu
Läks orduga tülli ja kuningas kutsus ta tagasi. Uuesti Saaremaal 1561 koos kuninga asehalduriga. Nüüd lakkas olemast Saare- Lääne piiskopkond ja need alad liideti Taaniga provintsina · 1561 juuni - Tallinna linn, Harju-Viru ja Järva rüütelkonnad andsid ustavusvande Rootsi kuningale Erik XIV-le · 1561 november - Liivi ordu, Liivimaa aadel ja Riia peapiiskop andsid end Poola kuninga Sigismund II Augusti valitsemise alla. Viimasest ordumeistrist Gotthard Kettlerist saab esimene Kuramaa hertsog. Liivimaa kuningriik 1570-1577 Venemaa vasallriik, pealinn Põltsmaa, kuningasks hertsog Magnus. 1561. aastal lõppes Eestis keskaeg, kuna keskaegsed feodaalriigid olid likvideerunud. Sõja lõpp: 1582 Jam Zapolski vaherahu Vene-Poola Lõuna-Eesti (+ Läti alad) läksid Poola valdusesse, 1583 Pljussa vaherahu Vene-Rootsi Rootsile jäid Põhja- ja Lääne-Eesti + Hiiumaa.
Riia raad otsustas uue kalendri lõpyks vastu võtta 1584. seapeale koondus riiakodanike viha rae vastu, omaisikliku rikastumise huvides läöksid nad järleandmise järfi. Senine raad tagandati , tehti uus, poolameelsed poodi kohe ülesse ja mõned põgenesid kuning a juurde. Kalendrirahutuste eestvedajad hukati ja mindi üle uuele kalendrile. 26.03. 2 dünastiat jõudis võimul olla Kettler ja Bironid, olulised ja ajaliselt pikem oli Kettlerite valitsemis aeg, sai alguse Liivimaa viimasest ordumeistrist, kes oli ka esimene Kuramaa hertsog Gotthard, 20 aastaselt tuli Vana-Liivimaale, asutus Liiviordusesse ja tegi karjääri ordus, tõustes Daugapilsi kontuuriks, selle Dünaburgi loss paiknes vastu Leedu piiri, temast sai poola pooldaja. Venemaa- Liivimaa sõja tõustes nimetati ta Viljandi kontuuriks.aasta huljem sai temast Liivimaa ordu meister asetäitja ja ühtlasi õigusjärglane. Jätkas ta ka diplomaatilist tegevust, liiviordu oli saanud sõjas
annaabi.ee 
