1519 – 1521 toimunud Poola – ordu sõja ehk Ratsanikesõja järel oli selge, et ordu ei suuda Poola – Leedu ühisriigi vastu sõjalise jõuga enam midagi ette võtta. 1525. aastal sekulariseeris kõrgmeister Albrecht von Hohenzollern Saksa ordu Preisimaa haru ja selle asemele moodustati Poola vasallriik, Preisi hertsogiriik pealinnaga Königsbergis. Ordu kõrgmeistri kohusetäitjaks määrati 1527. aastal, pärast lühiajalist võimuvõitlust Liivi ja Saksa orduharu meistrite vahel, Saksa orduharu meister. 1562. aasta järel, kui ka Liivi ordu sekulariseeriti, jäigi ordust alles vaid selle Saksa haru. Saksa ordu tegevus 16. sajandist tänapäevani. Alates 16. sajandi teisest poolest tegutses Saksa ordu aktiivseimalt Austrias, kus võideldi Osmanite riigi sissetungiga Euroopasse. Ordu oli väga tihedalt seotud Habsburgide dünastiaga, enamik selle kõrgmeistreid pärinesid viimasest. 1809
kuninganna Margarete juhtimisel Kalmari uniooniks. Põhjamaade valitsejate tähelepanu pöördu rohkem Läänemere lõunakaldale. 15.sajandil proovis Taani ikka ja jälle sekkuda Liivimaa siseasjadesse. 1385.aastal võttis Leedu vastu ristiusu ja liitus Poolaga Krevo uniooniks. Valjenesid hääled, mis ütlesid, et ordurüütlid peaksid keskenduma hoopis türklastega võitlemisele. 1410.aastal sai Preisimaa orduharu Poola-Leedu ühendvägedelt hävitava löögi. Liivimaa orduharu side Preisi keskvalitsusega hakkas nõrgenema. 15.sajandil kujunesid Liivimaa suhted Leeduga aga heaks. 15.sajandi teisel poolel kerkis uus oht Liivimaale. Nimelt hakkasid Moskva vürstid endaga liitma uusi alasid. 1478.aastal allutasid moskvalased Novgorodi. 1481.aastal tundsin liivlased esimest Moskva, Novgorodi, Pihkva ühendatud vägede rüüstavat jõudu. 1492.aastal lasi Ivan III rajada otse vastu Narva ordulinnust Ivangorodi. 1494
Välispoliitika Välissuhetes kõige aktiivsem Saksa ordu. Piiskopid hoidsid kaitsepositsioonile otsides ordu vastu liitlasi. Linnad esindasid Hansa liidu kaubandushuve ja püüdsid välispoliitikast distantseeruda. Ordu eesmärk püha sõda paganatega Leedu. 14.saj lõpul ordu rahvusvaheline positsioon halvenes. Kalmari unioon Taani, Rootsi ja Norra. Taani püüdis Liivimaa siseasjadesse sekkuda. 1385. ristiusk Leedus ja liitus Poolaga Krevo uniooniks. Preisimaa orduharu sai PoolaLeedult lahingus lüüa, pärast seda hakkas Liivimaa orduharu side Preisi omaga lõdvenema, see tõi kaasa muutusi. Leeduga kujunesid 15.saj heanaaberlikud suhted. 15.saj teisel poolel uus oht Vene vürstiriigid ühtseks. 1478. allutati Novgorodi venelaste poolt, seega Liivimaa idapiiri jõudude tasakaal hävis. 1481. vene ühendatud vägede rüüsteretk LõunaEestisse. 1492. lasi Ivan III rajada Ivangorodi. 1494. suleti Hansa kaubakontor Novgorodis
· 1522 - Maapäeval püüdsid piiskopid Lutheri õpetust ketserlikuks kuulutada, ent linnad ja vasallid olid sellele vastu. · 1523 - Reformatsioon jõudis Tallinna ja Tartusse. · 1524 - Tallinnas toimus kirikurüüste. Tartusse jõudis radikaalne jutlustaja Melchior Hoffmann. · 1525 - Tartus toimus pildirüüste. Trükiti esimene eestikeelne raamat, katekismus, mis pole aga säilinud. Saksa ordu Preisimaal sekulariseeriti, kuid Liivi orduharu jäi alles. · 1530 - Ordumeister Plettenberg sai Saksa-Rooma keisri vasalliks. Tallinna raekoja tuulelipuks pandi Vana Toomas. · 1533 - esimene teade mustlastest Eestis. · 1535 - Tallinnas hukati mõisnik Johann von Üxküll, kes oli tapnud oma endise talupoja, Tallinna kodaniku. Wittenbergis trükiti Wanradt-Koelli katekismus. · 1549 - suri Hans Susi, kes alustas Piibli tõlkimist eesti keelde. · 1554 - Liivimaa-Moskva rahuläbirääkimised, kus
kui ka alles jäänud orduvaldused. Saades aru, et pole muud võimalust kui alistuda Poolale ja Leedule. Sellega pidid nõustuma ka ordumeister Kettler ja orduvalduste vasallid. (Histrodamus, 2018) 28. novembril 1561 sõlmiti Vilniuses Sigismund II Augusti esindajatega Pacta Subjectionis, mis kinnitas Riia peapiiskopkonna ja orduvalduste minekut kuninga ülemvõimu alla. Leping hakkas kehtima 5. märts 1562. aastal kui Liivimaa orduharu likvideerus lõplikult. (Histrodamus, 2018) Foto 3 11 Kokkuvõte Kokkuvõtteks võib öelda, et ajalugu oleks ka võinud teisiti minna. Minu arvates olid Mõõgavendade ordu liiga ahne ja peale tükkiv. Nad muutusid liialt vägivaldseks ja auahneks.
Aluliina. Seejärel tungisid nad üha sügavamale Liivimaale, augustis võitsid nad Liivi ordut Härgmäe lahingus ja mõned nädalad hiljem langes nende kätte ka tugevaim ordulinnus Viljandi. Paidet ei õnnestunud venelastel aga vallutada. 1561. aasta suvel andsid Tallinn ja Põhja-Eesti (Harju-Viru vasallid) end Rootsi kaitse alla, samas kui aasta lõpus alistusid Riia peapiiskop ja ordu lõplikult Poolale. 1562. aasta märtsis likvideeriti lõplikult nii Liivi orduharu kui ka peapiiskopkond. Viimasest ordumeistrist Gotthard Kettlerist sai esimene Kuramaa hertsog. Riia peapiiskop Wilhelm säilitas kuni oma surmani 1563. aastal küll tiitli, ent mitte ilmaliku võimu. 1564. aastal läks viimane Liivi ordu valdus, Maasilinna foogtkond Saare- ja Hiiumaal, ametlikult Taani võimu alla. Nii keskaja lõpuks Eestis kui ka Vana-Liivimaa lõpuks on mõnikord peetud 2. augustil 1560 hilisemate Omuli ja Holdre mõisate vahelises
Käsknike seas kujunes välja hierarhia: juhataja; maamarssal; komtuur; foogt. Likvideerimine: 1558. aastal puhkes Liivi sõda ning ordu polnud enam maakaitseks võimeline. Ordu andis end 1559. aastal Poola kuninga Sigismund II Augusti kaitse alla. Pärast seda, kui Põhja-Eesti orduvaldused olid end 1561. aastal andnud Rootsi võimu alla, ordumeister Gotthard Kettler alistas end Poola kuningale. 1561. aastal liideti ordualad koos Riia peapiiskopkonnaga Poolaga. 1562. aastal likvideeriti orduharu lõplikult. Taani valdused - Taanlased vallutasid ja ristisid 1219. ja 1220. aastatel Põhja-Eesti alad ning saavutasid kontrolli Harjumaa, Virumaa, Alutaguse, osa Läänemaa ja Järvamaa üle - Asutati Eestimaa hertsogkond. Esimeseks Eestimaa hertsogiks nimetas Taani kuningas Valdemar II aastatel 1220 oma poja Knudi. Maade asehalduriks sai Anders Sunesen. 1229. aastal rajati esimese kiriku Toompeale. 1224-1224 aastatel
annaabi.ee 
