Seejärel leidke elektrofiilsustsentrid ning hinnake nende tugevust. 4) Kui nende tsentrite liitumine tundub viivat produktini, siis joonstage välja reagendid (koos laengutega) nii, et nukleofiilsus ja elektrofiilsus tsentri vahele jääb keemilise sideme moodustumiseks sobiv vahemaa ning nukleofiil ründab elektrofiili orbitaalide suhtes õige nurga all. 5) Joonistage kaarnool nukleofiilit elektrofiilile. See peab saama alguse täidetud orbitaalilt või negatiivsele laengult (näidake seda täpselt puutudes noole otsaga sidet või elektronpaari/negatiivset laengut) ning lõppema tühjal orbitaalil (näidake selle täpset asukohta noolepeaga). 6) Otsustage kas aatomitel, millega reaktsioon toimus, on nüüd liiga palju sidemeid; kui on, siis mõni side peab katkema, et ei tekiks absurdseid struktuure. Valige välja side, mis katkeb
Raud ehk Fe Aatomi ehitus: 26 Fe: 1s22s22p63s23p64s23d6 Fe oksuüdatsiooniaste ühendites on: II sel juhul loovutab raua aatom 2 elektroni väliskohi s-orbitaailt III-sel juhul loovutab raua aatom 2 elektroni väliskihi s-orbitaalilt ja 1 elektori 3d- orbitaalit Raua püsivam oksüdatsiooniaste on III, ebapüsivam II Levik looduses Kõigist melementidest on Fe levikult 4. Kohal, metallidest aga 2. Kohal Puhast (ehedat) rauda leidub looduses väga harva. Fe-aatom kuulub hemoglobiini koostisse. Hemoglobiin on valk, mis transpordib vere punalibledes hapnikku ja süsihappegaasi. Raua ühendid Fe2O3 raud(III)oksiid, pruun või punane rauamaak e. Hematiit.
18. Ainetel , mille molekulide vahel esinevad vesiniksidemed, on märgatavalt kõrgem sulamis- ja keemistemperatuur, sest selliste ainete lõhkumiseks on vaja rohkem energiat. 19. NH3 lahustub vees väga hästi, sest ta moodustab veega tugevaid vesiniksidemeid, CH 4 on aga süsivesinik ning seetõttu peaaegu ei lahustugi vees. 20. Metalli aatomid on väiksed ning nende väliskihi elektronid on suhteliselt nõrgalt seotud, mistõttu saavad nad kergesti liikuda ühe aatomi orbitaalilt teisele. 21. Elektrongaasi mudeli järgi koosneb metallivõre metallikatioonidest, mida hoiavad koos nende vahel kiiresti ringi liikuvad väliskihi elektronid. 22. Metallid juhivad elektrit hästi suhteliselt vabalt liikuvate elektronide tõttu. 23. Sest metallides võivad katioonide kihid metallikristallis üksteise suhtes nihkuda või libiseda ilma metallilist sidet lõhkumata ning seetõttu ongi metallid suhteliselt kergesti töödeldavad. 24
1. Millised nähtused tõestavad, et valgus koosneb energiaga osakestest. Milline väide on kvantoptika aluseks? - Näiteks: Laine ei jõua elektrooni orbitaalilt välja lüüa. - Valgusel on rõhk, avaldab rõhku pinnale - Aluseks: Valgus koosneb osakestest ehk kvantidest. 2. Kuidas nimetatakse valguse osakesi? Millised omadused on valguse osakestel? - Valguse osakesed on footonid - Omadused: laine omadused, puudub seisumass, kiirus vaakumis 300 000 km/s. 3. Kuidas on valguskvandi energia seotud valguse sagedusega? Ef= h x f 4. Kus on footoni energia suurem- vaakumis või vees? Miks? Footoni energia on vees sama mis õhus
kihi välisel alakihil kuus elektroni. Selle alakihi stabiilne olek on viis või kümme elektroni. Stabiilse oleku saavutamiseks loovutab raua aatom väliskihi kaks ja eelmise kihi ühe elektroni seega kokku kolm elektroni ja muutub raud (III) iooniks (Fe3+). Raud (III) ühendid on kõige püsivamad. Raua oksuüdatsiooniaste ühendites: II sel juhul loovutab raua aatom 2 elektroni väliskohi s-orbitaailt III-sel juhul loovutab raua aatom 2 elektroni väliskihi s-orbitaalilt ja 1 elektori 3d- orbitaalit. Eleketronvalemid: Fe: 1s2 2s2 2p6 3s2 3p6 4s2 3d6 Fe2+: 1s2 2s2 2p6 3s2 3p6 3d6 Fe3+: 1s2 2s2 2p6 3s2 3p6 3d5 Raual võib olla nii ruumkesendatud kui ka tahkkesendatud kristallvõre (temperatuuril 912- 1394 kraadi). Kristallvõret iseloomustavad suurused: Võreperiood ehk lähimate paralleelsete aatomtasandite vaheline kaugus on 0,287nm. Võrebaas (n) ehk aatomite arv, mis tuleb võreelemendi kohta. Kuupvõre korral kuulub tipus
* Oksüdatsiooniaste vajalik suurus valemite koostamisel; kirjutatakse sümboli kohale. * s-elementide (I ja II A metallid) maksimaalne o.a võrdub rühma numbriga, minimaalne o.a võrdub nulliga. * Mittemetall H maksimaalne o.a on 1, minimaalne -1 * p-elementide (IIIA-VIIA mittemetallid) maksimaalne o.a võrdu rühma nr. Minimaalne o.a > mitu elektroni saab väliskihti liita, et tekiks oktett (rühma nr. -8). Vahepealne o.a -> palju saab väliskihi p-orbitaalilt elektrone loovutada. * CO2 H2CO3; SO2 H2SO3; SO3 H2SO4; N2O5 HNO3; SiO2 H2SiO3; P4O10 H3PO4 * d-elementide (B-rühma metallid) on muutuv o.a, nad võivad loovutada kõik väliskihi elektronid ja osa ka eelviimaselt kihilt. * Oksiidile vastava happe valemi saab tuletada analoogia põhjal sama rühma tuntud ühenditega. Keemiline side * Keemilise sideme abil ühinevad aatomid molekulideks ja ioonid ioonkristalliks.
1. kihis kuni 2 elektroni ; 2. kihis kuni 8 elektroni; 3. kihis kuni 18 elektroni. Elektronkihid täituvad kindla reegli alusel madalama energiaga tasemelt kõrgema energiaga tasemele. Välimises kihis olevad elektronid on kõige nõrgemalt tuumaga seotud ja võivad üle minna ühelt aatomilt teisele aatomile. Välises kihis on 1-8 elektroni. Elektronpilv elektroni leidumise tõenäosus ruumis. Kvant väikseim jagamatu energiakogus. Elektronid saavad liikuda ühelt orbitaalilt teisele ainult neelates (liiguvad tuumast kaugemale) või ainult kaotades (liiguvad tuuma suunas) energiat. Kui elektron liigub kõrgemalt tasemelt madalamale, siis selle käigus kaotatud energia liigub keskkonda soojusenergiana. Keemiline reaktsioon aatomite vahel toimub elektronide vahetus. Vanad sidemed ainete vahel lõhutakse ja moodustatakse uued. Keemilise elemendi reageerimise kiirus sõltub elektronide arvust välimisel kihil ehk valentselektronidest. Kui väline
Ehitus ja omadused · Läikivad · Sepistatavad · Suure tihedusega · Kõvad · Head elektri ja soojusjuhid · Keemiliselt aktivsed · Tahked metallid on kristalsed ained. Metalli kristallvores ehk metallivores paiknevad aatomid uksteisele voimalikult lahedal, nii et nende valiskihi elektronorbitaalid osaliselt kattuvad. · Metalli aatomites on valiskihi elektronid suhteliselt norgalt seotud. Seetottu saavad elektronid kergesti liikuda uhe aatomi orbitaalilt teise aatomi orbitaalile (st uhe aatomi juurest teise aatomi juurde) ja nii ule kogu metallikristalli. Valiskihi elektronid muutuvad seega koigile aatomitele uhiseks, sidudes omavahel koiki aatomeid metallikristallis. · Uhiste valiskihi elektronide abil moodustunud keemilist sidet metallides nimetatakse metalliseks sidemeks. · Enamik metalle on keemiliselt aktiivsed. · Eriti leelismetallid ja leelismuldmetallid, mis kuuluvad perioodilisustabeli kahte vasakpoolsesse ruhma.
Joonis 12.4 d-orbitaal · f-orbitaalid saavad võimalikuks alates 4. kihist ning nende kuju on veelgi keerukam. s-, p- ja d-orbitaalide kujud: Mida suurem on tuumalaeng, seda tugevamini tõmbab tuum elektrone ning seda lähemal paikneb antud kvantarvude kombinatsiooniga orbitaal tuumale. Näiteks alumiiniumi (Z = 13) 1s-orbitaal on väiksem kui boori (Z = 5) oma. Samas suureneb ka energiahulk, mis kulub elektroni eemaldamiseks sellelt orbitaalilt. Tuumast kaugemal asuvates kihtides (mille n on suurem) paiknevate elektronide ja tuuma vahel on sisemiste kihtide elektronid. Viimased kompenseerivad osaliselt tuuma laengu, väliskihtide elektronidele mõjub väiksem efektiivne tuumalaeng (Zeff ). Sellist nähtust nimetatakse varjestamiseks ehk ekraneerimiseks. Orbitaalide erineva kuju tõttu on sorbitaalidel paiknevad elektronid vähem varjestatud kui
· Elektronkatte püsivus-ebapüsivus on klassikalise keemia uurimisobjekt, · kuid ka radiokeemia on üks keemia harudest ja tegeleb aatomi tuumade püsivuse-ebapüsivuse uurimisega 50. Kiirgusmehhanismid ja nukliidide transformatsioonid Kiirgusmehhanisme: neutron à prooton + elektron kiiratakse elektron kiirgus n à p + e- prooton à neutron + positron kiiratakse positron positron kiirgus p à n + e+ Elektronhaare elektron haaratakse tuumale lähimalt orbitaalilt elemendi järjenumber väheneb ühe koha võrra e- + p à n 51.Radioaktiivsete ainete poolestusaeg, radioaktiivsed ja stabiilsed isotoobid. Poolestusaeg on aine lagunemise (eeskätt radioaktiivse, kuid ka keemilise lagunemise) kiirust iseloomustav suurus. See näitab, kui pika ajavahemiku möödumisel muutub aine kogus poole väiksemaks. Mida suurem on poolestusaeg, seda kauem aine säilib. Stabiilsete isotoopide poolestusaeg radioaktiivsel lagunemisel loetakse lõpmata suureks
(polükristalliline alumiinium - alumiiniumoksiidi spetsiifiline konfiguratsioon) torus, mis on täidetud ksenooniga ja mis lisaks elavhõbedale sisaldab ka metallilist naatriumi. Klaasi ega kvartsi ei saa seda tüüpi lambi juures kasutada, kuna lambi seina temperatuur tõuseb väga kõrgele (kuni 1300 ºC) ja ka seetõttu, et Na reageerib keemiliselt nii klaasi kui kvartsiga. Ergastatud Na elektron kiirgab üleminekul 3p orbitaalilt 3s orbitaalile kollakat valgust üsna kitsas spektripiirkonnas, mistõttu nende lampide efektiivsus on väga kõrge (90-150 lm/W). Leidub veel ka madalrõhunaatriumlampe, mis erinevalt eelnenud gaasilahenduslampidest ei sisalda elavhõbedat. Madalrõhulambis on Na-kindel klaas täidetud Na ja neoon-argooni gaaside seguga. Lambi sisepind on kaetud tina või indiumi oksiidi kihiga, mis laseb läbi valgust, kuid ei lase läbi infrapunast kiirgust. Na-lamp kiirgab
alfa- ja beetakiirgusele ka gammakiirgus. 184 Kiirgusmehhanisme neutron prooton + elektron kiiratakse elektron kiirgus n p + e- prooton neutron + positron kiiratakse positron positron kiirgus p n + e+ Elektronhaare elektron haaratakse tuumale lähimalt orbitaalilt elemendi järjenumber väheneb ühe koha võrra e- + p n 185 Tuumareaktsioonid SEEGA -Tuumareaktsioonides võib energia eralduda või neelduda selle karakteristikuks on soojusefekt energiasaagis, mis võrdub reaktsiooni astuvate ja reaktsiooni tulemusena tekkivate osakeste summaarse seisuenergiate vahega (massidefekt)
niinimetatud metallilise võre, mis annab neile iseloomuliku metallilise läike, hea elektrijuhtivuse ning soojusjuhtivuse ja on ka enamikus hästi sepistatavad. Tahked metallid on kristalsed ained. Metalli kristallvõres ehk metallivõres paiknevad aatomid üksteisele võimalikult lähedal, nii et nende väliskihi elektronorbitaalid osaliselt kattuvad. Metalli aatomites on väliskihi elektronid suhteliselt nõrgalt seotud. Seetõttu saavad elektronid kergesti liikuda ühe aatomi orbitaalilt teise aatomi orbitaalile (st ühe aatomi juurest teise aatomi juurde) ja nii üle kogu metallikristalli. Väliskihi elektronid muutuvad seega kõigile aatomitele ühiseks, sidudes omavahel kõiki aatomeid metallikristallis. Ühiste väliskihi elektronide abil moodustunud keemilist sidet metallides nimetatakse metalliseks sidemeks. Metalliline side on keemilise sideme tüüp, mis moodustub negatiivsete vabade elektronide ja positiivsete metallioonide vastastikuse tõmbumise tulemusena metallis
annaabi.ee 
